Pakume õigusalast nõu keskkonnaküsimustes

Ruumiline planeerimine

Ruumilise planeerimine on tegevus, mille ülesandeks on leida kõiki osapooli võimalikult suurel määral rahuldavad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. Selleks on oluline integreerida looduskeskkonna, majanduse, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna arenguvajadused ja seada oluliste väärtuste säilimiseks tarvilikud piirangud. Arengu suunamise üheks peamiseks meetmeks on maa-alade kasutamise tingimuste seadmine.

                                                                                                   Foto: Silver Gutmann

Ruumilise planeerimise menetlust reguleerib Eestis peamise õigusaktina planeerimisseadus. Planeeringutega kaasnevat keskkonnamõju strateegilist hindamist viiakse läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätetele. Kuna planeerimine mõjutab tervet kogukonda, on avalikkuse kaasamine menetluses tähtsal kohal. Planeeringu kehtestamisel on haldusorganil lai kaalutlusruum, mis tähendab, et hoolega tuleb kaaluda kõiki asjassepuutuvaid erinevaid huve ja õiguseid.

Lähtuvalt planeeritava ala suurusest ja planeeringu detailsusastmest jagunevad planeeringud neljaks liigiks:


Eesti planeeringutesüsteem on hierarhiline – tagamaks ruumilise arengu järjepidevust, peavad väiksemat maa-ala hõlmavad ja detailsemad planeeringud lähtuma kõrgema tasandi planeeringu poolt seatud raamistikust.

Tavapärasest erinev on joonobjektide ja olulise ruumilise mõjuga objektide planeerimine. Joonobjektide (kõrgepingeliinid, maanteed, raudteed, torujuhtmed) puhul valitakse nende asukoht maakonnaplaneeringu tasandil. Muude olulise ruumilise mõjuga objektide (ORMOde), mille nimekiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, asukoha valimine on planeerimisseaduse kohaselt nõutav vähemalt valla või linna territooriumil.

Ka on võimalik koostada mitme valla territooriumi kohta kas mitme valla ühine üldplaneering või siis näiteks maakonnaplaneering maakonna teatud osa kohta, samuti saab linna väikesema osa kohta koostada linna osaüldplaneeringu. Eraldi planeeringu liigiks on üld- või maakonnaplaneeringu tasandil veel teemaplaneering, mis käsitleb üld- või maakonnaplaneeringust põhjalikumalt mingit kindlat teemavaldkonda. Nii on Eestis kehtestatud näiteks rohealade, kergliiklusteede ja kõrghoonete teemaplaneeringud.

Merealadel on ruumiline planeerimine veel uus teema. EL nõuete kohaselt tuleb EL liikmesriikidel koostada merealade planeeringud aastaks 2021. Hetkeseisuga (2014. a november) on esimeste Eesti merealade planeeringute koostamine pooleli.

Materjalid

Õigusaktid

Euroopa Liit

Eesti

Kohtulahendid

Analüüsid ja juhised

Uudised

Lingid

Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ seotud materjalid


Uuendatud 30.05.2017