Pakume õigusalast nõu keskkonnaküsimustes

Printsiibid

Keskkonnaõiguses on printsiipidel paljude teiste õigusvaldkondadega võrreldes oluliselt suurem roll. Kehtivad nii õiguse üldprintsiibid (nt proportsionaalsuse põhimõte, õiguskindluse põhimõte) kui ka hulk vaid keskkonnaõigusele omaseid printsiipe. Viimane on suuresti tingitud sellest, et paljude keskkonnaprobleemide lahendamine on võimalik vaid rahvusvahelisel tasandil, riikidel on konkreetse sisuga normides kokkuleppele jõudmine aga keeruline. Samuti võimaldab printsiipide kasutamine kiirelt reageerida uutele keskkonnaohtudele, mida teaduse kiire areng soovimatu kõrvalproduktina kaasa võib tuua.

Üheks kõige universaalsemaks keskkonnaõiguse printsiibiks on jätkusuutliku arengu põhimõte. Selle kohaselt tuleb otsuste tegemisel võtta majanduskaalutluste kõrval samaväärsena arvesse ka sotsiaalseid ning keskkonnakaalutlusi, rahuldades tänaseid vajadusi selliselt, et ka tulevatel põlvkondadel oleks võimalik oma vajadusi rahuldada. Arenguna ei peeta seejuures silmas lõputut majanduskasvu, vaid pigem üldise heaolutaseme säilitamist ja võimaluse korral tõstmist.

Säästva arengu saavutamise seisukohalt on oluline integreerimisprintsiip - poliitiliste ja õiguslike otsuste langetamisel tuleks ühe tegurina alati arvesse võtta keskkonnakaalutlusi.

Juhul, kui on teada, et tegevusega kaasneb keskkonnakahju, tuleks vältimisprintsiibi kohaselt seda kahju vältida.

Samas ei ole paljude tegevuste ohtlikkus täiel määral tõestatud, ent see võib pädeva hüpoteesi kohaselt esineda. Sellisel puhul tuleks lähtuda ettevaatusprintsiibist, mille kohaselt vältida tuleks juba keskkonnakahju ohu tekkimist.

Kui keskkonnale tekkivad negatiivsed mõjud on siiski vältimatud, tuleks nendega seotud kulude kandmisel lähtuda saastaja maksab printsiibist. Selle põhimõtte kohaselt kannab keskkonnakahjudega seotud kulutused kahju tekitaja, mis peaks kaasa tooma keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamise.

Keskkonnaõiguse põhimõtted Eesti seadustes

Eesti keskkonnaõigusele omased põhimõtted on sätestatud 1. augustil 2014. a jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-des 8-13. Üldjoontes on KeÜS põhimõtted sisult sarnased keskkonnaõiguses rahvusvaheliselt tunnustatud printsiipidega. Lisaks eeltoodule on KeÜSis aga sätestatud ka kõrgetasemelise ja tervikliku keskkonnakaitse põhimõte ning loodusvarade säästliku kasutuse põhimõte. Mõnevõrra teistsugune on ka vältimis- ja ettevaatuspõhimõtte sisu. Eesti õiguse kohaselt tuleb vältida juba keskkonnaohte, st keskkonnakahju saabumine ei pea olema tõestatud. Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt tuleb aga vähendada ka väiksema ulatusega või tõenäosusega võimalikke kahjusid.

Materjalid

Õigusaktid

Euroopa Liit:

Eesti:

Analüüsid ja juhised

Artiklid ja teadustööd