Pakume õigusalast nõu keskkonnaküsimustes

Kaevandamise mõjud

Foto: M. Pukk

Kaevandamise mõjud erinevad esmalt tulenevalt sellest, kas plaanitakse rajada karjäär või allmaakaevandus. Allmaakaevandusi kasutatakse tänasel päeval pea eranditult vaid põlevkivi kaevandamiseks, seepärast keskendume pikemalt karjääride mõjudele.   

                                        Foto: M. Pukk

Allmaakaevanduste puhul on põhilisteks mõjudeks:

  • Müra, mida tekitavad ventilatsioonišahtid ja maapealne tehnika;
  • Vibratsioon, mis tekib lõhkamiste jm mäetööde käigus ja mis võib kahjustada hooneid;
  • Põhjavee väljapumpamine kaevanduskäikudest, mille käigus kaob vesi vastavatest põhjaveekihtidest ka lähedalasuvatel aladel;
  • Pärast kaevandustegevuste lõppemist oht langatusteks ehk maapinnna vajumiseks tühjaks jäänud kaevanduskäikudesse.

Kõigi karjääride puhul kaasnevad mõjudena:

  • Müra, mida tekitavad masinad karjääris (kopad, ekskavaatorid, laadurid, veokid, soteerimis- ja purustussõlmed);
  • Tolm, mis kaasneb nii kaevandamistegevuse kui transpordiga;
  • Maastiku ja ala kasutuse pöördumatu muutus kaevandamise käigus ja selle järel;
  • Liikluskoormuse suurenemine, mis mõjutab omakorda nii liiklusohutust kui teede seisukorda.

Veealuse kaevandamise korral lisandub:

  • Suurem risk põhjavee kvaliteedi ja koguse vähenemiseks;
  • Vee väljapumpamise korral nn depressioonilehter ehk põhjavee kadumine mõjutatud kihtidest nii kaevandusalal kui väljaspool seda.

Lõhkamistööde kasutamisel (eelkõige lubjakivi ja dolomiidi kaevandamisel) kaasneb täiendavalt:

  • Lühiajaline, aga väga vali müra;
  • Vibratsioon, mis võib kahjustada hooneid;
  • Karjääri vahetus läheduses võib esineda oht lõhkamistöödel õhku paiskuvate kivide näol.
Kui oled olulised mõjud läbi mõelnud, kontrolli järgmisena, kas kõigi nende suhtes on loa eelnõus pakutud ka leevendusmeetmeid