Juhtumi kirjeldus
2008. aasta juunis hakkas Keskkonnaministeerium koostama aastateks 2010-2020 looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklikku arengukava eesmärgiga selgitada välja parimad võimalikud kaevandamispiirkonnad ja määrata eeskätt riigi huvist lähtuv kaevandamise kord ja maht. Kava käsitleb kogu Eestis paikneva lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamist ning kasutamist. Arengukava koostamisel oli algselt eesmärgiks leida lahendust ka vastuoludele, mida uute kaevanduste avamine või seniste laiendamine võib tekitada kohalikes elanikes ja kaevanduste asukohajärgsetes omavalitsustes.
Eesti Maavarade Ühing (EMÜ) soovis osaleda looduslike ehitusmaterjalide arengukava KSH menetluses, et tuua seal kuuldavale just nende kohalike huvigruppide seisukohad, kelle elukeskkonda maavarade kaevandamine tulevikus mõjutama võib hakata.
KÕKi kaasabil esitas Eesti Maavarade Ühing nii KSH programmile kui ka aruandele, samuti arengukava eelnõule ettepanekud ja vastuväited. Põhilisteks probleemideks olid avalikustamise tähtajad ja viis (sh. mitteametlikud arutelud); seoste puudumine KSH käigus käsitletavate alternatiivide ning arengukava eesmärkide ja meetmete vahel ning puudus ka hinnang erinevate suundade mõjule.
Eesti Maavarade Ühingu seisukohad jäeti KSH menetluses KSH eksperdi poolt enamjaolt arvestamata.
Keskkonnaamet (KKA) jättis esmalt KSH aruande selle puuduste tõttu heaks kiitmata, kuid mõni aeg hiljem kiideti aruanne muutmata kujul heaks.
Arengukava eelnõule esitatud ettepanekutele EMÜ vastuseid ei saanud.
Vabariigi Valitsus kiitis ehitusmaavarade arengukava heaks 15. märtsil 2011. korraldusega nr 127.
Eesti Maavarade Ühing vaidlustas KÕKi abiga korralduse halduskohtus.
Tulemus
Tallinna Halduskohus jättis oma 8.03.13 otsusega kohtuasjas 3-11-927 kaebuse rahuldamata, ent EMÜ esitas halduskohtu otsusele 8.04.13 apellatsioonkaebuse.
Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.03.14 otsusega EMÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Kohtukaotusest hoolimata on kohtuasjal olnud positiivne tulemus. Ringkonnakohtu lahendis on võetud oluline seisukoht, et üksikute kaevandamislubade andmisel ei saa arengukavas esitatud suundi ja riigi huvi määratlust absoluutsena võtta, vaid igal üksikjuhtumil tuleb kaaluda erinevaid huve ja asjaolusid. Riigi huvi ei saa seisneda üksnes varustuskindluses, vaid oluline on ka keskkonnakaitse.
Materjalid
Ehitusmaavarade arengukavaga seotud dokumendid Keskkonnaministeeriumi kodulehel
Ehitusmaavarade arengukava KSH aruanne
Ehitusmaavarade arengukava juhtumianalüüs (2010)
Juhtumi kronoloogia (2010)
Viimati täiendatud: 07.04.14