ÜLDOLULIST
KeA uus käsiraamat aitab orienteeruda loodus- ja keskkonnakaitset korraldavates õigusaktides
Keskkonnaametil valmis käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile. Spetsialistid saavad käsiraamatust nõu näiteks selle kohta, kuidas tagada keskkonnanõuete täitmine planeerimisprotsessis, millised on ranna ja kalda ehituskeeluvöönditega kaasnevad piirangud ja kuidas neid rakendada, ennetada linnaloomadega seotud konflikte ja piirata invasiivsete võõrliikide levikut. Käsiraamat on avaldatud ameti kodulehel ja on pidevalt uuenev. Käsiraamat kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistile Keskkonnaameti uudis
Euroopa Liit ei ole kursil, et saavutada oma 2030. aastaks seatud kliima-, keskkonna- ja jätkusuutlikkuse eesmärgid
EEA (European Environment Agency) kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi seirearuande järgi ei ole Euroopa Liit (EL) hoolimata järjepidevatest edusammudest võtmevaldkondades graafikus oma 2030. a seatud kliima-, keskkonna- ja jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel. Tuleks tõhustada samme ringmajanduse edendamiseks, elurikkuse kao tagasipööramiseks ja tarbimise jalajälje vähendamiseks. Euroopa 2030. a kliimaeesmärgid on ohus ELi liikmesriikide ebapiisava panuse ja poliitika tõttu. Euroopa kliimaneutraalsuse vaatluskeskus (ECNO) analüüsis 22 ajakohastatud riiklikku energia- ja kliimakava ning tõi välja peamised puudujäägid, mis võivad takistada ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamist. Esiteks on riiklikud taastuvenergia ja energiatarbimise eesmärgid ELi eesmärkide saavutamiseks liiga madalad. Teiseks ei saavuta pooled liikmesriigid praegu oma kavandatud poliitikaga oma kliimaeesmärke. Kolmandaks ei ole paljud ELi riigid veel täpsustanud oma fossiilkütuste toetuste järkjärgulist lõpetamist. EEA seirearuanne Keskkonnaagentuuri uudis Euroopa kliimaneutraalsuse vaatluskeskuse (ECNO) analüüs
KESKKONNAALASED ÕIGUSED
EIK: Itaalia on suutmatusega peatada ulatuslikku keskkonnareostust rikkunud inimõigust elule (Cannavacciuolo jt vs. Itaalia)
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) asus 30. jaanuari otsuses seisukohale, et Itaalia on rikkunud inimõigust elule (Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 2), kuna ei ole suutnud rakendada meetmeid, et kaitsta Campania Terra dei Fuochi („Tulede maa“) piirkonna elanikke ohtlike jäätmete ebaseadusliku ladestamise, matmise ja põletamise saastuse eest. Kaebuse esitajad, kes on Terra dei Fuochi piirkonna elanikud ja kellest enamik põeb vähki või muid raskeid tervisehäireid, väitsid, et Itaalia valitsus ei ole võtnud piisavaid meetmeid nende elu ning tervise kaitsmiseks. Samuti väitsid nad, et valitsus ei ole andnud piisavat teavet saastuse kohta, kuigi oli sellest teadlik juba 90ndate algusest alates. EIK rahuldas kaebuse osaliselt. Vastupidiselt 2023. a KlimaSeniorinnen’i otsusega kliimajuhtumis (vt 2024. a kevade uudiskirja), ei tunnistanud EIK nüüd ohvreid esindavate ühenduste kaebeõigust. EIK pidas ka vastuvõetamatuks väljaspool ametlikult saastunuks tunnistatud omavalitsusüksusi elavate isikute taotlused (loe kaebeõigusega seoses nt EJIL artiklit). Seevastu ülejäänud seitsme vastuvõetava taotluse puhul leidis kohus, et rikutud on EIÕK artiklit 2 (õigus elule).
EIK leidis esmakordselt, et õigust elule on rikutud ulatusliku keskkonnareostuse puhul ja olukorras, kus kaebaja ei kannatanud (veel) „eluohtliku“ seisundi all
Tegemist on märgilise arenguga, sest see on esimene kord, kui EIK leidis, et õigust elule on rikutud ulatusliku keskkonnareostuse puhul ja olukorras, kus kaebaja ei kannatanud (veel) „eluohtliku“ seisundi all. Varasemalt on sarnase reostuse puhul tuginetud pigem konventsiooni artiklile 8 (õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele), seda ka näiteks KlimaSeniorinneni otsuses. Cannavacciuolo otsuses tugines EIK aga ettevaatusprintsiibile ja leidis, et artikkel 2 kohaldamiseks, piisab põhjusliku seose tõendamiseks sellest, et hagejad on elanud märkimisväärse aja jooksul ühes Itaalia ametiasutuste poolt tuvastatud saaste poolt mõjutatud omavalitsusüksuses. Sellega kohus sisuliselt leevendas artikkel 2 põhjusliku seose tõendamiskoormust suuremahuliste keskkonnakahju juhtumite puhul. Otsust kommenteerinud õigusekspertide sõnul (vt EJIL artiklit) on see areng oluline, kuna õigust elule peetakse sageli „põhiliseks“ ja kõigi teiste inimõiguste nurgakiviks, millele saab nüüd tugineda märksa rohkematel juhtudel. Samas on ekspertide hinnangul vähetõenäoline, et see muudab EIK lähenemisviisi kliimaga seotud kohtuasjades. EIK otsus Cannavacciuolo jt vs. Itaalia Riigikohtu kokkuvõte EIK lahendist
Aarhusi konventsiooni kontrollikomitee otsuste ajakohastatud kogumik
Ilmunud on Aarhusi konventsiooni (täisnimega Konventsioon teabe kättesaadavuse, avalikkuse osalemise ja õiguse kohta saada õiguskaitset keskkonnaasjades) kontrollikomitee (compliance committee, ACCC) otsuste ajakohastatud kogumik. Kogumikus on ära toodud kontrollikomitee seisukohad Aarhusi konventsiooni artiklite kaupa. Aarhusi konventsiooni kontrollikomitee on sõltumatu järelevalveorgan, mis jälgib, kuidas riigid täidavad Aarhusi konventsiooni nõudeid. Komitee ei ole kohus, aga tema arvamustel on moraalne ja poliitiline kaal ja tema seisukohti peetakse oluliseks konventsiooni sätete tõlgendamisel. ACCC otsuste kogumik
KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE
Valminud on juhend tuuleparkide keskkonnamõjude hindamiseks
Kliimaministeeriumi tellimusel ja Euroopa Liidu rahastuse toel on valminud juhend, mille eesmärk on ühtlustada tuuleparkide keskkonnamõjude hindamiste läbiviimist. Juhend keskendub neljale olulisele mõjule – müra levik välisõhus, madalsageduslik heli(sh infraheli), vibratsioon ja varjutamine. Juhend pakub metoodilisi soovitusi, mida mõjuhindamistel aluseks võtta ning koondab infot ka leevendus- ja seiremeetmete võimaluste kohta. Juhised ei asenda kohapeal iga projekti jaoks tehtud mõjuhindamist, aga on konkreetsete projektide mõjude hindamisel ekspertidele abiks. Juhendi koostamisel tugineti nii riigisisesele kui ka teiste Euroopa riikide kogemusele ja regulatsioonidele ning võeti arvesse teaduskirjanduses esitatud andmed. Lisaks juhendile valmis ülevaade välisriikide, täpsemalt Taani, Soome, Saksamaa, Läti ja Leedu keskkonnamõjude hindamise regulatsioonides eelmainitud neljas mõjuvaldkonnas – müra levik välisõhus, madalsageduslik heli(sh infraheli), vibratsioon ja varjutamine. Kliimaministeeriumi uudis Euroopa Kohus selgitas KMH algatamise tingimusi (C‑41/24)
Euroopa Kohus selgitas 6. märtsi eelotsuses KMH direktiivist (2011/92/EL) tulenevaid KMH algatamise nõudeid (art 4 lg 4-6) olukorras, kus kolmandate isikute tähelepanekud tekitavad kahtlusi keskkonnamõju suhtes. Kuigi KMH direktiiv ei näe sõnaselgelt ette üldsusega konsulteerimise kohustust KMH eelhindamise etapis, tuleneb Euroopa Kohtu sõnul ettevaatusprintsiibist, et esialgse kontrolli menetluses, mille eesmärk on kindlaks teha, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik, peab pädev asutus võtma arvesse kogu tema käsutuses olevat asjakohast teavet. Näiteks teavet, mille kolmas isik on talle vabatahtlikult esitanud , kui see teave sisaldab objektiivseid asjaolusid, mis võimaldavad tal hinnata, kas projekt avaldab olulist mõju keskkonnale. Seesuguse teabe teatavaks saamise korral peab asutus omakorda paluma arendajal esitada talle lisateavet, mida tuleb arvesse võtta enne otsuse tegemist, kas keskkonnamõju hindamine on vajalik. Euroopa Kohus selgitas eeltooduga seoses, et selleks, et pädeval asutusel oleks kohustus nõuda arendajalt lisateavet, peavad olema täidetud kaks tingimust. Esiteks peavad need märkused käsitama asjaomase projekti võimalikku „olulist“ keskkonnamõju. Teiseks on vaja, et need märkused oleksid tõepoolest seda laadi, mis võivad tegelikult takistada jõudmist järeldusele, et on välistatud kõik teaduslikult põhjendatud kahtlused selles osas, kas kõnealune projekt võib avaldada keskkonnale olulist mõju. Erandiks on juhud, kui pädev asutus suudab (objektiivsete tõenditega) välistada, et projekt tõenäoliselt mõjutab oluliselt keskkonda. Sellistel juhtudel võib asutus otsustada, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, ilma et ta peaks arendajalt lisateavet küsima. Euroopa Kohtu otsus C‑41/24
RUUMILINE PLANEERIMINE
Õiguskantsleri seisukohad tuuleparkide planeeringutega seoses
ÕK: Põhiseadusele tuginedes ei saa nõuda, et õigustloova aktiga (seaduse või määrusega) määrataks tuulepargi vähim kaugus elamust.
31.03.25 seisukohas selgitas õiguskantsler küsimusi seoses tuulepargi vähima lubatud kaugusega elamutest. Õiguskantsler asus seisukohale, et põhiseadusele tuginedes ei saa nõuda, et õigustloova aktiga (seaduse või määrusega) määrataks tuulepargi vähim kaugus elamust. Ta selgitas, et kaugusnõuete või ka muude spetsiifiliste tehniliste nõuete kehtestamine on õiguspoliitiline valik. Kui sellised nõuded kehtestatakse õigusaktiga, siis võib see soodustada tuuleparkide arendamist, kuna sellisel juhul on paljud asjad õigusaktiga juba üldiselt, keskselt jõupositsioonilt ära otsustatud. Teisalt võib see halvendada põhiõiguste kaitse võimalusi. Kui kohalduvad nõuded selgitatakse välja planeeringumenetluses ja kehtestatakse planeeringuga, on õiguskantsleri hinnangul isikutel oma õiguste kaitsmiseks pigem head võimalused.
Kohtupraktikast nähtuvalt ei saa paljude inimeste vastuseisu samastada ülekaaluka avaliku huviga.
14.04.25 seisukohas käsitles õiguskantsler küsimust, mis puudutas tuulepargi eriplaneeringu lõpetamist ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Konkreetse kaebuse lahendamise käigus selgitas õiguskantsler kohtupraktikale toetudes, millised peavad olema eriplaneeringu kehtestamise või lõpetamise põhjendused. Õiguskantsler tõi välja, et kohtupraktikast nähtuvalt ei saa paljude inimeste vastuseisu samastada ülekaaluka avaliku huviga. Pelgalt vastuallkirjade arv kohtupraktika kohaselt haldusakti põhjenduseks ei sobi.
Arvestades elektritootmiseks vajalike tegevuste mõju keskkonnale ja toodetava elektrienergia kogust, ei pruugi taastuvast allikast elektrienergia tootmine igas asukohas olla tingimata kaalukaim huvi.
Õiguskantsler selgitas samas seisukohas veel, et avalik huvi on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb sisustada kontekstile vastavalt. Tuuleparkide puhul võib avalik huvi väljenduda keskkonnasäästlikumas energiatootmises, mis on vajalik energiavarustuskindluse tagamiseks ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Riigikohus on leidnud, et selle vastu on suur avalik huvi. Sellele avalikule huvile võivad vastanduda kohaliku kogukonna huvid jm avalikud huvid. Hinnang sellele, millist avalikku huvi pidada ülekaalukaks, tuleb anda iga konkreetse juhtumi asjaoludest lähtuvalt. Arvestades elektritootmiseks vajalike tegevuste mõju keskkonnale ja toodetava elektrienergia kogust, ei pruugi taastuvast allikast elektrienergia tootmine igas asukohas olla tingimata kaalukaim huvi. ÕK: Tuulepargi vähim lubatud kaugus elamutest (31.03.25) ÕK: Tuulepargi eriplaneeringu lõpetamine ülekaaluka avaliku huvi tõttu (14.04.25)
KLIIMAMUUTUS
Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee: Šveits peab Klimaseniorinneni otsuse täitmiseks rohkem tegema
Eelmise aasta aprillis tegi Euroopa Inimõiguste Kohus ajaloolise otsuse KlimaSeniorinneni kohtuasjas, kui leidis, et Šveits ei tee piisavalt inimõiguste kaitsmiseks kliimamuutuste eest ja kohustas riiki oma kliimaregulatsiooni oluliselt tugevdama (kirjutasime sellest ka 2024. a kevade uudiskirjas). 6. märtsil leidis Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee, et Šveits ei ole saadud „kodutööd“ ära teinud ja riigi kliimaõigusnormid on inimõiguste kaitsmiseks endiselt ebapiisavad.
Kohtuotsuse elluviimiseks lasub Šveitsil aga jätkuvalt ülesanne muuhulgas näidata, et riik on määratlenud oma süsinikueelarve ja püsib selle piiresOtsuses tunnustas Komitee Šveitsi juba astutud sammude eest, näiteks aasta alguses jõustunud kliimaseaduse eest, millega riik sätestas KHG heite vähendamise eesmärgid ja meetmed ka 2030. a eelnevaks ajaks. Kohtuotsuse elluviimiseks lasub Šveitsil aga jätkuvalt ülesanne muuhulgas näidata, et riik on määratlenud oma süsinikueelarve ja püsib selle piires. Sellest kohustusest ei vabastanud Šveitsi riigi väide, et süsinikueelarve määratlemiseks on olemas hulk erinevaid metoodikaid.
Tegemist on esimese korraga, kui valitsustevaheline asutus hindab seda, kuidas riik täidab üht kliimaalast kohtuotsust ja on seega teedrajava tähendusega. Ministrite Nõukogu vaatab Šveitsi edasimineku kohtuotsuse täitmisel järgmisena üle septembris.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee otsus
Başak Çali. Watch this space, Take 2: Execution of Strasbourg’s Landmark Climate Mitigation Judgment Verein KlimaSeniorinnen v. Switzerland. EJIL:Talk!
Maailma Kirikute Nõukogu juhend finantsasutuste vastutusele võtmiseks kliimakriisi süvendamise eest
Maailma Kirikute Nõukogu (WCC) avaldas märtsis väljaande "Hope for Children Through Climate Justice: Legal Tools to Hold Financiers Accountable", mille eesmärk on varustada usugruppe ja kogukondi õigusalaste tööriistadega, et hoida finantsasutusi vastutavana nende rolli eest kliimakriisi süvenemisel.
WCC kutsub usugruppe üles võtma aktiivset osa kliimakohtuvaidlustes, et kaitsta laste tulevikku ja edendada õiglasemat keskkonnaalast poliitikat.
WCC juhend keskendub laste õiguste kaitsmisele ja pakub strateegilisi õigusmeetmeid, et seista vastu fossiilkütuste rahastamisele ning edendada süsteemseid muutusi. Materjal sisaldab praktilisi juhiseid, kuidas algatada kliimakohtuvaidlusi, suhelda pankade ja pensionifondidega ning kasutada rahvusvahelisi kaebemenetlusi, nagu OECD kaebused, et nõuda finantsasutustelt vastutustundlikku käitumist. Väljaandes toodud näited hõlmavad juhtumeid, nagu Pari saare elanike hagi Šveitsi tsemenditootja Holcimi vastu, samuti tegevusi, mille eesmärk on peatada fossiilkütuste projektide rahastamine, näiteks Filipiinide Verde Islands Passage'is. WCC kutsub usugruppe üles võtma aktiivset osa kliimakohtuvaidlustes, et kaitsta laste tulevikku ja edendada õiglasemat keskkonnaalast poliitikat. WCC väljaanne "Hope for Children Through Climate Justice: Legal Tools to Hold Financiers Accountable" (ingl k) The Guardian’i artikkel (ingl k)
LOODUSKAITSE
Riigikohus: ajutine kalapüügikeeld Pärnu jõe Sindi kärestikul on põhiseaduspärane (PSJV 5-24-25)
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium hindas Pärnu Maakohtu algatusel seda, kas põhiseadusega on vastuolus aastaringne kalapüügikeeld Pärnu jõe esimesel kärestikulisel lõigul. Riigikohus leidis, et ministri kehtestatud piirang oli põhiseaduspärane. Pärnu Maakohtusse oli esitanud kaebuse kalastaja, kelle hinnangul oli talle määratud rahatrahv keelualas kalastamise eest õigusvastane, sest rikkumine oli tahtmatu – keeluala ei olnud tähistatud ja kuna ta internetti kasutada ei oska ning ajalehti ei loe, polnud ta keelust teadlik. Pärnu Maakohus rahuldas kaebuse ja tühistas karistuse. Maakohtu hinnangul oli ministri kehtestatud kalapüügikeeld põhiseadusvastane, kuna minister saab kehtestada ainult ajutisi piiranguid. Maakohus leidis, et iga-aastane keeld ei ole ajutine. Riigikohus maakohtuga ei nõustunud. Kolleegium sedastas, et muutused veekeskkonnas võivad võtta aastaid. Ajutist piirangut eristab määramata ajaks kehtestatud piirangutest selle lõplikkus, mitte kestus. Kuna minister kehtestas keelu ainult 2024. a lõpuni, oli see ajutine ja selles osas seaduspärane. Püügikitsendusi võib kehtestada vaid teaduslikult põhistatud vajadusel. Riigikohus leidis, et vaidlusalune keeld tugines teadusuuringutel ja statistilistel andmetel ning minister põhjendas seda piisavalt. Kolleegium selgitas, et kaitsealuste kalaliikide kaitseks võib vajadusel kehtestada täieliku püügikeelu, kuna kaitsealused kalad võivad vigastuste tõttu hukkuda ka vette tagasi lastuna. Samuti puudutab keeld vaid 500-meetrist jõelõiku, kus on seni tuvastatud mitmeid piirangute rikkumisi.
RK: Elu- ja looduskeskkonna säästmiskohustusega kaasnev hoolsuskohustus nõuab igaühelt, et ta teeks enne kalapüügiga alustamist endale selgeks looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõuded, mis temale kohalduvad.
Maakohtu hinnangul oli ministri kehtestatud kalapüügikeeld põhiseadusvastane ka seetõttu, et keeluala oli kindlaks määratud pelgalt GPS koordinaatide abil. Riigikohus selgitas, et kuigi igaühel on põhiseaduse kohaselt õigus vabale eneseteostusele (sh kalapüügile), kohustab põhiseadus elu- ja looduskeskkonda säästma (PS § 53). Elu- ja looduskeskkonna säästmiskohustusega kaasnev hoolsuskohustus nõuab igaühelt, et ta teeks enne kalapüügiga alustamist endale selgeks looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõuded, mis temale kohalduvad. Kohapealse tähistuse puudumine ei muuda püügikeeldu põhiseadusvastaseks. Riigikohtu uudis RKPSJKo 10.01.2025, 5-24-25/17
JÄÄTMED
2026. aastal hakkab kehtima Euroopa pakendimäärus
Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides hakkab 2026. a kehtima pakendimäärus (Euroopa Liidu määrus pakendite ja pakendijäätmete kohta (EL) 2025/40), mille eesmärk on vähendada pakendijäätmete teket ja suurendada nende ringlussevõttu. See määrus asendab senise pakendidirektiivi 94/62/EÜ, mis oli kehtinud alates 1994. a. Uue määruse eesmärk on teha reeglid siduvamaks ja selgemaks, kuna määrus on otsekohalduv kõigis ELi liikmesriikides (erinevalt direktiivist, mis nõuab ülevõtmist riigi õigusesse). Määrusega edendatakse pakendivaba või vähendatud pakendiga lahendusi. Tootjatele ja jaemüüjatele seatakse eesmärgid pakendi vähendamiseks. Samuti keelatakse tarbetu pakendamine (nt topeltpakendid) ja kehtestatakse tühja ruumi määrad, eriti e-kaubanduses (nt kui pakk on liiga suur võrreldes tootega). Lisaks seatakse kohustuslikud korduskasutuse määrad nt jookide, toidu või tarbekaupade puhul. Kehtestatakse ka biolagunevate ja kompostitavate plastide kasutamise kriteeriumid. Mõnede plastist ühekordsete pakendite kasutamine keelatakse täielikult. Määruse kohaselt peab kõikidel pakenditel olema ühtne ELi märgistus, mis näitab, kuidas pakendit tuleb sortida. Pakendimäärus rakendub kõigis EL liikmesriikides 12. augustil 2026. a ehk selleks ajaks viiakse uuendused ka Eesti õigusesse. Määrus on osalise jõustumisega – mõnd osa hakatakse rakendama kohe, mõnele antakse üleminekuaeg (nt 2029 või 2035). Kliimaministeeriumi uudis Euroopa pakendimäärus (EL) 2025/40
KESKKONNAÕIGUSE KESKUS
Keskkonnaühendused kutsuvad üles valitsust jätkama tervikliku kliimaseadusega
Aprillikuises pöördumises julgustavad Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus valitsust edasi liikuma ühe tervikliku kliimaseaduse loomisega, mis tagaks selguse riigile, kodanikele ja ettevõtjatele. Kliimaseaduse tükeldamine nõrgendaks selle mõju. Loe lähemalt
Vaata järgi veebikonverentsi "Laste kliimaõigused Euroopas!"
25. veebruaril korraldas rahvusvaheline Justice and Environment (J&E) võrgustik ENRICH (Keskkond, õigused, lapsed) projekti raames veebikonverentsi, mille fookuses oli laste kliimaõigused, laste kaasamine ja juurdepääsu tagamine keskkonnaasjadele Euroopas. Veebikonverentsil astusid üles CFJ-EN, CRIN, ECPAT võrgustike ja ÜRO esindajad. Lisaks tutvustas J&E esindaja ENRICH projekti uuringu tulemusi sidusrühmade keskkonna- ja lasteõiguste alase teadlikkuse kohta nii Eestis, Austrias, Bulgaarias, Ungaris, Saksamaal kui ka Sloveenias. Ürituse videod ja esitlused
|