Valitsus otsustas jätkata Rail Balticu trassi rajamisega Riigikohtu otsusega tühistatud lõikudel

Valitsuses on viimastel kuudel tehtud otsuseid, mis lõpptulemusena võimaldavad jätkata Rail Balticu trassi rajamisega 2020. a Riigikohtu poolt tühistatud lõikudel. Valitsus andis oma nõusoleku Natura erandi tegemiseks ja hüvitusmeetmete rakendamiseks. Pärast hüvitusalade määramist ilmnesid aga tõsised probleemid nende kaitse tagamisega, mille osas avaldas ka Riigikontroll kriitilise hinnangu.

Õiguslik taust ja valitsuse uued otsused

Riigikohus tühistas 2020. a haldusasjas nr 3-18-529 osaliselt Rail Balticu trassivaliku, kuna planeeringu koostajad olid jätnud õigusvastaselt hindamata trassilõikude 3A, 4A ja 4H kõrval asuva Luitemaa linnualale avalduva keskkonnamõju. Kirjutasime otsusest pikemalt ka KÕKi uudiskirja 2020. a juuninumbris.

Nüüdseks on Pärnumaa trassi mõjuhindamine läbi viidud ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne sai 2024. a lõpus kliimaministrilt heakskiidu. Hindamise tulemusena selgus, et ükski reaalne trassivariant ei võimalda täielikult välistada ebasoodsat mõju Luitemaa linnuala metsise asurkonnale. Seetõttu võib tegevust lubada üksnes erandkorras valitsuse nõusolekul, kui alternatiivseid valikud ei ole ja objekti rajamine on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ning erakordselt tungivatel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel (nn Natura erand, vt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lg 3). Kui erand tehakse, tuleb rakendada hüvitusmeetmeid, tagamaks Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse.

Veebruari alguses otsustaski Vabariigi Valitsus anda oma nõusoleku Natura erandi tegemiseks, leides, et tegemist on avalikkuse jaoks esmatähtsa taristuobjektiga, mis on oluline ka julgeoleku vaatest ja tagab Eesti ühendatuse Kesk-Euroopaga. Valitsus leidis, et kuna on võimalik rakendada hüvitusmeetmeid tekkiva kahju samaväärseks kompenseerimiseks, on tingimused erandkorras Natura 2000 ala kahjustatava tegevuse lubamiseks täidetud. Valitsuse ettenähtud hüvitusmeetmed hõlmavad metsise elupaikade taastamist, uute püsielupaikade loomist ja olemasolevate elutingimuste parandamist. Meetmete rakendamise kulud peab katma projekti arendaja Rail Baltic Estonia OÜ.

1. aprillil kehtestas majandus- ja tööstusminister käskkirjaga nr 47 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigikohtu otsusega tühistatud trassilõikude piirkonnas.

Hüvitusaladel toimunud raied ja Riigikontrolli hinnang

Pärast hüvitusalade määramist ilmnesid aga tõsised probleemid nende kaitse tagamisega. Nimelt raius Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) asendusaladel 2024. a alguses maha 17 hektarit metsa, mistõttu asendusmetsad hävisid ja tuli määrata uued hüvitusalad.

Riigikontroll avaldas toimunu kohta 14.03.2025. a hinnangu, millest nähtub, et kuigi nii Keskkonnaamet kui RMK teadsid, millised metsad ja nende puhveralad olid mõeldud Rail Balticu rajamise tõttu hävinevate metsiste elupaiku asendama, andis Keskkonnaamet RMKle 2023. a lõpus ja 2024. a alguses siiski raieload. Kokku andis Keskkonnaamet välja raielube RMKle ja erametsaomanikele 1183 hektari ulatuses (RMK osa sellest oli 1108 hektarit), kuid suuremat osa sellest ei jõutud siiski ära raiuda.

Riigikontroll leidis oma hinnangus, et hüvitusalade raietega vähendati ka võimalusi, et Rail Balticu rajamisega hävinevad elupaigad saaksid hüvitatud viisil, mis ka tegelikult metsise vajadustele vastaksid ja sealse asurkonna seisundit parandaksid. Uute kavandatud 443 hektariliste hüvitusalade sobivust on võimalik tuvastada alles aastate pärast. Kui hüvituskava meetmed ei peaks tulemusi andma ehk metsise asurkond sellel alal ei taastu vajalikus mahus, tuleb tulevikus hüvituskava täiendada.

Riigikontroll juhtis tähelepanu ka sellele, et nii Keskkonnaamet kui RMK peaksid oma tegevustes arvestama keskkonnaõigusest tuleneva ettevaatuspõhimõttega ning kui tegevusel on potentsiaalselt kahjulik mõju kaitstavale või peagi kaitse alla võetavatele loodusväärtustele, siis pigem tuleks sellisest tegevusest hoiduda. Riigikontroll soovitas juba 2023. a auditis „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“ Keskkonnaametil tagada, et enne raieloa kinnitamist hinnataks raie mõju loodusväärtustele. Rail Balticu hüvitusaladel raiete lubamine näitab Riigikontrolli hinnangul, et Keskkonnaamet ei ole neid soovitusi ellu viinud ja ameti töökorraldus on endiselt puudulik, mistõttu võib tekkida kahju loodusele. Riigikontroll kordas soovitust Keskkonnametil hinnata enne raieloa andmist raie mõju metsaala ja selle ümbruses asuvate alade loodusväärtustele.

Riigikontrolli seisukohast hüvitusalade toimimise kohta võib KÕKi hinnangul aga järeldada, et asendusalade hävimise tõttu on Rail Balticu trassilõikude uus planeering kehtestatud olukorras, kus hüvitusalade sobivus on tegelikult teadmata. Seetõttu on kaheldav, kas planeeringu kehtestamise otsus vastab õiguslikele nõuetele.

Majandus- ja tööstusministri käskkiri nr 47 „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

Riigikontrolli 14.03.2025. a hinnang