Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Detsember 2022
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikohus tühistas Viimsis rohekoridori alal elamuehitust lubanud planeeringu (RKHKo 3-20-1310)

Riigikohus tühistas 15. detsembri otsusega Viimsi vallas Randvere külas eramajade ehitamist lubanud detailplaneeringu eelkõige põhjusel, et sel oli negatiivne mõju metsloomade liikumiseks olulisele rohekoridorile. Riigikohus rõhutas, et rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega väiksemale alale fokusseeritud otsustega. Tegemist on olulise lahendiga, milles Riigikohus annab põhjalikud suunised rohevõrgustikku puudutavate kaalutlusotsuste tegemiseks.

Loe lähemalt


Riigikohus: KOV-il on olemas õiguslikud võimalused kultuuripärandi kaitseks seada omandipõhiõigust riivavaid raiepiiranguid (PSJKo 5-22-5)

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 6. detsembril otsuse, milles selgitas, milliste sätete alusel on KOV-il võimalik kaitsta ainelise kultuuripärandi hulka kuuluvaid puid ja metsi, mh seades omandipõhiõigust riivavaid metsamajandamise piiranguid. Kohus käsitles lähemalt sundvalduse seadmise meedet ning omandikitsenduste hüvitamiskohustust.

Loe lähemalt


Riigikontroll: riik ei ole suutnud leida KOV-ide ja kogukondadega kokkuleppeid ehitusmaavarade kaevandamiseks

Riigikontroll avalikustas 21. novembril auditi, milles hinnatakse suurte taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavaradega varustatust Eestis. Auditis jõutakse järeldusele, et suurte taristuobjektide (neljarealised maanteed, Rail Balticu raudteetrass) välja ehitamiseks senistest karjääridest ei piisa. Auditis pööratakse tähelepanu ka koostööle kohalike omavalitsuste ja kaevandamisest mõjutatud kogukondadega ning leitakse muuhulgas, et Keskkonnaamet ei kaasa kõiki kaevandustest puudutatud kohalikke elanikke piisavalt menetlusse.

Loe lähemalt


KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: keskkonnaühendustel on õigus vaidlustada haldusotsuseid sõidukite EÜ tüübikinnituse andmise või muutmise kohta (C‑873/19)

Euroopa Kohus tegi 8. novembril eelotsuse, millega laiendas keskkonnaühenduste kaebeõigust, märkides, et keskkonnaühendustel on õigus vaidlustada ka haldusotsuseid sõidukite EÜ tüübikinnituse andmise või muutmise kohta.

Vaidlus puudutas Saksa transpordiameti otsust anda luba Volkswageni tarkvarauuendusele, mille käigus seadistati sõidukite heitgaasipuhastus sõltuvaks välistemperatuurist - täistõhususega toimus heitgaasipuhastus üksnes siis, kui välistemperatuur oli kõrgem kui 15 Celsiuse kraadi. Keskkonnaorganisatsioon Deutsche Umwelthilfe vaidlustas transpordiameti otsuse Saksa halduskohtus, kuna nende hinnangul on taoline tarkvarauuendus ebaseaduslik petuseade, mis ei ole kooskõlas EL õigusega. Saksa kohus pöördus EL õiguse tõlgendamise küsimuses eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtu poole.

Vaidluse all olid keskkonnaühenduse kaebeõigust puudutavad sätted. Saksa õigusnormide alusel puudus keskkonnaorganisatsioonil Deutsche Umwelthilfe õigus vaidlustada haldusotsust EÜ tüübikinnituse andmise või muutmise kohta, kuivõrd EÜ tüübikinnitust puudutavad reeglid, täpsemalt EL määrus nr 715/2007,  ei kuulu siseriiklike keskkonnalaste õigusnormide hulka. Euroopa Kohus selgitas, et asjaolu, et kõnealust määrust ei võetud vastu keskkonnaspetsiifilisel õiguslikul alusel ei välista selle määruse keskkonnaalast eesmärki ja kuulumist „keskkonnaõigusesse“ ning seetõttu kuulub see määrus Århusi konventsiooni artikli 9 lõike 3 kohaldamisalasse. Seda kinnitab kohtu sõnul ka Arhusi konventsiooni juhend, milles on kirjas, et keskkonnaalased õigusaktid ei piirdu seaduse tekstidega, mille enda või alajaotuse pealkirjas on mainitud keskkonda. Määrava tähtsusega on pigem see, kas kõnealune säte on ühel või teisel viisil keskkonnaga seotud.

Euroopa Kohus: kaebeõigus ei ole piiratud üksnes otsustega, millel on keskkonnale rasked tagajärjed.

Veel märkis Euroopa Kohus, et Århusi konventsiooni artikli 9 lõikega 3 ette nähtud kaebeõigus ei ole piiratud üksnes otsustega, millel on keskkonnale rasked tagajärjed. Kohtu sõnul võivad EÜ tüübikinnituse andmise või muutmise otsused puudutada paljusid sõidukeid ning neid ei saa seega mingil juhul pidada keskkonna jaoks vähetähtsaks.

Euroopa Kohus toonitas EL õiguse ülimuslikkust. Riigisisene kohus peab kohtuvaidlust menetledes jätma kohaldamata riigisisese õigusnormi, mis on vastuolus vahetut õigusmõju omava liidu õigusnormiga. Århusi konventsiooni artikli 9 lõikel 3 selline vahetu õigusmõju puudub, küll aga annab EL põhiõiguste harta artikkel 47, mis tunnustab õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, isikutele subjektiivse õiguse, millele nad saavad vahetult tugineda. Kokkuvõttes oli Euroopa Kohtu vastus eelotsuse taotluses esitatud küsimusele, et „Århusi konventsiooni artikli 9 lõiget 3 koostoimes harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui keskkonnakaitseühendus, kellel on riigisisese õiguse alusel õigus pöörduda kohtusse, ei saa liikmesriigi kohtus vaidlustada haldusotsust EÜ tüübikinnituse andmise või muutmise kohta, mis võib olla vastuolus määruse nr 715/2007 artikli 5 lõikega 2“.

Euroopa Kohtu otsus


Riigikohus selgitas kaebetähtaegadega seonduvat (RKHKm 3-21-2678 ja 3-22-348)

Riigikohus tegi 4. novembril ja 9. detsembril määrused, milles selgitas kaebetähtaegadega seonduvat kahes eraldiseisvas vaidluses. Neist esimene (RKHKm 3-21-2678) puudutas 2021. a oktoobris kehtestatud Tartu üldplaneeringut ning teine (RKHKm 3-22-348) 2021. a detsembris registreeritud raieteatisi (ehk raielubasid) Elva vallas.

Riigikohus: isik tuleb lugeda ÜP kehtestamisest teadasaanuks ja seega hakkab 30 päevane kaebetähtaeg kulgema alates ÜP kehtestamise teate avaldamisest viimases seaduses nimetatud allikatest.

Üldplaneeringuga seoses märkis kohus, et isik tuleb lugeda ÜP kehtestamisest teadasaanuks ja seega hakkab PlanS § s 94 sätestatud 30 päevane kaebetähtaeg kulgema alates ÜP kehtestamise teate avaldamisest viimases seaduses nimetatud allikatest, s.o. ajalehes (sh nii valla või linnalehes kui ka maakonna- või üleriigilise levikuga ajalehes), Ametlikes Teadaannetes ja KOV-i veebilehel. Kolleegium selgitas, et just kõigi nende teavituste koosmõjus saab lugeda üldsuse planeeringust teadasaanuks. Erisus on PlanS-ga ette nähtud planeeringust eriliselt puudutatud isikutele, keda PlanS § 91 lg 5 kohustab teavitama ÜP kehtestamisest isiklikult. Nende puhul algab kaebetähtaeg pärast planeeringust isiklikku teavitamist. Ent silmas tuleb pidada, et juriidilise isiku juhatuse liikmete õigused ei laiene juriidilisele isikule.  

Riigikohus: raielubade vaidlustamisel on kaebus tähtaegne, kui isik ei ole pärast talle teatavaks tegemata raieloast teada saamist tühistamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud.

Teises juhtumis asus Riigikohus seisukohale, et raielubade kaebetähtaeg ei hakka keskkonnaorganisatsioonide jaoks enamasti kulgema mitte teatiste metsaregistris registreerimisest, vaid HKMS § 46 lg‑s 7 sätestatud reegli järgi, s.o. kaebus on tähtaegne, kui isik ei ole pärast talle teatavaks tegemata haldusaktist teada saamist tühistamiskaebuse esitamisega ebamõistlikult viivitanud. Kolleegium nentis, et sellises olukorras ei pruugi raiest huvitatud isikute õiguskindlus olla tõhusalt kaitstud ning lisas, et kui seadusandja soovib olukorda parandada, on tal „võimalik kehtestada eriregulatsioon raielubade avaliku teatavaks tegemise kohta. Et selline regulatsioon ei tooks endaga kaasa keskkonnaorganisatsioonide kaebeõiguse ebaproportsionaalset piiramist, peaks sellega koos käima raielubasid puudutava info senisest parem kättesaadavus. See aitaks kaebetähtaegade venimise vastu ka olemasolevate normide raames.“

Riigikohus selgitas, et  keskkonnaorganisatsioonidel tuleb olla oma õiguste kasutamisel hoolas, ent kaebaja hoolsuskohustus ei ulatu selleni, et talt saaks nõuda kõigi raielubadega kursis olekut kohe pärast metsateatiste avaldamist metsaregistris. Metsaregister ei ole loodud kasutajasõbralikuks otsingusüsteemiks. Ka ei ulatu kolleegiumi sõnul keskkonnaorganisatsiooni hoolsuskohustus nii kaugele, et talt saaks nõuda tarkvara arendamist selleks, et saada tõhusalt kätte talle kaebeõiguse teostamiseks vajalik info. Halduskohtu kasutatud mudel, mille järgi hoolsalt tegutsev keskkonnaorganisatsioon võiks riigis praegu kasutusel olevaid info jagamise meetodeid kasutades jõuda kohtusse keskmiselt kolme kuu jooksul raieloa andmisest arvates, võib Riigikohtu hinnangul olla mõttelise suunisena asjakohane. Riigikohus aga toonitas, et seda ei saa siiski mõista reeglina; kohtul tuleb alati arvestada iga konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjaolusid.

RKHKm 3-21-2678

RKHKm 3-22-348




KLIIMAMUUTUS

COP27 kliimakonverentsi tulemusena luuakse fond kliimamuutusest enim mõjutatud riikidele

2022. aasta novembris toimus ÜRO kliimakonverents COP27, mille fookuses oli kliimamuutusega võitlemise rahastamine, energiakriisi lahendamine ja KHG heidete vähendamine. Üheks olulisimaks konverentsi tulemuseks võib pidada otsust luua fond kliimamuutusega kohanemiseks. 

Fond on mõeldud abivahendiks riikidele, kes on kliimamuutusest tingitud kahjude osas kõige haavatavamad – eelkõige väikesed saareriigid ning vaesemad kogukonnad. Konverentsi tulemusena luuakse üleminekukomitee, kelle ülesanne on välja selgitada, mille tarbeks rahalist abi tarvis on ning mille arvelt fondi rahastada. Osa rahalisest abist tuleb arengupankadest ning osa tõenäoliselt fossiilkütustele, lennundusele või laevandusele seatavatest maksudest. Komitee esimene kokkusaamine on planeeritud 2023. aasta märtsis. 

Teine oluline samm kliimakonverentsil oli kokkulepe kliimamuutuste leevendamise tööprogrammi loomiseks, milles seatakse paika, kuidas riigid jõuavad 2030. aastaks piisava heitkoguste vähendamiseni, et hoida kliima soojenemine alla 1,5 kraadi ning kuidas eri sektorid saaksid panustada heitkoguste vähendamisse. Programmi täpne sisu on veel ebaselge. 

Konverentsi tulemusena täiendati 2019. aastal loodud nn Santiago võrgustiku korraldust. Võrgustiku eesmärk on ühendada asjakohased asutused, organisatsioonid ja eksperdid, et pakkuda arenguriikidele tehnilist abi kliimamuutusest tingitud kahjude ennetamiseks, vähendamiseks ja kõrvaldamiseks. 

Taaskord toonitati, et ülemaailmselt on tarvis minna üle madala süsinikuheitega majandusele, mis eeldab 4-6 miljardi USD suurust investeeringut aastas. Rahalisi vahendeid võimaldavad eelkõige valitsused, keskpangad, investorid ja erasektori investeeringud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul tuleks taastuvenergiasse investeerida 4 triljonit USD aastaks, et saavutada KHG nullheide aastaks 2050. Eesmärgi täitmiseks eeldatakse mitmepoolsetelt arengupankadelt ja rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt parema ligipääsu võimaldamist kliimamuutustega seotud rahastusele.

 Läbirääkimised fossiilkütuste kasutamise järk-järgulise vähendamise osas ei olnud kuigi tulemuslikud – pigem jäi peale gaasi eksportivate riikide seisukoht, et maagaas on ideaalne lahendus kliimamuutuse vastu võitlemiseks ja energiakriisi leevendamiseks. 

COP27 eelnõu tekst

Euractive artikkel

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

 




LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus selgitas varasemalt läbi viidud Natura hindamise tulemuste arvesse võtmist (C‑278/21)

Euroopa Kohus tegi 10. novembril eelotsuse, milles selgitas Natura hindamise reegleid olukorras, kus taotletakse luba sellise majandustegevuse jätkamiseks, millele on juba projekti staadiumis luba antud ning Natura hindamine läbi viidud.

Vaidlus puudutas ettevõttele AquaPrile kuuluvat kalakasvandust, mis asub Smålandi lahes Natura 2000 ala lähedal, kus leidub mitut tüüpi looduslikke maismaa- ja vee-elupaiku ning mitut liiki metslinde. Kasvandus tegeleb vikerforelli kasvatamisega, millega kaasnevad lämmastiku, fosfori, vase ja antibiootikumide keskkonda laskmine ning heited. Kohalik keskkonnaamet andis kasvandusele tegevusloa 1999 ning uue loa suurendatud saastekogustega 2006. aastal, millele eelnes Natura hindamine. Viimast luba uuendati veel 2014. aastal, kuid see otsus vaidlustati vaidemenetluses ning tühistati 2018. a Natura hindamise puuduste tõttu. Juhtum jõudis kohalikku kohtusse, kes esitas eelotsusetaotluse Euroopa Kohtule.

Euroopa Kohus kordas oma varasemat seisukohta, et kui tegevus, nt kalakasvandus, on sidus ning üks ja seesama, siis selle jätkamise puhul ei ole vaja uuesti läbi viia Natura hindamist. Samas märkis kohus, et kui varasemale loa andmisele eelnenud hindamisel võeti arvesse üksnes mõju, mida avaldab see projekt eraldi võetuna, jättes hindamata selle koosmõju muude projektidega, ning kui selle tegevuse jätkamiseks on vaja uut luba, tuleb enne uue loa andmist viia läbi uus Natura hindamine.

Euroopa Kohus toonitas, et varasemaid hindamisi on võimalik arvesse võtta üksnes juhul, kui teadus- ja keskkonnaandmed ei ole sellest hindamisest saadik muutunud ning puuduvad muud kavad või projektid, mida tuleks arvesse võtta, kuid mida see varasem hindamine nõuetekohaselt arvesse ei võtnud. Selliste varasemate hindamiste olemasolu ei vabasta siiski mingil juhul liikmesriigi pädevat asutust kohustusest võtta loa võimaliku andmise otsuse tegemisel, nagu ka sellele eelneva hindamise raames, arvesse kõiki asjaolusid, mis on olemas otsuse tegemise ja hindamise kuupäeval. Nimelt ei tohi just kuupäeval, mil tehakse otsus asjaomasele kavale või projektile antava võimaliku loa kohta, selle kava või projekti hindamise alusel olla mingit mõislikku teaduslikku kahtlust selles, et ei ole tõenäolisust ega ohtu, et see kava või projekt avaldab Natura alale olulist kahjulikku mõju.

Euroopa Kohtu otsus  


Õiguskantsler selgitas loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust

Õiguskantsler selgitas 7. novembri seisukohas loodusobjekti kaitse alla võtmise vormistamist, menetluses kaasarääkimist ning vaidlustamise võimalusi. Õiguskantsleri poole pöördunud inimene oli mures, et Tallinna linnavolikogu määruse järgi võetakse loodusobjekt kaitse alla määrusega, mitte otsusega, ning arvas, et seetõttu pole tal võimalik osaleda loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses ega vaidlustada kaitse alla võtmist või sellega kaasnevaid piiranguid halduskohtus.

Õiguskantsler selgitas esmalt, et loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmiseks on võrdväärselt võimalik kasutada nii planeerimisseaduses ette nähtud planeeringumenetlust kui ka looduskaitseseaduses sätestatud menetlusnõudeid järgivat muud menetlust. Planeeringumenetluses saab igaüks osaleda ning planeeringu kehtestamise otsuse saab puudutatud isik vaidlustada halduskohtus. Kui loodusobjekti ei võeta kohaliku kaitse alla planeeringuga, siis tuleb järgida looduskaitseseaduses sätestatud menetlusnõudeid, mis samuti annavad isikutele õiguse osaleda menetluses.  

Õiguskantsler: alade kaitse alla võtmise otsuse vormistamine määrusena ei ole õigusselge.

Õiguskantsler tõdes, et loodusobjekti kaitse alla võtmine vormistatakse sageli määrusena, kuigi kohtute hinnangul on sisu poolest tegemist üksikaktiga ehk haldusaktiga (korraldus, otsus), millest ühtlasi järeldub, et isikutele tuleb tagada õigus osaleda selle menetluses. See tähendab õiguskantsleri sõnul ka seda, et iga puudutatud isik saab oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtusse, olenemata sellest, kuidas on loodusobjekti kaitse alla võtmise akt pealkirjastatud ja vormistatud. Õiguskantsler manitses, et selguse huvides tuleks õigusaktile panna sisule vastav pealkiri ning kui senist otsuse vormistamise praktikat ei muudeta, tuleb selgus tagada menetluse käigus ning otsuse sisuga. Kaitse alla võtmise menetluses osalemiseks peavad isikud teadma oma menetluslikke õigusi ja kaitse alla võtmise aktist peab ühtlasi selguma, kuidas kaebeõigust saab kasutada.

Õiguskantsleri seisukoht


Keskkonnaamet on asunud koostama metsaelupaikade ja metsaliikide kaitsepõhimõtete rakendamise kava Natura 2000 võrgustiku aladel

Keskkonnaamet on 6. detsembril algatanud "Metsaelupaikade ja metsaliikide kaitsepõhimõtete rakendamise kava Natura 2000 võrgustiku aladel" keskkonnamõju strateegilise hindamise. Keskkonnaameti käskkirja kohaselt on kava koostamise eesmärk tagada, et metsade majandamine ei seaks ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikade ja -liikide seisundit ja säilimist. Tegemist on administratiivsete meetmete rakendamist planeeriva kavaga. Kava koostamise vajadus tuleneb Euroopa Komisjoni 9. juuni 2021 algatatud rikkumismenetluse otsusest, mille hinnangul ei ole Eesti Vabariik läbi viinud nõuetekohast mõjude hindamist tegevuste puhul, mis võivad avaldada olulist mõju Natura 2000 alale. Kava koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja on Keskkonnaamet.

Keskkonnaameti käskkiri


ÜRO riigid võtsid vastu Kunming-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku

Detsembris toimus 15. ÜRO elurikkuse konventsiooni (1992) osaliste konverents, et leppida kokku maailma elurikkuse hävimist peatavates lahendustes aastani 2030. Konverentsi olulisima tulemusena võeti vastu Kunming-Montreali ülemaailmne elurikkuse raamistik, mille ülesandeks on koordineerida elurikkuse taastamiseks vajalikke projekte ja rahastust.

Raamistik sisaldab konkreetseid eesmärke ja meetmeid, et peatada ja tagasi pöörata elurikkuse kadu, sealhulgas seab eesmärgi võtta 2030. aastaks tõhusa kaitse alla vähemalt 30% kogu maismaast, siseveekogudest ning ranniku- ja merealadest, et päästa eluks vajalikke liike ja ökosüsteeme. Praegu on kaitse all 17% kogu maismaast ja 10% merealadest. Veel plaanitakse taastada miljardeid hektareid maad ning magevee ja ookeanide ökosüsteeme, mis on juba kahjustada saanud. Raamistik keskendub olulises osas erinevatest ökosüsteemidest sõltuvate põliselanike õiguste kaitsmisele ning tunnustab muuhulgas looduse ja Maa õigusi.

Riigid võtsid ühise eesmärgi vähendada loodust kahjustavaid iga-aastaseid riiklikke subsiidiume 500 mld USD ulatuses. Tagamaks eesmärkide saavutamiseks tarvilikud rahalised vahendid, soovitakse jõukamatelt riikidelt suuremat rahalist abi (30 mld USD aastas 2030. aastaks). Kuigi mitme osalisriigi soov oli luua uus ülemaailmne elurikkuse fond, lepiti eelnõuga kokku Ülemaailmse Keskkonnafondi sihtfondi loomises. Euroopa Liit on elurikkuse taastamiseks lubanud 7 mld euro suurust rahalist abi kuni 2027. aastani.

Kunming-Montreali elurikkuse raamistik

Keskkonnaministeeriumi pressiteade




VESI

Riigikogu menetleb veeseaduse muutmise seaduse eelnõu

Oktoobris algatas Vabariigi Valitsus veeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eesmärk on teha muudatusi veeseaduses, et võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2020/2184/EL olmevee kvaliteedi kohta. Direktiivi ajendiks on Euroopa kodanikualgatus Right2Water ning selle eesmärk on muuta kraanivesi tervislikumaks, et seeläbi vähendada pudelivee tarbimist. 

Eelnõu kohaselt võetakse üle kogu veevarustusahela riskihindamise ja riskijuhtimise põhine käsitlus, uuendatakse joogivee kvaliteedinäitajaid, parandatakse elanike juurdepääsu joogiveele ja selle käitlusega seotud teabele ning seatakse miinimumnõuded joogiveega kokkupuutuvatele materjalidele ja veepuhastuskemikaalidele. Muudatuste eesmärk on vähendada joogiveega seotud riske tervisele ja keskkonnale ning optimeerida joogivee käitlemise kulusid. Samuti soovitakse kasvatada tarbijates usaldust kraanivee vastu, vähendamaks plasti tootmist ja jäätmeteket. 

Eelnõu on saadetud teisele lugemisele ning seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 12. jaanuaril.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel

 




MEREKAITSE

Keskkonnaministeerium ootab tagasisidet Eesti merestrateegia meetmekava KSH tööle

Keskkonnaministeerium ootab kuni 10. jaanuarini tagasisidet uuendatud Eesti merestrateegia meetmekava eelnõule ja selle KSH aruandele. Eelnõu eesmärgiks on parandada Eesti mereala seisundit ja vähendada inimmõju ulatust merekeskkonnale. Kirjalikke ettepanekuid ja küsimusi saab esitada Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnaministeerium@envir.ee. Merestrateegia meetmekava eelnõu avalik arutelu toimub 13. jaanuaril kell 10.00-13.00 veebikeskkonnas MS Teams. Dokumendid ning täpsem info on kättesaadaval Keskkonnaministeeriumi kodulehel.




METSANDUS

Euroopa Liit plaanib keelustada raadamisega seotud toodetega kauplemise liidu turul

Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlament sõlmisid 6. detsembril 2022 esialgse kokkuleppe, mille eesmärk on kindlustada, et Euroopa Liidu turg ei aitaks kaasa metsade raadamisele ning metsade seisukorra halvenemisele Liidu liikmesriikides ning mujal maailmas. Eelnõuga soovitakse luua riikide võrdlussüsteem raadamise ja metsade seisukorra halvenemisega seotud riskitaseme määramiseks ning seada karmid jälgitavusnõuded toodete ja toorainete päritolu tuvastamiseks. 

Euroopa Liidu Nõukogu otsustas 2022. a juunis kehtestada reeglid EL turul tegutsevate ettevõtjate ja kauplejatele, kes impordivad EL turule või ekspordivad sealt palmiõli, veiseliha, puitu, kohvi, kakaod ja soja ning neist saadud tooteid, nagu näiteks nahk, šokolaad ja mööbel. Detsembris sõlmitud kokkuleppega lisati puudutatud toodete nimekirja ka kautšuk. Eesmärgi täitmiseks plaanitakse luua võrdlussüsteem (ingl k benchmarking system), mis määraks nii Euroopa Liidu liikmesriikidele kui ka kolmandatele riikidele raadamisega seotud riskitaseme (madal, standardne või kõrge). Riskitasemest sõltuvalt lasuks ettevõtjatel ning liikmesriikide ametiasutustel kontrollimiskohustus. Kõrge riskitasemega riikidele tähendaks see põhjalikku seiret ning madala riskitasemega riikidele lihtsustatud hoolsuskohustust. Metsade seisukorra halvenemise mõiste tähendab sõlmitud kokkuleppe kohaselt muuhulgas metsakatte strukturaalseid muutusi ehk ürgmetsa muutumine puuistanduseks või muuks metsamaaks või looduslikult uuenevate metsade ja põlismetsade muutmises istandikeks. 

Esialgu sai eelnõu lisaks positiivsele vastukajale ka hulganisti kriitikat, et eelnõu jääb oma eesmärgi täitmisel pigem nõrgaks. Näiteks leiti, et nõukogu kokkulepe peaks pankadele seadma kohustuse vältida metsade raadamise finantseerimist ning pakkuma suuremat kaitset põliselanikele, kes sõltuvad metsade ökosüsteemidest. Pankadele ei seatud kohustusi siiski ka täiendatud ettepanekuga. 

Kokkulepe plaanitakse üle vaadata kahe aasta pärast, et kontrollida, kas leppes peaks sisalduma ka muud tooted, nagu nt mais ja biodiisel.

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade

Euractive artikkel

Global Witnessi artikkel


Riigikogu menetleb KAH-alade regulatsiooni muudatusi

Valitsus otsustas riigikogusse saata metsaseaduse ja planeerimisseaduse muudatused, mis määravad, kellega ja kuidas metsamajandamistöid kogukonnametsades planeerida ja kooskõlastada. Muudatus puudutab üksnes riigimetsa ja selle majandajaid.

Eelnõu tutvustuse kohaselt nähakse muudatusega ette, et asustusüksuse lähedal asuva riigimetsa metsamajandamise tööde planeerimisse tuleb kaasata kohalik kogukond, kas üldplaneeringu või muu avatud menetluse kaudu. Riigimetsa majandaja peab sellise metsa majandamiskava kooskõlastama KOViga, kes omakorda kuulab ära kohaliku kogukonna. Üldplaneeringutes määratud asustusüksuse lähedal olevad kogukonnale olulistel metsaaladel peab riigimetsa majandaja tööde planeerimisel kaasama kohalikke. Edaspidi toimub kõrgendatud avaliku huvidega alade määramist puudutav suhtlus peamiselt kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel, varem toimus see Riigimetsa Majandamise Keskusega.

Eelnõu materjalid




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕKi analüüs: VV korraldus Linnamäe HEJ tegevuse jätkamise lubamiseks ei ole Keskkonnaametile loa andmisel siduv

Keskkonnaõiguse Keskus analüüsis Natura erandi tingimusi Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) jätkuva tegevuse lubamiseks ning Vabariigi Valitsuse (VV) korraldust, mis annab nõusoleku jätkata Jägala jõe paisutamist Linnamäe paisul ja Linnamäe hüdroelektrijaamas (HEJ) hüdroenergia kasutamist elektrienergia tootmiseks. VV korraldusega leiti, et HEJ tegevuse jätkamiseks on ülekaalukas avalik huvi ja puuduvad alternatiivid. 

Loe lähemalt


2022. aasta keskkonnateo tiitli pälvis vääriselupaikade kaardistamine, kirve sai olulise keskkonnaotsuse tegemise vildakas praktika

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis lõppenud aasta keskkonnateoks Eesti Looduseuurijate Seltsi mahuka vääriselupaikade kaardistamise riigimetsades. Keskkonnakirve sai Vabariigi Valitsus kohatult tehtud Natura erandi rakendamise otsuse eest, mis puudutas Linnamäe paisu Jägala jõel. 

Loe lähemalt