Keskkonnaõiguse uudiskirja toob teieni Keskkonnaõiguse Keskus

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Mai 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateema:

  1. Mai on looduskaitsekuu

Mai on looduskaitsekuu

Iga-aastasel looduskaitsekuul pööratakse mitmete üritustega üle Eesti tavalisest veelgi rohkem tähelepanu loodusele, selle väärtustamisele ja kaitsele. Tähistamaks nii inimese kui looduse tervist kannab tänavune looduskaitsekuu teemapealkirja „Terve Eesti“. 

Looduskaitsekuu puhul ilmuvad Keskkonnaõiguse uudiskirjas külalisautorite lood looduskaitsest. Lugude teravik on suunatud kaitsealadele, veelgi spetsiifilisemalt Natura aladele, kuhu kuulub enamik Eesti kaitsealadest. 

 Miks ja kellele on Natura alad olulised ning kuidas nende alade kaitse-eesmärke paremini saavutada, kirjutavad Kadri Möller ja Herdis Fridolin Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonnast ning Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist. Täname autoreid kaastöö eest! 

Ka kolmas pikem artikkel räägib Natura teemadel, käsitledes Euroopa Kohtu värsket lahendit metsaraiete kohta Natura alale jäävas loodusmetsas. 


Natura 2000 võrgustik on tänase Eesti looduskaitse alustala

Silvia Lotman: kaitsealadega seotud suhtlemisega tegeleb riigis kordades vähem inimesi, kui selle töö tegemiseks tegelikult vaja oleks


Euroopa Kohus leidis, et raied Białowieska kaitsealal on vastuolus EL õigusega

Euroopa Kohus tegi 17. aprillil otsuse kohtuasjas C‑441/17, milles lahendas küsimust, kas Poola Vabariik rikkus EL loodus- ja linnudirektiivist tulenevaid kohustusi, kui ta lubas suures ulatuses metsaraiet kuuse-kooreüraski leviku peatamiseks Białowieża metskonnas. Białowieska Natura 2000 ala on üks Euroopa paremini säilinud loodusmetsi, millele on iseloomulik suur hulk surnud ning vanu, sealhulgas üle saja aasta vanuseid puid. Sellel territooriumil on väga hästi säilinud looduslikud elupaigad, mis on määratletud elupaikade direktiivi tähenduses esmatähtsana, samuti esineb seal mitmeid kaitsealuseid mardika- jt putukaliike ja linnuliike. Kohus leidis, et Poola rikkus raieid lubades oma kohustusi.

Loe lähemalt


KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Komisjon vaatab üle keskkonnaasjades EL-institutsioonide otsuste vaidlustamise reeglid

Euroopa Komisjon asus analüüsima, kas EL õigusraamistik on vastavuses Aarhusi konventsiooniga, mis kohustab konventsiooniga liitunuid (sh ELi) tagama avalikkusele keskkonnaasjades tõhusa õiguskaitse kättesaadavuse.

Aarhusi konventsiooni nn kontrollikomitee (Compliance Committee) leidis aasta tagasi, et EL on rikkunud Aarhusi konventsiooni nõudeid, jättes avalikkuse (nii üksikisikuid kui ka VVO-d) võimaluseta minna keskkonnaasjades EL institutsioonide vastu Euroopa Kohtusse. Ühtlasi leiti, et vaidlustada peab saama ka selliseid EL õigusakte, mis puudutavad vaid keskkonda, mitte ainult otseselt keskkonnaõiguse nime all vastu võetud õigusakte. Kajastasime otsust ka oma 2016. a augusti uudiskirjas.

Uus konsultatsioon on tingitud sellest, et EL õigusraamistik ei vasta ekspertide hinnangul Aarhusi konventsioonile

Konventsiooniosalised kohtusid 2017. a septembris, kuid lükkasid selle küsimuse üle otsustamise edasi järgmise kohtumise ajaks, mis leiab aset 2021. aastal. EL lubas otsida konventsiooni järgimiseks võimalusi ja vahendeid, mis on kooskõlas EL fundamentaalsete põhimõtete ja kohtuliku kontrolli süsteemiga. Sellega soovis EL vältida rikkumise tunnistamist konventsiooniosaliste poolt ning võita aega meetmete kaalumiseks.

Mai alguses algatas Euroopa Komisjon Aarhusi konventsioonile vastavuse tagamise analüüsi, mille raames on kõik EL kodanikud oodatud kuni 6. juunini andma tagasisidet konventsiooni rakendamise osas ja tegema ettepanekuid.

Algatuse ja tagasiside andmise veebileht (ingl k)




KLIIMAMUUTUS

Keskkonnaministeerium kaardistas võimalused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud uuring, milles kaardistati kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalusi Eestis. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised on kõige kulutõhusamad meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021-2030 väljaspool valdkondi, kus toimub kasvuhoonegaasidega kauplemine (nt elektritootmine jms suurtööstus).

Euroopa Liidus reguleerib suurte tööstuste kasvuhoonegaaside heite vähendamist kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem (Emission Trading System – ETS). Lisaks on aga reguleeritud muud valdkonnad, kus liikmesriikidel endil tuleb leida kõige sobivamad viisid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks. Valminud uuring keskendubki viie sektori heitele, mida ETS ei hõlma – transport, põllumajandus, jäätmekäitlus, tööstuslikud protsessid, väikesemahuline energiatootmine. Nimetatud sektorite kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohustus tuleneb nn EL-i jagatud kohustuste otsusest (lähitulevikus asendatakse see vastavasisulise määrusega). Uue määruse eelnõu kohaselt on Eestil heite vähendamise miinimumeesmärk 2030. aastaks 13% võrreldes 2005. aasta tasemega.

Suurim potentsiaal heite vähendamiseks väljaspool suurtööstust on transpordisektoris

Kõige suurema heitekogus pärineb transpordisektorist, moodustades kõigi viie sektori heitest ligikaudu 40%. Samas on selles sektoris ka suurima heite vähendamise potentsiaal. Analüüsis toodi välja 14 meedet, millest kõige suurema mõjuga on autode teekasutustasud, sõiduautode aastamaks ja ühistranspordi teenuse arendamine.  Mujal maailmas kasutusel, ent Eesti jaoks uudsed on sellised meetmed nagu Tallinna ummikumaks ja autode kooskasutus. Energiasektoris on kõige mõjusamad meetmed hoonete ja katlamajade renoveerimine, põllumajandussektoris nt otsekülvi viljelemine.

Eesti kasvuhoonegaaside koguheide aastal 2016 oli 19,6 miljonit tonni. ETS süsteemiga on hõlmatud sellest ligikaudu 70% (13,4 miljonit tonni). Ülejäänu 6,2 miljonit tonni on pärit nendest viiest sektorit, mida uuringus käsitleti. Analüüsis esitatud meetmed peaksid aitama Eestil 2030. aastaks saavutada eesmärgi, milleks on vähendada KHG heiteid vähemalt 13% võrra võrreldes 2005. a tasemega. Uuringu koostajate hinnangul aitaks uuringus toodud kõigi  meetmete rakendamine miinimumeesmärki isegi 40% ulatuses ületada, mis tähendab et Eesti KHG heide aastaks 2030 väheneks koguni 18,2%.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Uuring



ENERGEETIKA

Euroopa Parlament andis oma heakskiidu uuele hoonete energiatõhususe direktiivile

17.aprillil andis Euroopa Parlament rohelise tule uuele hoonete energiatõhususe direktiivile, mis on samanimelise EL direktiivi 2010/31/EL (millest oli juttu meie 2010. aasta juuli uudiskirjas) täiendatud variant. Muudatusi on vaja, sest juba 2011. aastal tõdes EL nõukogu, et liit ei suuda senisel viisil jätkates saavutada energiatõhususe eesmärki. 2016. aastal käis Euroopa Komisjon välja laiaulatuslikuma nn puhta energia plaani, mille peamiseks eesmärgiks on loodussõbralikum energiamajandus. Plaani üks osa on energiasääst hoonetelt.

Kogu maailm on üha suuremas energiasõltuvuses, aga ressursid energia tootmiseks on napid. See paneb aina suurema surve meie loodusressurssidele ning põhjustab kasvuhoonegaaside hulga suurenemist Maa atmosfääris. Kasvuhoonegaasid on aga tihedalt seotud kliimamuutustega. Paljud riigid pingutavad kliimamuutuste pidurdamise nimel (sh rahvusvahelise Pariisi kokkuleppe alusel, mille allkirjastasid 195 riiki), nende hulgas ka EL oma liikmesriikidega. Selleks püütakse muuhulgas vähendada CO2 õhkupaiskamist ja rakendada loodussõbralikumaid energiatootmisviise. EL-is on hooned ühed suurimad energiatarbijad. Hoonete kütmisele ja jahutamisele kulub 40 % lõppenergiast. Energiatõhususe suurendamine selles sektoris omaks suurt positiivset mõju EL kliima-eesmärkide saavutamisel.

Uus direktiiv sisaldab meetmeid, mis kiirendavad olemasolevate hoonete renoveerimist energiasäästlikumaks ja suurendavad uute ehitiste energiatõhusust, muutes need „nutikateks“. Uue direktiiviga nähakse ette, et liikmesriigid töötavad välja pikaajalise hoonete renoveerimise strateegia ja täiustavad elektrisõidukite laadimisvõrku. Kavandatakse ehitiste intelligentsuse näitajat ning lihtsustatakse kütte- ja kliimaseadmete kontrollimist. Küttesüsteemide kontrollimist puudutavate muudatuste fookus on pööratud keskkütte- ja kliimaseadmete poole ning väikesed küttesüsteemid (nagu elektrikerised ja puudega köetavad ahjud) muudatustest puudutatud ei saa. Kontrollimine annab kindlustunde, et kasutatakse loodust säästvaid tehnoloogiaid ja hoone energiatase vastab normidele. Intelligentsuse näitaja eesmärgiks on anda tagasisidet hoone digitaalsest võimekusest ning eriti selle võimekuse kasust energia kokkuhoiu osas. Direktiivis rõhutatakse energiavarustuse digitaliseerimise olulisust. Näiteks on digitaalsete lahendustega võimalik paremini jälgida küttesüsteemide tööd ja neid optimeerida.

Edasi liigub direktiiv EL Nõukogusse, kus liikmesriikide esindajad peavad selle samuti heaks kiitma. Pärast ametlikke heakskiite Parlamendilt ja Nõukogult saab selle EL-i ametlikus väljaandes avaldada. Peale avaldamist jõustub direktiivi 20 päeva pärast ning siis on liikmesriikidel 20 kuud aega, et riigisisene õigus uute EL nõuetega vastavusse viia.

Euroopa Parlamendi pressiteade




VÄLISÕHU KAITSE

Valitsus saatis Riigikokku välisõhu saasteainete heitkoguseid piirava nn NEC-direktiivi ülevõtva eelnõu

Aprilli lõpus esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule atmosfääriõhukaitse seaduse (AÕKS) muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle uuendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/2284/EL (nn NEC-direktiiv), mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist. Direktiiviga on iga EL liikmesriigi jaoks kehtestatud ülemmäärad viiele peamisele õhusaasteainele: eriti peened osakesed (PM2,5), vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOx), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ja ammoniaak (NH3) ning seatud eesmärgid heitkoguste vähendamiseks aastateks 2020 ja 2030.

Eesmärkide saavutamiseks peavad riigid vastavalt direktiivi nõuetele koostama, vastu võtma ja ellu viima teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030. Programmi koostamine on üks osa direktiivi ülevõtmisest Eesti õigusesse.

Uue eelnõu kohaselt tuleb riigil koostada õhusaasteainete vähendamise programm aastateks 2020-2030

Riigikogule esitatud eelnõu paneks riigile kohustuse koostada õhusaasteainete vähendamise programm aastateks 2020-2030, mille raames selgitatakse välja heitkoguste vähendamiseks vajalikud siseriiklikud tegevused, uuringud, vähendamismeetmed ja investeeringud. Programmi tuleks ajakohastada vähemalt iga nelja aasta tagant. Esimese õhusaasteainete vähendamise programmi peab Keskkonnaministeerium esitama Euroopa Komisjonile hiljemalt järgmise aasta 1. aprilliks. Muudatused näeks ette ka täiendavad ja üksikasjalikud nõuded, mida tuleb järgida õhusaasteainete vähendamise programmi koostamisel. Lisaks nähake eelnõuga ette riiklike heitkoguste vähendamise kohustuste täitmise nn paindlikkusmeetmed. EL direktiiv võimaldab riigil piirkoguste täitmisel kombineerida erinevaid meetmeid vastavalt vajadusele ja võimalusele, kui on oht, et heitkoguste vähendamise kohustust ei suudeta täita. Sellised meetmed on kavas välja selgitada õhusaasteainete vähendamise programmi koostamise raames. Samuti võetakse eelnõukohase muudatusega kasutusele mitmed uued terminid, nt osooni eeldusained, inimtekkeliste saasteainete heitkogused, tahm e must süsinik, heiteinventuur jt.

Eelnõukohased muudatused aitavad koostajate hinnangul täita direktiiviga pandud riiklikke saasteainete vähendamise kohustusi, avaldavad positiivset mõju õhusaaste vähendamisele ja seeläbi ka elu- ja looduskeskkonnale, aitavad saavutada ELi õhukvaliteedi eesmärke ja leevendada kliimamuutuste mõju. Eelnõu kohaselt peaks seadus jõustuma juba 1. juulil, mis on ka direktiivi ülevõtmise tähtaeg.

Eelnõu materjalid

Õhusaasteainete vähendamise programmist

Vabariigi Valitsuse 26.04.2018. a istungi kommenteeritud päevakord (p 2)




LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus: nn Natura hindamisel ei tohi eelhinnangut andes leevendavate meetmetega arvestada (C-323/17)

Aprilli keskpaigas langetas Euroopa Kohus olulise tähendusega otsuse, milles leidis, et Natura 2000 alasid mõjutada võivate tegevuste puhul tohib võimalikke mõjusid leevendavate meetmetega arvestada alles põhjalikumas mõju hindamise etapis. Varasemalt vaid Komisjoni vastavasisulises juhendis väljendatud seisukoht sai seega nüüd kinnituse ka Euroopa Kohtu poolt. Lahendil võib olla oluline mõju ka Eesti praktikale.

Vaidlus sai alguse Iirimaal, kus sooviti rajada tuuleparki elektrivõrguga ühendavat kaabelliini. Liini rajamisel võiks olla potentsiaalselt mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Barrow ja Nore’i jõe loodusalale. Jõed on elupaigaks ohustatud ja halvas seisundis pärlkarbi liigile. Kaabli rajamisel võiks jõkke sattuda setteid, mis võiks liiki negatiivselt mõjutada. Vaidlus sai alguse Iiri valitsusasutuse otsusest mitte algatada tegevusele nn Natura hindamist, kuna eksperthinnangus leiti, et kui rakendada projekti osaks olevaid leevendusmeetmeid, puudub tegevusel negatiivne mõju ala kaitse-eesmärkidele.

Vaidlusel võib olla oluline mõju ka Eesti praktikale, kus eelhindamisel sageli leevendusmeetmetega arvestatakse

Euroopa Kohus on oma varasemas praktikas leidnud, et kui kavandatakse projekti, mis võiks avaldada mõju Natura 2000 alale, tuleb enne tegevuse lubamist läbi viia nn Natura hindamine, mille käigus tuleb parimatest teadussaavutustest lähtudes välja selgitada kõik mõjud, mida tegevus võiks alale avaldada. Praktikas koosneb selline hindamine kahest etapist. Esmalt viiakse läbi nn eelhindamine, mille käigus tuleb hinnata, kas tegevus võib avaldada olulist mõju Natura-alale ning kui vastus on jaatav, viia läbi põhjalikum mõjude hindamine (viimane on Eestis võimalik vaid KMH või KSH vormis). Euroopa Kohus on varasemalt rõhutanud, et nn eelhindamise tulemusena võidakse põhjalikum hindamine läbi viimata jätta vaid juhul, kui negatiivsed mõjud ala kaitse-eesmärkidele on välistatud.

Tuginedes eelkirjeldatud kohtupraktikale järeldas Euroopa Kohus uues vaidluses, et eelhindamise käigus ei tohiks arvestada negatiivseid mõjusid leevendavate meetmetega (nt väljapumbatava vee filtreerimise vms-ga). Kohus rõhutas, et põhjaliku ja igakülgse mõjude hindamise tagamiseks ning reeglite kuritarvitamise vältimiseks on leevendavate meetmete väljatöötamine ning nende tõhususe hindamine võimalik alles põhjalikuma Natura hindamise raames. Sarnaselt varasemaga rõhutas kohus taaskord, et leebemate reeglitega pole võimalik Natura 2000 võrgustikuga seotud eesmärke täita. Lisaks rõhutas kohus, et kuna põhjalikumasse mõju hindamisse tuleb kaasata ka avalikkuse esindajad (vt meie 2016. a novembrikuu uudiskirjas kajastatud lahendit), siis ka seetõttu on oluline, et leevendavaid meetmeid liiga vara arvesse ei võetaks.

Lahendil on oluline tähendus ka Eesti õiguse ja praktika seisukohalt. Senises praktikas on Eestis nn Natura eelhindamises leevendavate meetmetega sageli arvestatud, loobudes seetõttu põhjalikuma mõju hindamise läbiviimisest. Kuna viimane on kehtiva õiguse põhjal võimalik vaid keskkonnamõju hindamise (KMH) või keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vormis, on põhjalikum mõju hindamine menetluslikult keeruline, aja- ja rahamahukas protsess ning soov ebaproportsionaalseid kulusid vältida mõneti arusaadav. Keskkonnaõiguse Keskuse hinnangul tuleks Keskkonnaministeeriumil aga uue lahendi valguses kehtiv süsteem kiiremas korras üle vaadata, eriti kuna kohus ei aktsepteerinud eelhindamise käigus ka „projekti osaks olevate“ leevendusmeetmetega arvestamist. Üheks lahenduseks oleks Natura hindamise läbiviimise lubamine ka ilma KMHd läbi viimata, eraldi menetluse raames. Senise praktika jätkudes on üpriski tõenäoline, et Eesti suhtes algatatakse Euroopa Komisjoni poolt EL õiguse rikkumise tõttu menetlus, mis võib päädida vaidlusega Euroopa Kohtus ning viimase poolt trahvide määramisega.

Euroopa Kohtu otsus asjas C-323/17




JÄÄTMED

Euroopa Komisjon asub üle vaatama ringmajanduse-alaseid õigusakte

Euroopa Komisjon avaldas 7. mail tegevuskava, mille käigus hinnatakse, kas praegune EL ringmajanduse õigusraamistik on sobiv seatud eesmärkide täitmiseks. Hindamise ajendiks on soov edendada vastupidavamate, taaskasutatavate ja parandatavate toodete arendamist. Hindamise tulemustel selguvad esialgsed valikud edasisteks tegevusteks, kui see peaks vajalikuks osutuma.

Et paljud loodusvarad on piiratud, on vaja leida keskkonnaalaselt ja majanduslikult jätkusuutlik viis nende kasutamiseks. Ringmajanduse põhimõtte eesmärgiks on säilitada materjalide ja toodete väärtust võimalikult kaua. Selleks on võetud siht vähendada jäätmeteke ja materjalikasutus miinimumini ning pärast toote kasutusaja lõppu hoida materjali tootmises, kasutades seda üha uuesti.

Tänasel päeval osa EL poliitikast toetab ringmajandust, kuid on ka valdkondi, mis seda hoopis piirab. Euroopa Komisjoni sõnul käsitleb tegevuskava ka neid tooteid, mille osas praegu konkreetsed eeskirjad puuduvad, kuid millel on ringmajanduse seisukohalt suur potentsiaal. Eelkõige on sellisteks toodeteks tekstiil, ehitustooted, kosmeetika, toit ja joogid ning mööbel. Kuni 4. juunini on võimalik tegevuskava osas avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid. 

Algatuse ja tagasiside andmise veebileht (ingl k)




OHTLIKUD AINED

EL liikmesriigid otsustasid keelustada mesilasi ohustavad taimekaitsevahendid

Euroopa Ülemnõukogu kiitis 27. aprillil heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku keelustada täielikult neonikotinoidide kasutamine põllukultuuride avamaakasvatuses. Toimeaineid klotianidiin, tiametoksaam ja imidaklopriid sisaldavate putukamürkide kasutamist on juba varem järk-järgult piiratud. Näiteks keelas komisjon nende toimeainetega töödeldud seemnete müügi kultuuride osas, mis tõmbavad ligi mesilasi ja teisi tolmeldajaid (millest oli juttu meie 2013. aasta juuni uudiskirjas). Nüüd on jõutud pea täieliku keelustamiseni. Ainsaks erandiks jäävad veel vaid püsivad kasvuhooned, kus põllukultuur püsib kogu elutsükli ja puudub kokkupuude mesilastega.

Neonikotinoidide kasutuse osas varem seatud piirangud on vaidluse all Euroopa Kohtus, mis peaks lähiajal otsuse tegema

Neonikotinoidid on putukatõrjevahendid, mille toimeaine transporditakse taime kõikide osade kudedesse ja see muudab nad kahjuritõrjes väga efektiivseks. Neid kasutatakse seemnete töötlemiseks (Eestis eriti rapsi ohustava maakirbu vastu) või pritsitava preparaadina. Mitmetes uurimustes on aga leitud, et neonikotinoidid omavad tolmeldajatele negatiivset mõju. Näiteks suurendavad need ained mesilaste suremust (lüheneb eluiga ning väheneb talve üleelamise tõenäosus) ja langeb nende paljunemisedukus. Probleemiks on ka see, et need pestitsiidid püsivad pinnases mitmeid aastaid, mesilased puutuvad neonikotinoididega kokku kogu taimede kasvuperioodi ja nende ainete kahjulikku toimet võimendavad teised taimekaitsevahendid. Negatiivsete mõjude olemasolu mesilastele tõdes ka Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). 2014. aastal tõi IUCN välja, et lisaks tolmeldajatele omavad neonikotinoidid negatiivset mõju ka näiteks vihmaussidele, magevee tigudele ja lindudele. Läbi toiduahela saavad omakorda mõjutatud teised rühmad, näiteks roomajad vähenenud toiduobjektide hulga tõttu.

Tööstustel on aga mängus suured majanduslikud huvid ja nemad probleemi nii must-valgena ei näe. Keemiatööstusettevõtted leiavad, et neonikotinoidide kasutamine on teatud tingimustel ohutu. Lisaks leiavad nad, et hetkel puuduvad taimede kaitseks kahjurite eest sobivad alternatiivid. Neonikotinoide tootvad rahvusvahelised suurfirmad Bayer ja Syngenta on kaevanud juba varasema (2013. a.) pestitsiidinõudeid karmistava otsuse Euroopa Kohtusse. Selles asjas on otsust oodata lähiajal ning kajastame seda otsust kindlasti ka oma uudiskirjas.

Pesticide Action Network Europe pressiteade (ing.k).

EFSA 2013. a. aruanne neonikotinoidide negatiivsest mõjust mesilastele (ing.k).





KIIRGUS

Valitsus saatis Riigikokku radooni täiendavalt reguleeriva eelnõu

Aprillis saatis Vabariigi Valitsus Riigikogule kiirgusseaduse muutmise eelnõu. Muudatustega võetaks üle EL direktiivi 2013/59/Euratom nõuded. Selle direktiiviga reguleeritakse kogu radioaktiivse materjali olelusringi, mh radioaktiivse materjali valmistamist, käitlemist, hoiustamist ja transporti. Lisaks reguleeritakse inimtegevust, mille tulemusel suureneb oluliselt inimeste poolt saadav looduslikku päritolu kiiritus. Viimase alla kuuluvad, näiteks kiiritus siseruumide õhus leiduvast radoonist, samuti ehitusmaterjalidest tulenevat väliskiiritus.

Eelnõukohased muudatused seisnevad peamiselt uute ja täpsustavate terminite lisamises. Muudatused puudutavad erinevaid valdkondi, nt meditsiinikiiritust, looduskiiritust, õhu radoonisisaldus, radioaktiivsed jäätmed jm. Eelnõu koostajate hinnangul avaldab suurimat mõju muudatus, millega kehtestatakse töökohtade siseruumide õhu radoonisisalduse riiklik viitetase. Radoon on looduslikku päritolu radioaktiivne aine, mille lagunemisel maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Kui töökoht asub kõrgendatud radooniriskiga alal (nt hoone maa-alusel või esimesel korrusel), peab tööandja korraldama õhu radoonisisalduse mõõtmise. Kui mõõtmise tulemusel töökeskkonna õhu radoonisisaldus vastab kehtestatud viitetasemele (300 Bq/m3), siis risk töötajate tervisele puudub ja mingeid meetmeid võtma ei pea. Kui viitetase on ületatud, tuleb võtta vajalikke meetmeid õhu radoonisisalduse vähendamiseks ning töötajate tervise kaitseks. Mõõtmise üle hakkab kontrolli teostama Tööinspektsioon, kelle ülesandeks on vaadata, kas mõõtmistulemused vastavad viitetasemele ning et mõõtmised on teinud pädev (akrediteeritud) mõõtja.

Olulise uue nõudena peaks tööandjad riskialtimates piirkondades hakkama töökohtadel läbi viima radoonimõõtmisi 

Nõue puudutab paljusid Eesti tööandjaid, kuna Eesti Geoloogiakeskuse koostatud kõrgendatud radooniriskiga haldusüksuste nimekirja kuulub 37 omavalitsust üle Eesti, sh Tallinna ja Tartu linn. Eelnõu koostajate hinnangul jääb ühe mõõtmise maksumus 60 euro piirimaile.

Eelnõu toob kaasa ka muudatuse, mille kohaselt edaspidi toimuks kiirgustegevuslubade taotlemine ja menetlus ning arvestuse pidamine keskkonnaotsuste infosüsteemis. Sellest tulenevalt peaks oluliselt lihtsamaks muutuma taotluse sisestamine ja aastaaruannete esitamine, mis senini käis e-posti või posti teel. Lisaks saadab süsteem automaatseid meeldetuletusi loast tulenevate kohustuste täitmiseks.

Kiirgustöötajate kaitseks täpsustatakse kiirgustegevusloa omaja kohustusi ja vastutust. Muu hulgas lisanduvad kohustused seoses tervisekontrolliga. Näiteks peab A-kategooria kiirgustöötaja (puutub kokku suure kiirgusohuga e rohkem kui kuus millisiivertit aastas) läbima tervisekontrolli enne tööle asumist või A-kategooria kiirgustöötajaks klassifitseerimist.

Lisaks täpsustataks eelnõuga ka vastutust radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise eest ja ohutu käitlemise korda. Terviseametile on kavas kehtestada kohustus edendada kiirgusteadlikkust ning anda välja kiirgus- ja tuumaohutuse juhend- ja teabematerjal

Eelnõu kohaselt jõustuksid muudatused üldises korras. Keskkonnaotsuste infosüsteemi puudutavad sätted jõustuksid 1. juulist 2018.

Eelnõu materjalid Eelnõu infosüsteemis




KALANDUS

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud määruse muudatustega muudeti püügivahendite silmasuuruse nõudeid, tulenevalt Maaülikooli ettepanekutest. Muudeti ja pikendati ka kevadist haugipüügi keeluaega. Sisulised muudatused jõustuvad järgmise aasta 1. jaanuarist.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕKi kevadise praktikandina alustas ökoloogist juuratudeng

Maist juuni alguseni toimetab koos meiega praktikant Maris Markus. Maris on magistrikraadiga ökoloog ja õpib praegu lisaks õigusteadust. Ökoloogina on Maris eelkõige teinud välitöid – seiranud kahepaikseid ja roomajaid. Juura juurde tõi Marise tahtmine saada teadmisi, mis annavad laiema arusaamise õiguslikust raamistikust, milles elame, ja teisalt soov lisada loodusteaduslikele teadmistele uut aspekti.
Loe edasi »


Riigikogule anti üle 1079 inimese pöördumine, toetamaks põlevkivilt taastuvenergiale üleminekut

MTÜ Eesti Roheline Liikumine andis Riigikogule üle rahvaalgatuse “Eesti vajab põlevkivienergeetikast väljumise strateegiat ehk PÕXITit” pöördumise koos 1079 toetusallkirjaga. Ühispöördumisele allakirjutanud soovivad riigilt selget otsust ning laiapõhjalist plaani, kuidas tulevikus põlevkivienergiast loobuda ning järk-järgult taastuvatele energialahendustele üle minna.

Loe edasi »


Maaomanikud saavad tasuta õigusabi looduskaitsealastes küsimustes

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustavad tasuta juriidilise ja looduskaitsealase nõu pakkumist maaomanikele, kes puutuvad kokku looduskaitseliste piirangutega ning kellel on sellega seoses tekkinud küsimusi või lahendamist vajavaid olukordi. Looduskaitse nõuandla on virtuaalne nõustamiskeskkond, kus maaomanikud saavad KÕKi ja ELFi ekspertidelt nõu, kuidas tegutseda looduskaitsealadel nii, et inimeste heaolu kõrval ka loodusväärtused hoitud oleksid.

Loe edasi »