Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Mai 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Natura 2000 võrgustik on tänase Eesti looduskaitse alustala

Kadri Möller ja Herdis Fridolin, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond


Natura 2000 võrgustik on Euroopa Liidu kaitsealade võrgustik. Kuigi tegemist on euroopakeskse algatusega, on see meie oma looduskaitset tugevasti mõjutanud.

Eesti Natura 2000 alad tuli välja valida ja võrgustik komplekteerida Euroopa Liiduga liitumiseks ehk 1. maiks 2004. Hiljem on võrgustikku lisandunud uusi alasid. Natura 2000 võrgustikku arvati peaaegu kõik toonased kaitsealad, lisaks täiendavaid kõrge loodusväärtusega alasid väljastpoolt. Naturasse tuli võtta ka alasid nende liikide kaitseks, kellest me eelnevalt kuigipalju ei teadnud (nt pisiteod, ebasüsik) ja kaitsta selliseid elupaiku, mis meile endale nii igapäevased tundusid (nt loopealsed ja kadastikud). Natura 2000 võrgustiku tõttu suurenes kaitstavate alade pindala maismaal kolmandiku võrra, meres lausa 90%. Tänaseks on Natura 2000 võrgustik praktiliselt valmis. Lõplikku otsust meie Natura alade piisavuse kohta ei ole Euroopa Komisjon veel langetanud - üksikute liikide ja elupaikade osas arutelu veel käib.

Natura 2000 aladele ei kehtestata eraldi kaitsekorda, vaid neid kaitstakse looduskaitseseaduse alusel vastavalt siseriiklikule kaitsekorrale kaitsealana, hoiualana või püsielupaigana. Praegu uuendatakse alade kaitsekordasid, koostatud on kaitsekorralduskavad ning toimub aktiivne elupaikade hooldus (poollooduslikud kooslused) ja taastamine (sood) peamiselt just eurorahade toel.

Pooltel Eesti liikidest ja elupaikadest läheb hästi, pooltel halvemini

Meie Natura alad on piisavalt suured võimaldes liikide ellujäämist nendel aladel. On säilinud ka aladevahelised rohekoridorid, mis võimaldavad liikidel ühelt alalt teisele liikuda.

Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on meie loodus suhteliselt heas seisundis. Loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisund on Eestis hinnatud paremaks kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kui meil on soodsas seisundis pool üleeuroopalise tähtsusega liikidest ja elupaigatüüpidest, siis Euroopas keskmiselt on soodsas seisundis vaid ligikaudu viiendik elupaikadest ja liikidest. Samas tuleb märkida, et poolte liikide ja elupaikade seisund pole kiita. Eriti hull on olukord näiteks lendoraval, kelle elupaiku on vähe alles jäänud ja ainult ühes jões elaval ebapärlikarbil. Elupaikadest on kõige halvem soometsade ja rohunditerikaste kuusikute olukord.

Tänu Natura 2000 võrgustikule oleme saanud väga palju uut infot oma loodusväärtuste kohta. Näiteks:

  • inventeerinud kõikide Natura alade elupaigad;

  • saanud infot uutest mardikaliikidest (must-seenesultan, männisinelane, männipurelane jt), kelle kaitsele varem tähelepanu ei pööratud;

  • Eesti Ornitoloogiaühingu kaasabil välja selgitanud kõige olulisemad linnualad.

Samuti saame kasutada erinevate Euroopa Liidu fondide vahendeid nii toetuste maksmiseks kui ka muudeks looduskaitsetegevusteks. Toetusi võiks muidugi alati rohkem olla ja need peaksid olema suuremad, et maaomanikud ja maakasutajad oleksid rahul ning toetaksid looduskaitset sajaprotsendiliselt.

Kaasamise parandamise kõrval pöörab riik tähelepanu ka loodusteadlikkuse kasvatamisele

Looduskaitse kõige suuremaks väljakutseks on maaomanike, kogukondade ja huvigruppide tõhusam kaasamine looduse kaitsmisse. Kaasamise parandamiseks on käimas LIFE-projekt, mida viib ellu Eestimaa Looduse Fond koos partneritega. Ka riik panustab,  kaasates kõiki osapooli looduskaitse otsustusprotsessidesse varasest etapist lahenduse saavutamiseni. Keskkonnaamet korraldab näiteks pidevalt temaatilisi infopäevi KOV-dele ja teistele, maaomanikele tutvustatakse nende maal olevaid loodusväärtusi. Avalikkusele korraldatakse harivaid loodusmatku. Eriti palju on neid maikuus toimuval looduskaitsekuul, mille teemaks on sel aastal „Terve Eesti“. Eesmärk on saavutada osapoolte vahel ühine arusaam sellest, miks me loodust kaitseme, mida ja milleks me kaitseme ning kuidas saaks meie loodusväärtusi üheskoos säilitada järeltulevatele põlvedele. Probleemiks võib pidada ka üldist loodusest võõrandumist ning madalat loodusteadlikkust. Loodusteadliku käitumise väljakujunemisel on olulisel kohal lastele antav looduskeskne väärtuskasvatus, kusjuures teadmiste kõrval on samaväärne roll positiivsetel emotsioonidel. Loodushoidliku suhtumise kujundamisel on oluline vahetu kogemus loodusega. Siin on oluline roll kaitsealadele paigaldatud infotahvlitel ja korras matkaradadel. Näiteks on hiljuti rekonstrueeritud Iisaku ja Marimetsa raba vaatetornid ning   Viidumäe õpperada .


Kadri Möller on Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik ning Herdis Fridolin sama osakonna peaspetsialist.


Samal teemal:

Silvia Lotman: kaitsealadega seotud suhtlemisega tegeleb riigis kordades vähem inimesi, kui selle töö tegemiseks tegelikult vaja oleks

Keskkonnaministeeriumi Natura 2000 veebileht

Looduskaitsekuu „Terve Eesti“