Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuli 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

KLIIMAMUUTUS

EL Teatajas avaldati nn LULUCF ja jagatud kohustuste määrused

Euroopa Liidu Teatajas avaldati Euroopa Parlamendi ja Nõukogu nn LULUCF määrus (EL) 2018/841 ja jagatud kohustuste määrus (EL) 2018/842. Esimene neist määrustest puudutab maakasutusega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamist, teine aga heite vähendamist transpordi-, ehitus-, põllumajandus- ja jäätmekäitlussektoris. Määruste sisust kirjutasime lähemalt 2018. a juunikuu uudiskirjas ja 2017. a oktoobrikuu uudiskirjas.


Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2018/956, 28. juuni 2018, uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta

EL Teatajas avaldati määrus, mis on esimeseks sammuks raskeveokite CO2 heite reguleerimisel. Lähemalt tutvustasime määrust oma aprillikuu uudiskirjas.


EL Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid kokku kliimapaketi rakendamise määruses

EL Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid kokkuleppe EL energialiidu valitsemise määruse osas, millega soovitakse tagada, et ühenduse riigid täidaksid 2030. aastaks võetud kliima- ja energiaeesmärke. Nendest eesmärkidest kirjutasime lähemalt juunikuu uudiskirjas. 

Määruse kohaselt tuleb liikmesriikidel koostada riiklikud energia- ja kliimakavad, mille alusel täita ühiseid eesmärke

Vastavalt kokkuleppele peavad liikmesriigid koostama aastateks 2021-2030 riiklikud energia- ja kliimakavad, et aidata täita taastuvate energiaallikate, energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heitkogustega seoses seatud ühiseid eesmärke. Määrusega määratakse kindlaks vaheetapid, et saavutada 2030.aastaks kokkulepitud eesmärk, mille kohaselt peab 2030.aastaks olema säästetud 32,5% energiast ning 32% EL kasutatavast energiast peab tulema taastuvenergia allikatest. Määruse põhieesmärk on tagada, et liikmesriikide energia- ja kliimaeesmärgid oleksid vastavuses üleliiduliste eesmärkidega ja see peaks aitama kaasa EL energiapoliitika ajakohastamisele, ühtlustamisele ja liikmesriikide koostööle ühise eesmärgi nimel. Samuti aitab see jälgida ja luua selgust liikmesriikide edusammude või mahajäämuse osas eesmärkide täitmisel. 

Kokkuleppes sätestatakse ka kontrollimehhanismid, et tagada taastuvate ja energiatõhususe eesmärkide saavutamine. Samuti nähakse ette, et energialiidu teemadel tuleb pidada dialoogi kodanikuühiskonnaga. 

Määruse eelnõu läheb Euroopa Parlamendis hääletusele oktoobris ja seejärel võtab EL nõukogu määruse vastu. 

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade


Euroopa Kohus: heitmekaubandussüsteemi muudatused ei rikkunud Poola riigi õiguseid (C-5/16)

Euroopa Kohus lahendas oma 21. juuni otsusega kohtuasjas C‑5/16 Poola Vabariigi taotluse tühistada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus (EL) 2015/1814, millega loodi ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise nn EU ETS süsteemi turustabiilsusreservi. Vaidlustatud otsusega moodustati stabiilsusreserv, mille eesmärgiks oli võtta kauplemise süsteemist välja teatud hulk nn heitekvoote ja selle läbi tõsta liiga madalale langenud CO2 heitkoguste hinda. Otsuse kohaselt loodi stabiilsusreserv käesoleval aastal ja see hakkab toimima alates 1. jaanuarist 2019. Kuigi süsteem ei ole veel toimima hakanud, on selle ootuses CO2 hind EU ETS süsteemis tõusma hakanud – kui veel eelmisel aastal tuli tonni CO2 atmosfääri paiskamise eest maksta ca 5 eurot, siis nüüd on hind tõusnud 15 euroni.

Kohus lükkas tagasi kõik Poola väited - nii energiatootmise valikute piiramise ja konkurentsivõime, õiguspärase ootuse rikkumise kui ebaproportsionaalsuse osas

Poola leidis, et stabiilsusreservi loomine toob kaasa heitekvootide hinnatõusu ja piirab seeläbi Poola energiatootmise valikuid. Et Poola energiatööstus tugineb enamjaolt fossiilsetele kütustele (eelkõige kohalikule söele), põhjustaks hinnatõus olulisi muutusi eri tüüpi elektrijaamade konkurentsivõimes ja elektritootmise struktuuris ning stabiilsusreservi loomine tooks kaasa Poola energeetikasektori ja majanduse konkurentsivõime languse. Lisaks leidis Poola, et stabiilsusreservi loomine pärast EU ETS süsteemi käivitamist rikkus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, sest sellega muudeti kauplemissüsteemi toimimise aluseid. Samuti rikuti Poola hinnangul otsusega proportsionaalsuse põhimõtet, sest stabiilsusreservi moodustamisega sunnitakse liitu ja liikmesriike vähendama heitkoguseid kauplemissüsteemiga ettenähtust rohkem, mistõttu ei ole meede eesmärkide saavutamiseks vajalik.

Kohus leidis, et otsuse eesmärgiks ei ole mitte mõjutada liikmesriigi valikut erinevate energiaallikate vahel, vaid EU ETSi parandada, mistõttu jättis väited otsuse mõju kohta Poola energiakasutuse struktuurile analüüsimata. Seonduvalt õiguskindluse põhimõtte rikkumisega asus kohus seisukohale, et seda ei ole rikutud, kuivõrd otsusega nähakse ette objektiivne ja läbipaistev õiguslik kord ja on ka piisavalt pikk üleminekuaeg, mis võimaldab ettevõtjatel uue süsteemiga tutvuda. Ka õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist kohus ei tuvastanud, sest kauplemissüsteemis osalevatele ettevõtjatele ei antud mingeid kinnitusi, mis oleksid võinud tekitada ootuse, et heitekvootide arvu ei muudeta kauplemisperioodide käigus. Samuti sisalduvad kauplemissüsteemi direktiivis viited võimalusele ja vajadusele norme kohandada. Kohus leidis, et otsusega rikutud ei ole ka proportsionaalsuse põhimõtet, kuna 2012. aastal oli aruandes CO2-turu olukorra kohta välja toodud, et esineb kauplemissüsteemi struktuurne tasakaaluhälve, mis vajab seadusandlikku sekkumist süsteemi nõuetekohase toimimise taastamiseks. Selleks oli vaja vähendada heitekvootide arvu, mida stabiilsusreservi loomisega tehaksegi.

Euroopa Kohus jättis eeltoodu tõttu Poola hagi rahuldamata. Kogu asjas oli huvitav veel asjaolu, et mitmed liikmesriigid (Taani, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Rootsi) asusid vaidluses EL institutsioonide poolele ja Poola kaebuse vastu, samas kui ükski teine liikmesriik Poola kaebust ei toetanud.

Euroopa Kohtu otsus




ENERGEETIKA

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2018/956, 28. juuni 2018, uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta

EL Teatajas avaldati määrus, mis on esimeseks sammuks raskeveokite CO2 heite reguleerimisel. Lähemalt tutvustasime määrust oma aprillikuu uudiskirjas.




VÄLISÕHU KAITSE

Valitsus võttis vastu õhusaaste vähendamist käsitleva nn NEC-direktiivi rakendusmääruse

1. juulil jõustus Vabariigi Valitsuse määrus, millega reguleeritakse peamiste inimtekkeliste õhusaasteainete heitkoguste vähendamist Eesti territooriumil. Määrusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu nn NEC-direktiiv (2001/81/EC), mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist. Direktiivi sisust kirjutasime 2016. a detsembrikuu uudiskirjas.

Määruse kohaselt koostataks saasteainete heitkoguste vähendamise kava - selle eest vastutab Keskkonnaministeerium

Direktiiviga on liikmesriikide jaoks kehtestatud õhusaasteainete piirmäärad vääveldioksiidile (SO2), lämmastikoksiididele (NOx), lenduvatele orgaanilistele ühenditele (LOÜ), ammoniaagile (NH3) ja tahketele osakestele (PM2,5). Uue määrusega sätestatakse paiksetest ja liikuvatest heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkoguste vähendamise riiklikud kohustused aastatel 2020–2029 ning kohutused, mida kohaldatakse alates 2030. aastast. Õhusaaste ainete vähendamise kohustused on väljendatud protsendina võrreldes 2005. aasta tasemega. Heite vähendamise protsendid Eesti jaoks ajavahemikus 2020-2029 ja 2030 (märgitud sulguses) on järgmised: SO2 – 32% (68%), NOx – 18% (30%), NH3 – 1% (1%), inimtegevusest põhjustatud LOÜd – 10% (28%), PM2.5 – 15% (41%).

Määrus näeb ette lineaarse saasteainete heitkoguste vähendamise kava koostamise, millega seatud eesmärgid tuleks saavutada. Kava koostamise ja täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium. Lisaks on määruses esitatud ka nimekiri erandjuhtudest, mille korral ei kohaldata saasteainete heitkoguste vähendamise kohustusi. Sellesse nimekirja on lisatud näiteks põllumajandusest (sõnnikukäitlus ja mullaharimine) pärinevaid ning õhusõidukite heitkoguseid, samuti rahvusvahelisest mereliiklusest pärinevaid heitkogused.

Määrus jõustus 1. juulist 2018. a.

Määrus Riigi Teatajas




VESI

EL veekogude seisund on jätkuvalt kesine, Euroopa Komisjon ähvardab liikmesriike kohtuga

Juuli alguses avalikustas Euroopa Keskkonnaagentuur järjekordse ülevaate EL veekogude seisundist. Raporti sisu on murettekitav. Vaid 40% EL jõgedest, järvedest, jõedeltadest ning rannikuvetest on EL vee raamdirektiivi määratluse järgi „heas“ või „väga heas“ ökoloogilises seisundiklassis, samas kui „heas“ keemilises seisundiklassis on vaid 38% pinnaveekogudest. Seejuures leiti mitmes liikmesriigis (Rootsis, Belgias, Saksamaal ja Austrias) püsivaid, toiduahelas edasikanduvaid ja mürgised aineid pea kõigis võetud pinnaveeproovides. Võrreldes 2012. a koostatud esimese raportiga on edusammud olnud väga tagasihoidlikud.

Sedavõrd kesine olukord on vastuolus EL õigusega. Nn EL veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) näeb ette, et kõigi veekogude hea seisund oleks tulnud saavutada aastaks 2015, ning vaid teatud väga piiratud juhtudel tohiks sellest kõrvale kalduda. Praktikas on aga laialt levinud erandite taotlemine või siis on lihtsalt jäetud eesmärk täitmata.

Aruande kohaselt vastab vaid 2/5 EL veekogudest veepoliitika raamdirektiivis nõutule

Euroopa Komisjon hoiatas aruande tutvustamisel omalt poolt liikmesriike, et kui olukord kiirelt ei parane, võtab Komisjon liikmesriigid vastutusele, jätkates või algatades nn rikkumismenetlusi, mis võivad päädida suurte trahvidega Euroopa Kohtust. Komisjon plaanib omapoolse kokkuvõtliku aruande koos konkreetsemate nõuetega liikmesriikidele avaldada novembris.

Euroopa Keskkonnaagentuuri aruanne on seejuures avaldatud poliitiliselt olulisel hetkel. Euroopa Komisjon on algatanud veepoliitika raamidirektiivi jt õigusaktide ülevaatamise (nn REFIT) ja septembri keskpaigas peaks algama selleteemaline avalik konsultatsioon. Veepoliitika põhidokumendi sisu ja rakendamise osas on järeldused plaanis teha 2019. a teises pooles.

Euroopa Keskkonnaagentuuri aruanne (pdf, ingl k)




MULLAKAITSE

Vabariigi Valitsus algatas väärtuslikku põllumaad kaitsva eelnõu

Vabariigi Valitsus on algatanud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusliku regulatsiooni, mille eesmärk on tagada kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse ning nende maade jätkuv kasutamine põllumajanduses. Eelnõuga muudetaks kehtivat maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadust. Lisaks tehaks vajalikke muudatusi ka planeerimisseaduses, maapõueseaduses ja looduskaitseseaduses.

Eelnõuga lisataks praegu kehtivasse seadusesse uus peatükk “Väärtuslik põllumajandusmaa“, millega sätestataks mh väärtusliku põllumajandusmaad käsitlevad mõisted, väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise ja selle metsastamise piirangud ning ehitamise üle järelevalve korraldamise ja loataotluse menetlemise kord.

Väärtuslik põllumajandusmaa jaguneb eelnõu kohaselt riikliku ja kohaliku tähtsusega väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Kokku on Eestis sellist maad ca 700 000 ha ehk 63% kogu põllumajandusmaast. Nii riiklikule kui kohaliku tähtsusega väärtuslikule põllumajandusmaale kehtivad samaväärsed kaitsemeetmed.

Eelnõu seaks väärtuslikule põllumaale mitmeid kitsendusi, eelkõige seoses ehitamisega, ent keelatud oleks ka sellise maa metsastamine või metsastuda laskmine

Kaitsemeetmeid ja kitsendusi on vaja seada keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaade säilitamiseks ja riigis toiduga varustatusega tagamiseks ka pikemas perspektiivis. Maailma rahvastiku kasvades suureneb toiduainete nõudlus, erinevate uuringute kohaselt peab 2050. aastaks tänasega võrreldes tootma 50-70% rohkem toitu. Põllumajandusmaa laiendamise võimalused on praeguseks aga valdavalt ammendunud, seega muutub oluliseks olemasoleva põllumajandusmaa kaitsmine. Euroopa Parlament on samuti kutsunud liikmesriike üles oma riiklikes meetmetes paremini arvesse võtma põllumajandusmaa kaitset ja haldamist, mida Eesti nüüd seadusesse kavandatavate muudatustega teha kavatsebki.

Eelnõuga sätestataks väärtusliku põllumajandusmaa kasutamiseks mitmed kitsendused. Näiteks ei tohiks väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uut ehitist ega seal olemasolevat ehitist laiendada. Seda võib teha ainult juhul, kui ehitamine muule maale on võimatu või ebaotstarbekas ja kui ehitamise tulemusena säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus. Ka kuni 20 m2 suuruse pindalaga ja kuni viie meetri kõrguseid elamuid, mida ehitusseadustiku mõistes võib ehitada ilma eelneva kooskõlastuseta vabalt valitud kohta, tohiks edaspidi väärtuslikule põllumajandusmaale rajada ainult Põllumajandusameti (PMA) loal. Sama nõue kehtib ka eratee ehitamisele või laiendamisele, kui laiendamise tulemusena hõivatakse väärtuslikku põllumajandusmaad.

Väärtuslik põllumajandusmaa ei tohi metsastuda ei inimtegevuse tagajärjel (uue metsa istutamine) ega looduslikul põhjusel (võsastumine). Keelatud on ka metsastamine ehk maa kasutamine puu- ja põõsasistandikuna. Maale võib rajada küll marja- ja puuviljaaedu, kuid mitte näiteks jõulupuuistandust või metsaistikute kasvandust. Samuti ei tohi rajada ega lasta looduslikult tekkida uut maastikuelementi. Siiski on lubatud rajada mulla kaitseks ja kliimakahjustuste leevendamiseks (näiteks tugevad tuuled) hekki, kiviaeda või puudesalu.

Eelnõuga kavandatavad kitsendused rakenduksid aasta jooksul peale seaduse jõustumist ehk pärast seda, kui riikliku tähtsusega põllumajandusmaad on määratud. Muudatused mõjutaksid enim neid ettevõtteid ja üksikisikuid, kes on väärtusliku põllumajandusmaa omandanud eesmärgiga kasutada seda edaspidi muul otstarbel kui selle põllumajanduslik kasutus (nt ehitus või metsastamine). Ühtlasi suureneks eelkõige PMA halduskoormus, kuid tööd tuleb juurde ka näiteks omavalitsuste üksustel, Maanteeametil, Tehnilise Järelevalve Ametil.  

Eelnõuga on kavandatud seaduse jõustumine 2019. aasta 1. jaanuaril.

 

Eelnõu materjalid Eelnõude infosüsteemis