Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Jaanuar 2015
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Kiirustades valminud jäätmeveoreformi mõjud vajavad täiendavat hindamist

Keskkonnaministeerium avaldas vahetult enne jõule jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõu, mille sisuks on ulatuslik jäätmeveo korralduse reform. Senise hangete kaudu ühele vedajale ainuõiguse määramise asemel näeks uus eelnõu ette jäätmeveoturu liberaliseerimise. Jäätmevedajad saaksid otsustada, kus nad tegutsevad, jäätmete tekitajad aga valida, millise piirkonnas teenust osutava ettevõtte teenust kasutada. Kiireloomulisena koostatud eelnõu tugineb Konkurentsiameti ja jäätmekäitlejate survel koalitsioonileppesse kirjutatud punktile, ent muudatuste mõju on jäänud sisuliselt hindamata. KÕKi hinnangul tuleks seetõttu eelnõu menetlemisel aeg maha võtta ning minna tagasi põhimõtteliste alternatiivide hindamise ning kaalumise etappi.

Loe lähemalt


ÜLDOLULIST

KeÜS muudatused lükkasid edasi loamenetluse peatüki jõustumise

1.jaanuaril jõustus keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse muudatus, mille kohaselt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükk (loamenetluse reeglid) jõustub tulevikus, seda peatükki rakendava seadusega. Algselt oli loamenetluse reegleid reguleeriv peatükk plaanis jõustada 1. jaanuarist 2015. Takistuseks sai asjaolu, et KeÜSis sätestatud ühtsed loamenetluse reeglid kõikidele keskkonnalubadele eeldavad eriseaduste (nt jäätme- ja veeseaduse) muutmist, mis on hetkel alles pooleli.

Muudatuse tekst Riigi Teatajas




KESKKONNAALASED ÕIGUSED

EL Kohus: Aarhusi konventsiooni keskkonnaotsuste vaidlustamise sätteid ei saa EL suhtes vahetult kohaldada (C-401/12 kuni C-403/12; C-404/12 ja C-405/12)

Euroopa Kohus langetas 13. jaanuaril otsused kahes analoogses kohtuasjas, kus Euroopa Komisjon oli esitanud apellatsiooni varasematele EL Üldkohtu otsustele. Esialgse kohtuvaidluse algatasid erinevad keskkonnaorganisatsioonid Euroopa Komisjoni vastu. Esimeses kohtuasjas oli vaidlusalune Komisjoni otsus kohaldada Hollandile õhukvaliteedi normide osas erandeid, teises aga Komisjoni määrus, millega määrati kindlaks toidus ja loomasöödas lubatavad pestitsiidide jääkide kontsentratsioonid.

Mõlema kohtuvaidluse puhul olid organisatsioonid esmalt esitanud Euroopa Komisjonile taotluse otsused kehtetuks tunnistada (vaide). Mõlemal puhul jättis Komisjon vaided rahuldamata, kuna leidis, et tegemist ei ole „haldusaktidega“ keskkonnaotsuste vaidlustamist puudutava EL määruse nr 1367/2006 tähenduses. Seepeale vaidlustasid keskkonnaorganisatsioonid EL Üldkohtus Euroopa Komisjoni vaiete kohta tehtud otsused.

Euroopa Kohus lükkas ümber EL Üldkohtu varasema järelduse, nagu saaks Euroopa Komisjoni otsuseid vaidlustada vaid Aarhusi konventsioonile tuginedes

Üldkohus leidis 2012. a tehtud lahendis, et vaidlusalused Komisjoni otsused ei olnud tõepoolest käsitletavad „haldusaktidena“ EL määruse nr 1367/2006 tähenduses. Samas asus kohus seisukohale, et EL määruse vastavad sätted olid vastuolus rahvusvahelise Aarhusi konventsiooni artikli 9 lõikega 3. See konventsiooni säte kohustab leppe osapooli (sh ELi) tagama keskkonnaorganisatsioonidele ulatusliku kaebeõiguse. Konventsiooniga vastuolu tõttu tühistas Üldkohus mõlemal puhul Euroopa Komisjoni vaideotsused. Lähemalt saate sellest otsusest lugeda 2012. a juuli uudiskirjast.

Euroopa Kohus asus Euroopa Komisjoni apellatsiooni rahuldades aga EL Üldkohtust vastupidisele arvamusele. Kohus leidis, et Aarhusi konventsiooni keskkonnaotsuste vaidlustamist puudutavad sätted ei ole sedavõrd tingimusetud ja täpsed, et neid saaks EL õigusaktide asemel otse kohaldada. Seega ei olnud varasemad Euroopa Kohtu lahendid, mis tunnistasid rahvusvahelise õiguse ülimuslikust EL õiguse ees, antud juhul kohaldatavad.

Kuigi formaaljuriidiliselt on kohtuotsus hästi põhjendatud, avaldasid EL keskkonnaorganisatsioonid selle suhtes meedia vahendusel nördimust. KÕKi hinnangul võib samuti kummaliseks pidada, et Euroopa Kohus rakendab EL ja selle liikmesriikide suhtes erinevaid standardeid. Varasemates lahendites (nt C-240/09) on kohus rõhutanud, et liikmesriikide kohtud peavad siseriiklike norme kohaldama võimalikult suurel määral Aarhusi konventsiooniga kooskõlas. Enda suhtes jättis Euroopa Kohus aga sama standardi rakendamata.

Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades C-401/12 kuni C-403/12

Euroopa Kohtu otsus liidetud asjades C-404/12 ja C-405/12




KESKKONNATASUD

Kaheosaline kaevandamistasu jäeti keskkonnatasude seaduse muutmise eelnõust välja

Jaanuari keskpaigas avalikustas keskkonnaministeerium keskkonnatasude põhjalike muudatuste eelnõu uue versiooni. Võrreldes novembris avalikustatud eelnõuga on tehtud mitmeid põhimõttelisi muudatusi. Muudetaks nii tasumäärade jõustumiskorda, kaevandamisõiguse tasude maksmist kui ka laekunud tasude jaotust kohalike omavalitsuste (KOV), riigieelarve ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahel.

Esimese olulise muudatusena hakkaksid uued tasumäärad kehtima alles alates 2017. aastast, st 2016. aastal kehtiksid jätkuvalt samad keskkonnatasu määrad nagu 2015. a. Kuigi eelnõus oleks toodud tasumäärad aastani 2025, jõustuksid esialgu vaid kahe esimese aasta (2017. ja 2018. a) tasumäärad. Hilisema perioodi tasumäärasid võidakse aga enne nende jõustumist veel täpsustada, kuna lähiaastatel on plaanis hinnata keskkonnakasutuse välismõjusid (nt mõjusid tervisele) ning vajadusel tasumäärasid korrigeerida. Samuti on eelnõu seletuskirja kohaselt plaanis töötada välja põlevkiviressursi väärtuspõhine tasustamismudel.

Esialgne eelnõu nägi olulise uuendusena ette nn kaheosalise kaevandamistasu kruusa ja liiva kaevandamisele. Muudatuste kohaselt pidanuks kaevandajad maksma väikeses ulatuses tasu ka siis, kui loa alusel lubatud kaevandamist ei toimu, vältimaks kaevandusalade „broneerimist“ ning kaevandamise kestvuse pikenemist. Uuest eelnõust on see säte välja võetud. Kummaliseks teeb muudatuse, et seda ei ole seletuskirjas põhjendatud, samuti ei ole ametlikust kooskõlastuste ja märkuste tabelist näha, et keegi osapooltest oleks sellise ettepaneku teinud. Kuna tegu on olulise küsimusega, vajab ministeeriumi ootamatu meelemuutus KÕKi hinnangul läbipaistvuse huvides selgitusi.

Muutunud on ka raha jagamise kord: KIKile ja KOVidele minev summa fikseeritaks, riigieelarvesse sihtotstarbeta laekuvad tulud seevastu suureneks pidevalt

Lisaks neile muudatustele on otsustavalt muudetud ka laekuva raha jaotust erinevate osapoolte vahel. Kui algne eelnõu nägi ette, et erinevatest tasudest laekub teatud protsent vastavalt KOVidele, KIKile või n-ö sihtotstarbeta tuluna riigieelarvesse, siis uus eelnõu fikseeriks KOVidele ja KIKile minevad summad. Seega laekuks tasumäärade tõusust tekkiv lisatulu vaid riigieelarvesse sihtotstarbeta kulutamiseks. Sellega tsementeeritaks masuaegset muudatust, mis KÕKi hinnangul ei ole kooskõlas keskkonnatasude eesmärgiga (vt selle kohta lähemalt novembrikuu pikemast uudisest).

Eelnõu on saadetud justiitsministeeriumile kooskõlastmiseks, seega on järgmiste sammudena oodata eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele, kes saab selle Riigikogule edasi saata. Arvestades, et Riigikogul on enne valimisi jäänud veel üksikud istunginädalad, võib eelnõu vastuvõtmine jääda juba järgmise Riigikogu koosseisu tööks. Välistatud ei ole siiski ka eelnõu „turbomenetlus“, millele viitab see, et Justiitsministeeriumile määrati eelnõu kooskõlastamiseks veidi üle ööpäeva.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis


Jõustus keskkonnatasude seaduse muudatus põhjavee alt kaevandamise kohta

1.jaanuarist kehtima hakanud keskkonnatasude seaduse muudatuse kohaselt tuleks ka tulevikus liiva ja kruusa allpool veepiiri kaevandamise eest maksta tavapärasest kaks korda väiksemat kaevandamistasu. Võrreldes seaduse kehtiva sõnastusega täpsustatakse, et koefitsienti rakendatakse vaid juhul, kui liiva ja kruusa kaevandatakse allpool põhjavee taset seda taset alandamata. Lähemalt saate muudatuste kohta lugeda 2014. a oktoobrikuu uudiskirjast.




RUUMILINE PLANEERIMINE

Planeerimisseadus ja ehitusseadustik võetakse tõenäoliselt vastu juba kuu lõpuks

Riigikogu on asunud tempokalt menetlema uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõusid. 8. jaanuaril toimunud majanduskomisjoni istungil otsutati mõlemad eelnõud saata teisele lugemisele, mis toimus 14. jaanuaril. Planeerimisseaduse eelnõu lugemine lõpetati ning selle kolmas lugemine ning vastuvõtmine on arutlusel juba 28. jaanuaril. Ehitusseadustiku teine lugemine sotsiaaldemokraatide ettepanekul katkestati, muudatusettepanekute tähtajaks määrati 19. jaanuar.

Lahendamata on veel küsimus, millisest ajahetkest uued seadused jõustuvad

Suure kiirustamise taga on ilmselt soov vältida palju vaidlusi tekitanud eelnõude menetlusest väljakukkumist seoses praeguse Riigikogu volituste lõppemisega. Eelnõudesse on Riigikogu menetluse vältelt tehtud olulisel hulgal muudatusettepanekuid, millest arvestatavat hulka on ka eelnõudes kajastatud. Kuna mõlema seaduse puhul on oodata nende vastuvõtmist juba järgmise kuu jooksul, tutvustame uusi reegleid lähemalt järgmisel kuul koostatavas uudiskirjas, kui seadused ning seletuskirjad on saanud oma lõpliku kuju.

Kuigi uued eelnõud võetakse Riigikogu poolt tõenäoliselt vastu juba lähiajal, on raske ennustada, milline saab olema uute reeglite jõustumise aeg. Mõlemad seadused peaksid jõustuma ühises rakendusseaduses kirja pandud ajal, ent see on läbinud alles esimese lugemise (2014. a veebruaris) ning sisuliselt ei ole seda majanduskomisjonis pärast seda arutatud. Algses eelnõus oli uute reeglite jõustumise ajaks plaanitud 1. juuli 2015, ent kuna 2014. a alguses alguse saanud menetlus Riigikogus on olnud pikk, võib oodata jõustumistähtaja edasilükkamist.

Planeerimisseaduse eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel

Ehitusseadustiku eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel

KÕKi varasemad ülevaated ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse kohta (NB! eelnõusid on Riigikogus muudetud)




KLIIMAMUUTUS

Jõustus F-gaase sisaldavate seadmete käitlemisloa määruse uus versioon

1. jaanuaril jõustus volitusnormi muutumise tõttu uuesti kehtestatud keskkonnaministri määrus. Pisut muutus määruse pealkiri, kuid sisu jäi senikehtinuga võrreldes samaks.




ENERGEETIKA

Muutusid väikeelamute energiatõhususe miinimumnõuded

9. jaanuaril jõustusid väikeelamute energiatõhususe miinimumnõuete muudatused. Nõuded on varasemast leebemad, pikemalt kajastasime neid 2014. a oktoobrikuu uudiskirjas.





VÄLISÕHU KAITSE

Riigikogu võttis menetlusse atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu

Riigikogu menetluses on atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) eelnõu, millega asendataks praegu kehtiv välisõhu kaitse seadus (VÕKS). Uus eelnõu on osaks keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, seega on eelnõu üheks eesmärgiks viia välisõhu kaitse reeglid kooskõlla augustis jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Samas sisaldab uus seadus ka sisulisi muutusi.

Eelnõus on võrreldes VÕKS-iga täiendatud välisõhus leviva müra reegleid. Seni rahvatervise seaduse alusel sotsiaalministri määruses sätestatud müranormid kehtestataks AÕKSi alusel keskkonnaministri määrusega. Muudetaks alade kategooriaid ning nendel kohaldatavaid müratasemeid. Täiendataks ka kohalike omavalitsuste (KOVid) kohustusi: KOVid, kelle territooriumil asub olulisi müraallikaid, peaks koostama 2017 . a keskpaigaks mürakaardid ning nende põhjal omakorda 2018. a keskpaigaks müra vähendamise tegevuskavad. See võimaldaks eelnõu seletuskirja kohaselt arvestada müraallikate ja müratundlike objektide asukohtade ja kaitsemeetmetega varases planeerimise staadiumis. Nii müra kaardistamine kui tegevuskava tuleks koostada avalikkust kaasates.

Täiesti uue teemana reguleeritaks uue eelnõuga valgusreostust, seades sellele esialgu üldise iseloomuga nõuded

Uuendusena sätestataks eelnõus ka üldised piirangud inimeste kaitseks häiriva valgusreostuse eest (nt tuleb valgus suunata ainult vajalikesse suundadesse, see ei tohiks pimestada ega tekitada häirivaid varje). Eelnõuga täpsustataks ka lõhnaainete levikut reguleerivaid sätteid. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eesmärgiks tõhustada lõhnahäiringu vastaseid meetmeid. Uuena oleks eelnõu kohaselt Keskkonnainspektsioonil võimalik nõuda käitajalt lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava muutmist.

Lisaks neile täpsustataks ka õhusaasteloa kohustuse sätteid, nt nõutaks loa taotlemist juhul, kui käitis põhjustab õhukvaliteedi normide ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi, kuigi tootmisprotsessis künniskoguseid ei ületata. Väiksema ulatusega sea-, veise- või linnakasvatuse käitiste puhul võib olla vajalik tegevuse registreerimine Keskkonnaametis, täpsemad künnisväärtused kehtestatakse eraldi määrusega.

Seaduse planeeritav jõustumisaeg on 1. juuli 2015. a. See omakorda eeldab, et seadus jõutakse lõpuni menetleda veel praeguse Riigikogu koosseisu poolt.

Materjalid Riigikogu veebilehel


Laevakütuse väävlisisalduse piirnormid muutusid aasta alguses rangemaks

Alates 1. jaanuarist 2015 kehtib uus laevakütuse väävlisisalduse piirnorm, mis on senisest 10 korda madalam . Nüüdsest on lubatud kasutada laevakütuseid, mille väävlisisaldus ei ületa 1000 mg/kg (0,1% massist) .


EL liikmesriigid jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele keskmise võimsusega põletusseadmete õhusaastet piirava direktiivi osas

EL Nõukogu jõudis detsembri keskpaigas põhimõttelisele kokkuleppele uue direktiivi osas, millega sätestataks alates 2025. aastast õhusaaste piirmäärad keskmise võimsusega põletusseadmetele.

Uus direktiiv puudutaks põletusseadmeid nimivõimsusega 1-50 megavatti (MW), mis paiskavad oma töö käigus õhku inimtervisele ja keskkonnale kahjulikku vääveldioksiidi, lämmastikoksiide ja peeneid tahkeid osakesi (tolmu). Seni ei ole sellise võimsusega põletusseadmetele EL tasandil saasteainete piirmäärasid seatud. Tööstusheite direktiivist tulenevad nõuded, sh saasteainete piirväärtused põletusseadmetele võimsusega alates 50 MW.

EL Nõukogu näeks teatud seadmetele ette pikema jõustumistähtaja ning diferentseeriks nõudeid sõltuvalt seadme võimsusest

Erinevalt Euroopa Komisjoni esialgsest ettepanekust diferentseeriks direktiivi uus versioon nõudeid sõltuvalt seadme suurusest. Eesmärgiks on vähendada väiksemate (1-5 MW nimivõimsusega) seadmete rajamise ja käitamise kulusid ning halduskoormust. Samuti on eelnõus pikendatud nõuete rakendamise tähtaegu (üleminekuperioodi) seadmetele, mis asuvad eraldatud piirkonnas (nt saartel), peagi suletavatele seadmetele ja kaugküttesüsteemide seadmetele.  

EL Nõukogus kokkulepitud teksti osas on reaktsioonid olnud erinevad. Keskkonnaorganisatsioonid on eelnõu uue versiooni suhtes kriitilised, pidades seda Euroopa Komisjoni esialgsest ettepanekust oluliselt nõrgemaks. Mõned liikmesriigid peavad uusi reegleid vastupidi liigselt piiravaks (Eesti puhul kardetakse, et need piiravad liigselt põlevkiviõli tootmisel tekkiva uttegaasi kasutamise võimalusi).

EL Nõukogus kokku lepitud tekst saadetakse järgmisena arvamuse andmiseks Euroopa Parlamendile.

Euroopa Liidu Nõukogu pressiteade (pdf)




JÄÄTMED

EL jäätmealased reeglid viiakse kooskõlla uue ohtlike ainete tähistusega

Euroopa Komisjon võttis möödunud aasta lõpus vastu kaks uut määrust, millega muudetakse EL jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) lisa ning Euroopa Komisjoni otsust jäätmenimistu kohta (2000/532/EÜ). Mõlemal muudatusel on sama eesmärk: viia ohtlike jäätmete tähistus kooskõlla EL uue kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrusega (nn CLP-määrus, nr 1272/2008). Uues määruses kasutatakse varasemast erinevaid ohtlike omaduste koode, nimetusi jm mõisteid, varasemad reeglid kaotavad kehtivuse 1. juunist 2015.


Riigikohus: põhiseadusega on kooskõlas jäätmeseaduse muudatused, mille kohaselt ei saa KOVid jäätmeveoteenust vahendada (3-4-1-34-14)

Riigikohus  jättis oma 6. jaanuari otsusega asjas nr 3-4-1-34-14 rahuldamata 13 kohaliku omavalitsusüksuse taotlused tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks jäätmeseaduse muutmise seadus. Riigikohtu hinnangul ei riku jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamine põhiseadusega kaitstavat kohalike omavalitsuste autonoomiat.

Alates 11. märtsist 2007 kehtis JäätS § 66 lg 11, mille järgi võis jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse (KOV) üksus või tema volitatud mittetulundusühing (MTÜ), kellel lasus ka jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus. Selline korraldus kehtis nt Tallinnas, aga ka teatud Lääne-Virumaa omavalitsustes, kes olid asutanud MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus. 19. juunil 2014 võeti vastu JäätS muutmise seadus, millega selline võimalus kaotati. Muudatuse vaidlustanud KOV-d leidsid, et JäätS § 66 lõike 11 kaotamine riivab põhiseaduses ettenähtud KOV enesekorraldusõigust, kuivõrd kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on jäätmehoolduse korraldamine KOV ülesanne.

Riigikohus leidis, et vaidlusalune muudatus puudutas enam lepingu- ja ettevõtlusvabadust kui jäätmekorraldust, olles seega riigielu küsimuseks

Riigikohus leidis, et JäätS § 66 lg 11 alusel korraldatud jäätmevedu riivab jäätmetekitajate lepinguvabadust ning jäätmevedajate ettevõtlusvabadust. Riigikohtu hinnangul on jäätmehooldus küll KOV ülesanne, kuid riiklike jäätmekorralduse aluste reguleerimine on riigielu küsimus. Erinevalt jäätmekäitluse üksikasjadesse puutuvatest regulatsioonidest, nt KOV jäätmekava vastuvõtmisest või jäätmehoolduseeskirja kehtestamisest, on ettevõtlus- ja lepinguvabaduse riiklike piirangute kehtestamine ja muutmine seadusandja pädevuses. Riigikohtu hinnangul ei ole seega JäätS § 66 lg 11 kehtetuks tunnistamine vastuolus põhiseaduses ettenähtud KOV enesekorraldusõigusega.

Riigikohtu otsuse tagajärjel on JäätS § 66 lg 11 alates 7. jaanuarist kehtetu. JäätS § 66 lg 11 alusel sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingud kehtivad nende kehtivusaja lõpuni. Pooleliolevad riigihankemenetlused ning lepingute sõlmimine viiakse lõpuni varasemate reeglite kohaselt. Kohalikel omavalitsustel on endiselt õigus korraldada konkurss leidmaks jäätmeveoteenuse osutaja.

Riigikohtu otsus



Riigikohus: kohalik omavalitsus võib kindlaks määrata segaolmejäätmete käitluskoha (3-3-1-68-14)

Riigikohus tegi 15. jaanuaril otsuse asjas nr 3-3-1-68-14, milles jäätmevedaja Ragn-Sells oli vaidlustanud viie Pärnumaa omavalitsusüksuse jäätmeveo hanke tingimuse vedada kogutud segaolmejäätmed Paikre prügilasse ladestamiseks. Prügilat käitas kahe hankega hõlmatud KOV osalusega äriühing. Riigikohus leidis, et vaidlustatud punkt ei riku jäätmevedaja õigusi ja jättis kaebuse rahuldamata.

Jäätmeseaduse kohaselt korraldab kohalik omavalitsus jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Riigikohtu hinnangul tähendab see, et ka pärast vedu otsustab jäätmete töötlemise üksikasjade üle kohaliku omavalitsuse üksus, mitte jäätmevedaja.

Kohtuotsuse kohaselt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks lisaks jäätmeveo korraldamisele ka jäätmete töötlemine ning tulenevalt JäätS § 67 lg 3 p-st 4 tuleb jäätmeveohankel kindlaks määrata jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmed tuleb vedada.

Riigikohus leidis, et KOVidel on õigus määrata kindlaks jäätmeveo sihtpunkt; jäätmekäitleja on mõistlik välja selgitada enne jäätmeveo hanget

Sihtpunkti kindlaksmääramisel tuleb arvestada jäätmehierarhia ning läheduse põhimõtteid. Seega jäätmete taaskasutust tuleb eelistada nende ladestamisele; teisalt tuleb aga jäätmeid töödelda võimalikult lähedal nende tekkimise kohale. Riigikohtu hinnangul on sihtpunkti kindlaksmääramisel lubatud kaalutlus ka see, kui nõuetekohase jäätmekäitluskoha rajamisse on kohalikud omavalitsused teinud investeeringuid avalikest vahenditest.

Kohus märkis samas, et jäätmeveo riigihankega ei määra kohalik omavalitsus kindlaks edasist jäätmete töötlejat ega töötlemise viisi. Selle ülesande täitja tuleb omavalitsusel kindlaks teha eraldi otsusega, kusjuures vajalik võib olla vastava riigihanke korraldamine. Selleks, et vältida hilisemaid vastuolusid erinevate jäätmekäitlust puudutavate lepingute vahel, on mõistlik enne jäätmeveohanke korraldamist sõlmida kokkulepe jäätmete töötlemiseks (korraldades vajadusel eelnevalt riigihanke).

Riigikohtu otsus


Jõustunud pakendiseaduse muudatused nõuavad igalt taaskasutusorganisatsioonilt oma pakendikonteineri paigaldamist

1.jaanuarist hakkas kehtima pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt peab iga taaskasutusorganisatsioon tagatisrahata pakendi jäätmete kogumiseks välja panema oma pakendikonteineri. Seni võisid taaskasutusorganisatsioonid mitme peale paigaldada ühe pakendite kogumismahuti.





OHTLIKUD AINED

EL püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemist piiravat määrust täiendati

Detsembri keskpaigas avaldati EL Teatajas määrus, millega täiendati EL püsivate orgaaniliste saasteainete (nn POPide) ja neid sisaldavate jäätmete käitlemist piiravat määrust (nr 850/2004). Antud määrus ning seekordsedki muudatused põhinevad ohtlike aineid rahvusvahelisel tasandil piirava Stockholmi konventsioonil ning selle osaliste otsustel. Eestiski otsekohalduvasse määrusesse lisati uusi aineid ning täpsustati osade juba varem määruses leidunud ainetele kohalduvaid piirväärtusi.

Esmakordselt reguleeritakse määrusega heksaklorobutadieeni, polüklooritud naftaleene ja lühiahelalisi klooritud parafiine (short-chain chlorinated paraffins, SCCP) ning endosulfaani sisaldavate jäätmete käitlemist. Lisaks sellele kehtestati varem juba määruse lisadesse kantud broomitud difenüüleetritele ning perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatidele (nn PFOSid) nn kontsentratsiooni piirväärtused, mille ületamise korral kohaldatakse neid sisaldavatele jäätmetele erinõudeid.

Muudatuste tekst EL Teatajas (pdf)





JAHINDUS

KKM 22.05.2014 määruse nr 25 muudatused võimaldavad jahitunnistuse välja anda ka plastkaardil

Riigi Teatajas avaldatud määruse muudatused sätestavad, et jahitunnistus võidakse lisaks praegusele, paberile trükitud kujule, anda välja ka tasukohases formaadis – plastkaardina. Lisaks sellele ei nõuta enam elu- ja sünnikoha kandmist tunnistusele.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Osalusvõimaluste teabeõhtud jaanuaris: Mõniste, Soomaa, Pärnu-Jaagupi

Jätkame infopäevade korraldamisega kohalikele kogukondadele. Jaanuaris toimuvad infopäevad:
  • 15.01 kell 18 Mõniste kultuurimajas (Võrumaa)
  • 22.01 kell 18 Tipu külamajas Tipu külas, Kõpu vallas (Viljandimaa)
  • 28.01 kell 18 Pärnu-Jaagupi raamatukogus, Halinga vallas (Pärnumaa)

Loe edasi »