Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Kadi-Kaisa, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Jaanuar 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

ÜLDOLULIST

Euroopa Kohus määras Iirimaale EL keskkonnaõiguse normide rikkumise eest 3,5 miljoni euro suuruse trahvi

Euroopa Kohus määras 19. detsembril tehtud otsustega Iirimaale trahve kokku 3,5 miljoni euro ulatuses EL keskkonnaalaste õigusnormide pikaajalise rakendamata jätmise eest. Otsused näitavad selgelt, et trahvisummad, mida võidakse EL keskkonnaõiguse normide rikkumise eest liikmesriikidele määrata, ei ole sugugi väikesed (ehkki need järgnesid antud juhul alles siis, kui liikmesriik ka kohtuotsust ei täitnud). Antud kohtuasjades luges Euroopa Kohus oluliseks just selle, et EL õigusnormidest tulenevad kohustused on täitmata pikaajaliselt.

Esiteks peab Iirimaa maksma 1,5 milj eurot selle eest, et ei täitnud õigeaegselt 2008. aastast pärinevat Euroopa Kohtu otsust, mille kohaselt Iirimaa ei võtnud õigesti üle EL keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi (85/337). Iirimaa oli sätestanud KMH kohustusega projektide künnised (st projektide mahud) leebemana kui direktiivis ette nähtud.

Kuna jäätmedirektiivi pole ikka veel täielikult üle võetud, lisandub trahvile 12 000 eurot iga viivitatud päeva eest

Lisaks peab Iirimaa maksma 2 milj eurot selle eest, et ei ole täielikult täitnud 2009. aastast pärinevat Euroopa Kohtu otsust, mille kohaselt Iirimaa ei täitnud EL jäätmedirektiivist (75/442/EMÜ) tulenevaid kohustusi seoses maapiirkondades olmereovee kõrvaldamise süsteemidega. Kuna selle direktiivi nõudeid ei ole Iirimaa kohtu hinnangul tänaseni täielikult täitnud, peab Iirimaa maksma lisaks jooksvalt trahvi 12 000 eurot päevas iga päeva eest, mil nõuete täitmisega veel viivitatakse.

Varasemas praktikas on vaid kolmele EL liikmesriigile määratud trahvisummad Euroopa Kohtu otsuste täitmata jätmise eest (Kreekale seoses ohtlike jäätmetega, Hispaaniale seoses suplusvee kvaliteediga ning Prantsusmaale seoses GMO direktiiviga). Seejuures määras kohus Iirimaale trahviks väiksema summa kui Euroopa Komisjon algselt nõudis (kahe kohtuasja peale kokku üle 9 milj euro), võttes muuhulgas arvesse Iirimaa majanduskriisi tõttu vähenenud maksevõimet. Olukorra muudab veelgi huvitavamaks asjaolu, et Iirimaa on 2013. a esimesel poolel Euroopa Liidu eesistujamaaks, juhtides liikmesriikide tööd ning mõjutades kindlasti ka EL tegevusplaane.

Euroopa Kohtu pressiteade (ingl k)

Euroopa Kohtu otsused asjades C-279/11 ja C-374/11 (ingl k)




SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Euroopa Kohus: käitise asukoha valikuks koostatud planeeringu avalikustamisest ei saa keelduda ärisaladusele viidates

Euroopa Kohus tegi 15. jaanuaril otsuse kohtuasjas C-416/10, milles vastas küsimusele, kas prügila keskkonnakompleksloa menetluses on lubatav keelduda selle asukohavalikut käsitleva planeeringu kehtestamise otsuse avalikustamisest, tuginedes ärisaladuse kaitsele.

Kohtuasjas olid esitanud kaebuse Slovakkias asuva Pezinoki linna elanikud, kes taotlesid prügila ehitamiseks ja käitamiseks antud keskkonnakompleksloa tühistamist. Põhjuseks oli, et loa taotlusega koos ei avalikustatud prügila asukohavalikut käsitleva planeeringu kehtestamise otsust; see oli aga siseriiklike normide kohaselt kohustuslik. Slovakkia ülemkohus pöördus Euroopa Kohtu poole eelotsusetaotlusega küsimuses, kas EL direktiivi 96/61/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv – IPPC-direktiiv) nõuab, et käitise asukohavalikut käsitleva planeeringu kehtestamise otsus oleks kompleksloa menetluses algusest peale üldsusele kättesaadav, ning kas sellise otsuse kättesaadavaks tegemisest saab ärisaladusele viidates keelduda.

Kohus leidis, et keskkonnakompleksloa menetluses peavad üldsusele olema põhimõtteliselt kättesaadavad kõik menetluses asjassepuutuvad andmed. Kohus leidis, et käitise asukohavalikut käsitleva planeeringu kehtestamise otsus sisaldab asjassepuutuvat teavet keskkonnamõjude ja käitajale mõjude piiramiseks seatud tingimuste kohta, kaalutlusi planeeringu kehtestamiseks jm olulist teavet. Kohus märkis, et teatud juhtudel on teabe avalikustamata jätmine ärisaladuse kaitseks küll EL direktiivi 2003/4 (keskkonnainfo direktiiv) artikli 4 lg 2 punkti d kohaselt lubatud, selline reegel ei kehti aga kogu otsuse suhtes, millega otsustatakse kompleksloa kohustusega käitise asukoht. Seega leidis kohus, et käitise asukohavaliku planeeringu kehtestamise otsus peab käitise loamenetluse algusest peale olema asjaomasele üldsusele kättesaadav.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-416/10


Tööstusheite seadus Riigikogus menetlemisel

Vahetult enne pühi jõudis Riigikogu menetlusse võtta tööstusheite seaduse (THS) eelnõu, mille sisu kajastasime lähemalt 2012. a augustikuu uudiskirjas. Lühidalt pannakse uue seadusega paika nõuded tööstusettevõtetele teatud valdkondades (suurtööstused, suurlaudad, põletustehased, orgaaniliste lahustite käitlejad – nt keemilised puhastused, autovärvitöökojad jm). Eelnõu aluseks on EL direktiiv 2010/75/EL (nn tööstusheite direktiiv), mis koondab endas mitu varasemat valdkondlikku EL direktiivi, et lahendada tööstusheite probleemid kompleksselt, valdkonnaüleselt.

Tööstusheite seadus asendaks kehtiva saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seaduse, samuti mõned tööstusettevõtteid puudutavad sätted välisõhu kaitse seaduses, veeseaduses ja jäätmeseaduses. Nõuded tööstusettevõtetele muutuvad üldiselt rangemaks, samuti suurenevad avalikkuse võimalused komplekslubade jm tööstusettevõtete tegevuseks vajalike lubade menetluses osaleda.

Eelnõu kohaselt jõustuks uus seadus 1. mail 2013. a, ehkki EL tööstusheite direktiivi kohaselt tulid nõuded üle võtta juba 7. jaanuariks 2013. Nõuded ettevõtetele ei muutu rangemaks siiski päevapealt, vaid neile on eelnõus ette nähtud üleminekutähtajad.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Parlament ja EL Nõukogu jõudsid kokkuleppele kliimamuutusi käsitlevat teavet puudutava määruse uuendamise osas

21. detsembril saavutasid Euroopa Parlament ja EL Nõukogu kokkuleppe uue EL määruse eelnõu sisu osas, mis puudutab kasvuhoonegaaside heite seire- ja kliimamuutusega seotud andmete aruandlust (lisaks kasvuhoonegaaside heitele antakse aru maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest). Eelnõu sätestab aruandlusmehhanismi, mille alusel annavad EL liikmesriigid teavet nii üldsusele kui ELile, EL omakorda ÜRO kliimamuutuste raamikonventsiooni sekretariaadile. Eelnõuga plaanitakse asendada hetkel kehtiv seiremehhanism, mis on kehtestatud EL otsusega 280/2004/EÜ.

Eelnõu sisaldab uusi aruandluse ja seire nõudeid, mis tulenevad 2009. a EL kliima- ja energiapaketist ning selle aluseks olnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist (UNFCCC). Eelnõu kohaselt peaksid EL liikmesriigid andma teavet riiklike meetmete kohta, mille abil piiratakse või vähendatakse heitkoguseid ning säilitatakse või suurendatakse kasvuhoonegaaside sidumist maakasutuse, maakasutuse muutuste ja metsanduse valdkonnas. Regulatsiooni eesmärk on muuta rakendatavad meetmed läbipaistvamaks ning edendada parimaid praktikaid.

Järgmise sammuna tuleb Euroopa Parlamendil ja EL Nõukogul võtta otsus formaalselt vastu.

Euroopa Nõukogu pressiteade (ingl k, pdf)

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)


Plaanis on muuta välisõhu kaitse seadust seoses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemisega

Keskkonnaministeerium (KKM) on 21. detsembril esitanud Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile välisõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muudatuste eelnõu, mis käsitleb peamiselt muudatusi kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguse ühikutega kauplemise regulatsioonis seoses 2013. aastast alanud uue kauplemisperioodiga. Eelnõuga plaanitakse Eesti õigusesse võtta üle EL direktiivi 2009/29/EÜ (EL direktiivi 2003/87/EÜ muutmise kohta, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi) sätted.

Eelnõu reguleeriks senisest täpsemalt, milleks võib riik kasutada nn kvoodioksjonilt saadud raha

Mitmed muudatused on vaid sõnastust ja mõisteid täpsustavad. Sisuliste muudatustena plaanitakse välisõhu kaitse seaduses täpsustada enampakkumisel saastekvootide müümisest saadud tulu kasutamise reegleid. Eelnõuga plaanitakse täiendada ka KHG heitkoguse loa andmist, peatamist ja kehtetuks tunnistamist käsitlevat regulatsiooni ning lisada heitkoguse loa omajale kohustus teavitada KKMi heitkoguse loa taotluses esitatud andmete muudatustest. Lisaks plaanitakse muuta käitajate poolt koostatava kasvuhoonegaaside heitkoguste aastaaruande esitamise tähtaega varasemalt 31. märtsilt 25. märtsile. 

Välisõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)


Keskkonnaministri 11. juuli 2012. a määruse nr 25 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus ja selle pidamise kord ning andmete esitamise kord ja vormid” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatuste kohaselt muudetakse FOKA poolt kasutatavaid andmevorme, samuti antakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töötajatele nende ülesannete täitmiseks vajalik juurdepääs registri andmetele.


Keskkonnaministri 19. detsembri 2012. a määrus nr 109 „Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise kord“

Riigi Teatajas avaldatud uue määruse kohaselt korraldab lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisi Keskkonnaministeerium, enampakkumiste läbiviimiseks kasutatakse EL liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni poolt korraldatud ühishanke võitja (European Energy Exchange) pakutud platvormi.




ENERGEETIKA

Oodatakse avalikkuse seisukohti ebatraditsiooniliste fossiilkütuste (sh kildagaas ja põlevkivi) kasutamise kohta Euroopas

Euroopa Komisjon küsib avalikkuselt arvamust ebatraditsiooniliste fossiilkütuste (nt kildagaas, söekihi metaan, põlevkivist toodetud õli ja gaas) kasutamise edasise arengu kohta Euroopas. Selliste kütuste tootmiseks kasutatakse uusi tehnoloogiaid, nendega seotud riskid ei ole aga veel selged. Näiteks on kildagaasi (kiltkivi pooridesse kogunenud maagaasi) ammutamisel seniste tehnoloogiatega (hüdrofrakkimine) risk põhjavee saastumiseks kemikaalide ja raskmetallidega.  Ebatraditsiooniliste fossiilkütuste kasutamisel Euroopas on Komisjoni hinnangul oluline tagada, et keskkonna- ja terviseriskid ning kumulatiivsed mõjud on adekvaatselt arvesse võetud.

Ka Euroopa Parlament on 2012. a novembris võtnud vastu resolutsiooni kildagaasi ja põlevkiviõli ammutamise keskkonnamõju kohta, milles juhib tähelepanu nii riskidele kui EL õigusnormide piisavuse uurimise vajadusele (tuues mh välja hüdrofrakkimise konkreetsed negatiivsed tagajärjed) ja rõhutab, et kuni need uuringud ei ole lõpule viidud, tuleks ebatraditsiooniliste fossiilkütuste osas edasiliikumisel olla ettevaatlik. Euroopa Parlament rõhutab ka üldsuse osalemise ja kohalike tingimuste arvestamise olulisust.

Euroopa Komisjon ise on viinud 2011. a läbi õigusliku hinnangu, milles on leidnud, et EL keskkonnaalane õigusraamistik küll kohaldub ka ebatraditsioonilisele gaasi uurimisele ja tootmisele, ent hindamist vajab veel kehtivate normide piisavus riskide juhtimiseks. Komisjon on avalikustanud kolm uuringut kildagaasi tootmise mõjude kohta ning on näinud 2013. a tööplaanis ette täiendavate hinnangute koostamise, et tagada süsivesinike kaevandamise ohutus. Käimasolev avalik konsultatsioon on osa sellest protsessist; lisaks küsitlusele on Komisjonil plaanis korraldada 2013. a I kvartalis kohtumine huvigruppidega.

Seisukohti oodatakse interneti teel kuni 23. märtsini, neid saab esitada järgmisel veebisaidil: http://ec.europa.eu/environment/consultations/uff_en.htm (hetkel ainult inglise, saksa ja prantsuse keeles, ent peatselt peaks küsimustik avalikustatama kõigis EL keeltes, sh eesti keeles).

Euroopa Komisjoni pressiteade

Lisainfo Euroopa Komisjoni temaatilisel veebilehel mittetraditsiooniliste fossiilkütuste ning Euroopa asutuste seniste tegevuste kohta selles valdkonnas (ingl k)


Eelnõuga plaanitakse muuta kütustele kehtivaid keskkonnanõudeid

Keskkonnaministeerium on 21. detsembril esitanud Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mis puudutab vedelkütuste keskkonnanõudeid ja biokütuseid. Tegemist on keskkonnaministri 19. mai 2005. a määruse nr 38 „Vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded ning biokütuste säästlikkuse kriteeriumid ja nende tõendamise kord“ uue tervikteksti kehtestamisega. Eelnõu sisulised muudatused puudutaksid eelkõige laevakütuseid, biokütuseid ja erandeid kütustele kohalduvate keskkonnanõuete kohta. Eelnõuga plaanitakse üle võtta EL direktiivid 2009/30/EÜ (kütusedirektiivide, sh laevakütuse muutmise kohta), 2005/33/EÜ (laevakütuste väävlisisalduse direktiivi muutmise kohta) ja 2009/28/EÜ (taastuvatest energiaallikatest  toodetud energia kasutamise edendamise kohta).

Uus määrus sisaldaks metoodikat, mille alusel arvutada, kuivõrd aitab teatud biokütuse tootmine vähendada kasvuhonegaaside heidet

Peamine sisuline muudatus seisneb kavatsuses kehtestada metoodika, mille alusel arvutatakse biokütuse ja vedela biokütuse kasutamisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega. See on vajalik biokütuste ja vedelate biokütuste tootjatele, kes toodavad säästlikkuse kriteeriumitele vastavaid biokütuseid.

Teiseks kavatsetakse sätestada erijuhud, mil gaasiõli, kerge kütteõli, raske kütteõli ja laevakütuste kasutamisel vedelkütustele kehtestatud keskkonnanõudeid ei kohaldata (nt nende kasutamisel teadusuuringute või katsetamise eesmärgil). Lisaks plaanitakse kaotada senine biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele vastavuse tõendamise regulatsioon. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole Eestis seni biokütuste kasutasime kohustust rakendatud ning biokütuste säästlikkuse kriteeriumitele vastavatele biokütustele ei kehti aktsiisivabastus, seetõttu ei ole kütusemüüjatel praktikas vaja kütuste vastavust tõestada.

Määruse eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)




VÄLISÕHU KAITSE

Avalikustati uuring eurooplaste arvamustest õhukvaliteedi kohta

8. jaanuaril avalikustas Euroopa Komisjon Eurobaromeetri poolt 2012. a sügisel teostatud ELi õhukvaliteedi uuringu „Eurooplaste arvamus õhukvaliteedi kohta” tulemused. Uuringu raames esitati  kõigis liikmesriikides kokku 25 000 ELi kodanikule mitmeid küsimusi õhu kvaliteedi teemal (nt õhukvaliteedi probleemide lahendamise edukus, selle võimalikud meetmed, hinnang hetkeolukorrale).

Eurooplased nõuavad tõhusamat tegutsemist ELi poolt, eriti energeetikast ja tööstusest pärineva saasteainete heite suhtes

Uuringu tulemuste kohaselt soovivad eurooplased ELi õhukvaliteedipoliitika tõhustamist. Uuringust nähtub, et enamasti ei olda rahul praegu õhukvaliteedi probleemide lahendamiseks rakendatavate meetmetega ega ametivõimude tegevusega õhu kvaliteedi parandamiseks. Samuti toodi välja õhukvaliteedist teavitamise probleeme – paljud kodanikud leidsid, et õhu kvaliteedi kohta antav teave on üldiselt ebapiisav ning mõned leidsid, et õhukvaliteedi küsimustest pole kodanikke piisavalt teavitatud või pole üldse teavitatud (Hispaanias 31%, Luksemburgis, Küprosel ja Lätis 27% vastanuist). Kodanike hinnangul saastavad õhku enim sõidukid, tööstus ja rahvusvahelised veod; enamasti peetakse tõhusaks lahenduseks õhusaaste probleemidele rangemat kontrolli tööstuses ja energiatootmises tekkiva heite üle.

Avalikustatud uuringutulemused võetakse arvesse praegu käimasoleva ELi õhupoliitika läbivaatamise käigus. Euroopa Komisjon vaatab 2013. aastal läbi praeguse õhupoliitika, keskendudes meetmetele, millega parandada välisõhu kvaliteeti. ELi õhupoliitika läbivaatamise ühe osana on komisjon algatanud ka veebipõhise arutelu sidusrühmadega, mille käigus saavad ELi kodanikud, organisatsioonid ja ettevõtted esitada oma arvamusi ja mõtteid õhupoliitika läbivaatamise kohta kuni 4. märtsini 2013. a. Kajastasime arutelu sisu lähemalt KÕKi 2012. detsembrikuu uudiskirja uudises.

Euroopa Komisjoni pressiteade

Eurobaromeetri uuringutulemused (pdf, ingl k)


Jõustusid standardi Euro VI  nõuded 

31. detsembril jõustusid EL määruses (EÜ) nr 595/2009 sätestatud standardi Euro VI nõuded, millega muudetakse uute raskeveokite ja busside lämmastikoksiidi ja tahkete osakeste heite piirmäärad rangemaks. Muudatuste eesmärk on parandada välisõhu kvaliteeti ja seeläbi kaitsta inimeste tervist.

Euroopa Komisjoni sõnul vähendatakse selle tulemusena mootorite lämmastikoksiidi heidet 80% ja tahkete osakeste heidet 66%. Teiseks esitatakse selles ühtlustatud meetodid, millega tehakse kindlaks veokite nõuetele vastavus. Euro VI kujutab endast uut standardit raskeveokite ja busside mootorite emissioonidele. Standardile mittevastavatele raskeveokitele ei anta EL-is tüübikinnitust alates 31. detsembrist 2012, nõuetele mittevastavaid uusi sõidukeid on keelatud registreerida alates 31. detsembris 2013. a.

Euroopa Komisjoni pressiteade

EL määrus (EÜ) nr 595/2009 Euro VI nõuete kohta Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

Euroopa Komisjoni Euro VI teemaline veebileht (ingl k)


Avaldati teatud mootorite heitgaaside nõuetele vastavuse hindamise muudatused

21. detsembril avaldati Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Komisjoni direktiiv 2012/46/EL, millega muudetakse eelkõige tingimusi ja nõudeid, mille alusel testitakse väljaspool teid kasutatavale liikurmasinale paigaldatava sisepõlemismootori vastavust heitgaaside ja tahkete osakeste heite nõuetele (nn katsenõuded). Hetkel on sellised nõuded kehtestatud EL direktiivis 97/68/EÜ. Käsitletavad nõuded kohalduvad väljaspool maanteid liikuvatele sõidukitele (nt laevadele), sh teisaldatavatele generaatorseadmetele.

Muudatused on vajalikud seoses tehnika arenguga, et mootorite katsenõuded ja tingimused oleksid sobilikud  ning rakendatavad sarnaselt raskeveokite Euro V ja VI mootoritele esitatavatele nõuetele. Nimelt on tehtud kindlaks, et Euro IV piirnormidele vastavuse katsenõuetes esinevad mõningad puudused, mis ei võimaldaks praeguste katsenõuete alusel anda mootorsõidukitele Q- ja R-kategooria tüübikinnitusi. Seetõttu kehtestatakse direktiiviga uued reeglid tüübikinnitusmenetluste teostamise, katsenõuete ja kontrollimeetmete kohta (nt  laiendatakse mootori heitmete kindlakstegemise tingimusi (õhurõhu ja temperatuuri osas), muudetakse heitetaseme mõõtmise kestvusega, sätestatakse nõuded karteriheitmete arvesse võtmise kohta).

Uued nõuetele vastavuse hindamise reeglid peaksid aitama kaasa sellele, et tüübikinnituse saanud mootorid saastaksid ka reaalses kasutuses võimalikult vähe välisõhku.

Euroopa Komisjoni direktiiv 2012/46/EL Euroopa Liidu Teatajas (pdf)


Jõustusid uued nõuded laevakütustele

17. detsembril jõustus EL direktiiv 2012/33/EL, millega kehtestatakse senisest rangemad nõuded laevaheidetele – vähendatakse väävli ja tahkete osakeste heidet. Muudatused on Euroopa Komisjoni sõnul vajalikud inimese tervise ja keskkonna kaitsmiseks, kuna meetmete võtmata jätmisel ületaks ELi merepiirkondades laevandusest pärit väävliheide 2020. aastaks maismaalt lähtuva heite.

Uus EL direktiiv põhineb Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) kokkulepitud normidel. Sellega vähendatakse 2020. a jaanuariks laevakütuste väävlisisaldust järk-järgult praeguselt 3,5 protsendilt 0,5 protsendini. Väga tundlike ökosüsteemide puhul (nt Lääne- ja Põhjameri, sealhulgas La Manche'i väin) vähendatakse maksimaalne lubatud väävlisisaldus 0,1 protsendini juba 2015. aastal. Alternatiivselt võib madala väävlisisaldusega kütuste asemel laevadel kasutada ka muid väävliheite vähendamise meetmeid – nt heitgaaside puhastamise süsteeme ja veeldatud maagaasi kasutamist laevakütusena.

Liikmesriigid, sh Eesti, peavad viima oma meretranspordikütuste kvaliteeti käsitlevad õigusaktid uute normidega vastavusse hiljemalt 18. juuniks 2014. a.

Euroopa Komisjoni pressiteade

EL direktiiv 2012/33/EL Euroopa Liidu Teatajas (pdf)


Eelnõuga kehtestatakse pädevusnõuded osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate seadmete käitlejatele 

Keskkonnaministeerium on 28. detsembril esitanud Eelnõude Infosüsteemis (EIS) kooskõlastusringile  määruse eelnõu osoonikihti kahandavaid aineid (nt haloonid või klorofluorosüsivesinikud ehk HCFC-d) sisaldavate toodete, seadmete või mahitute käitlemisega tegelevate isikute pädevusnõuete kohta. Eelnõuga kavatsetakse rakendada EL määruse (EÜ) nr 1005/2009 artikli 23 lõiget 4, mille kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade, tuleohutussüsteemide ning mahutite käitlemisega tegelevatele isikutele kvalifikatsiooni miinimumnõuded.

Eelnõud kohaldatakse osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate paiksete jahutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade või mahutite käitlemisega (nt lekkekontroll, hooldamine, lekke kõrvaldamine jms) tegelevate isikute suhtes, ent mitte tuleohutusseadmete käitlemise osas. Eelnõu kohaselt kavatsetakse käitlejatele kehtestada pädevusnõuded vastavalt seadmes sisalduva aine kogusele – sõltuvalt sellest, kas tegemist on kuni kolm kilogrammi või hoopis kolm kilogrammi või enam osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava seadme või mahutiga. Teiseks kavatsetakse sätestada, milliste dokumentide alusel pädevusnõuetele vastavust tõendatakse (nendeks võivad olla haridust või koolitust tõendav dokument jm).

Määruse eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)




VESI

Veeseaduse muutmise eelnõu puudutab põhjavee kaitse ja veekogu paisutamise nõudeid

Keskkonnaministeerium on esitanud ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile veeseaduse muutmise seaduse eelnõu, milles plaanitavad muudatused puudutavad peamiselt põhjavee kaitset ja veekogu paisutamise nõudeid.

Eelnõu muudaks vee erikasutusload reeglina tähtajatuks, samas avardataks võimalusi nende muutmiseks

Oluliseks kavandatavaks muudatuseks on vee erikasutuslubade muutmine tähtajatuks (kehtiv õiguse kohaselt antakse need kuni viieks aastaks). Teatud juhtudel võidakse ka muudatuste kohaselt anda luba tähtajalisena, ent need juhud otsustab Keskkonnaamet. Selle eesmärgiks on vähendada halduskoormust, mis kaasneb lubade kehtivusaja lõppemise järel uute loataotluste menetlemisega. Samas suurendatakse eelnõuga oluliselt võimalust vee erikasutuslubade muutmiseks, nt rangemate keskkonnatingimuste kehtestamiseks, kui on ilmnenud vee erikasutuse negatiivne tagajärg. Veekogu paisutamise nõudeid täpsustatakse samuti oluliselt, andes Keskkonnaametile võimaluse nõuda paisutamiseks loa taotlejalt rohkem infot, nõuda kalapääsude rajamist jm. Kavandatavad muudatused peaksid tagama suurema kontrolli paisutamisest tuleneva negatiivse mõju üle ning parandama vee-elustiku olukorda, sh kalade rände- ja kudemisvõimalusi. Samas sätestataks eelnõu kohaselt suurem hulk juhtumeid, mille puhul vee erikasutusluba ei ole nõutav (paisutamine kuni 1 m, v. a nn lõhejõgedel).

Muud muudatused on seotud põhjavee kaitsega, need on tehnilisemat laadi ning tulenevad peaasjalikult EL vastavate nõuete ülevõtmisest, eesmärgiks on põhjavee tõhusam kaitse.

Eelnõu oli kooskõlastusringil kuni 14. jaanuarini.

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu Eelnõude Infosüsteemis (EIS)


Puurkaevu ja -augu rajamise ja likvideerimise asjaajamiskord võib muutuda internetipõhiseks ja lihtsamaks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on 3. jaanuaril esitanud Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile veeseaduse ja ehitusseaduse muutmise eelnõu, peamised plaanitavad muudatused puudutavad puurkaevu ja -augu kasutusloa taotlemise korda ja taotlusele lisatavaid dokumente.

Muudatustega muudetakse asjaajamine internetipõhiseks, mis vähendab bürokraatiat – mh nõutakse taotluse juurde vähem dokumente ja lihtsustatakse dokumentide kooskõlastamist erinevate ametiasutustega.

Eelnõu on kooskõlastusringil kuni 24.01.2013. a.

Veeseaduse muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)


Veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avalikustatud seadusmuudatused puudutavad peaasjalikult merekeskkonna kaitset kaasamisest tuleneva reostuse eest ning maksete tegemist rahvusvahelistesse naftafondisse, muudatuste kohta täpsemalt loe KÕKi 2012. a novembrikuu uudiskirjast (sisulisi muudatusi eelnõus Riigikogus ei tehtud).




MAAPÕU

Kooskõlastamisel on Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamise ettepanek

Keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastusringile põlevkivi kasutamise järgmise perioodi (2016-2030) riikliku arengukava koostamise ettepaneku. Kehtiv põlevkivi kasutamise riiklik arengukava  on koostatud aastateks 2008-2015.

Uus arengukava keskenduks ettepaneku kohaselt varasemast enam põlevkivist vedelkütuste ja kemikaalide tootmisele

Arengukava koostamise ettepanekus on välja toodud valdkonna senised edusammud ja probleemid.  Märgitakse, et 2011. a jäi põlevkivi kaevandamise maht (15,9 milj t) alla kehtivas arengukavas määratud maksimumpiiri (selleks oli 20 milj t aastas), uues arengukavas tuleb määrata ka põlevkivi kaevandamise edasine maht. Avatud elektrituru tingimustes on tõenäoline, et CO2 rikas põlevkivi ei ole elektriturul konkurentsivõimeline, võrreldes taastuvenergial põhinevate allikate ja maagaasiga. Lisaks põlevkivist elektri tootmisele hakatakse seetõttu suuremat tähelepanu pöörama põlevkiviõli ja kütuste tootmisele ning põlevkivi kasutamisele keemiatööstuses. Põlevkivist vedelkütuste tootmine on ettepaneku kohaselt oluline faktor Eesti energiajulgeoleku tagamisel. Uue arengukava eesmärkideks on ettepaneku kohaselt:

1)      põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine (kaevandamiskadude vähendamine kaevandamistehnoloogia täiendamise ja uuendamise teel);

2)      põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine (töötlemistehnoloogia uuendamine);

3)      tagada vajalik põlevkivi kogus Eestis elektrienergia varustuskindluse ja energeetilise sõltumatuse säilimiseks (põlevkivi senisest enam väärtustamine).

Ettepaneku eesmärgiks on panna paika uue arengukava koostamise korraldus. Vastutavaks ministeeriumiks on Keskkonnaministeerium, arengukava koostamises osalevad ka teised ministeeriumid ning sellesse on plaanis kaasata avalikkus. Samuti viiakse läbi arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Uue arengukava Keskkonnaministeeriumilt Vabariigi Valitsusele esitamise tähtaeg oleks ettepaneku kohaselt 29. september 2014. a.

Kehtiv Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 (pdf)

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamise ettepanek Eelnõude Infosüsteemis




JÄÄTMED

Keskkonnaministri 9. novembri 2010. a määruse „Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ muutmise eelnõu

Avalikustatud eelnõuga täpsustataks mitmeid mõisteid, olulisim muudatus kaevandamisjäätmete hoidla käitajatele on veebilansi koostamise kohustuse seadmine. Eelnõu on vajalik EL direktiivi 2006/21/EÜ (nn kaevandamisjäätmete direktiiv) täiemahuliseks korrektseks ülevõtmiseks.


Jäätmeseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldatud muudatused puudutavad eelkõige ohtlike ainete sisaldust elektri- ja elektroonikaseadmetes. Täpsemalt muudatuste sisu kohta kirjutasime 2012. a oktoobrikuu uudiskirjas, olulise täiendusena lisandus Riigikogus säte, mille alusel on keskkonnaministril õigus määrusega täpsustada vanaõli käitlusnõudeid.




OHTLIKUD AINED

Riigikogu menetleb kemikaaliseaduse muudatusi

Riigikogu võttis 15. jaanuaril menetlusse kemikaaliseaduse muudatused, millega soovitakse viia lõpule EL õigusaktide (eelkõige REACH-määruse) ülevõtmine Eesti õigusesse, eelnõu sisu kajastasime lähemalt 2012. a novembrikuu uudiskirjas




JAHINDUS

Riigikogu menetleb uut jahiseaduse eelnõu

Riigikogu võttis 15. jaanuaril menetlusse uue jahiseaduse eelnõu, mille sisu kajastasime juba 2012. a septembrikuu uudiskirjas seoses eelnõu esitamisega ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile. Eelnõusse on ministeeriumitega kooskõlastamise käigus tehtud üks põhimõttelisem muudatus – nimelt ei saaks eelnõu kohaselt jahipiirkonna kasutusõiguse luba taotleda füüsilised isikud.