Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus November 2012
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Euroopa Komisjon avalikustas KMH direktiivi muudatuste eelnõu

Euroopa Komisjon avalikustas 26. oktoobril kauaoodatud eelnõu EL direktiivi 2011/92/EL ehk keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi muutmiseks. Eelnõu kohaselt täpsustataks nõudeid nii KMH sisu, otsuste põhjendamise, avalikkuse kaasamise kui ka ekspertide kvalifikatsiooni osas, eesmärgiga tõsta mõjude hindamise kvaliteeti. Jõustumise korral tooks KMH direktiivi muudatused kaasa ka Eesti õigusnormide muutmise.

Loe lähemalt

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Komisjon ootab arvamusi säästva arengu meetmete kohta

Euroopa Komisjon avas 16. oktoobril avaliku arutelu seisukohtade ja ideede kogumiseks säästva arengu realiseerimise teemal. EL püüab sellega saavutada juunis toimunud ülemaailmse tippkohtumise Rio+20 reaalset mõju, et tippkohtumine ei jääks lihtsalt järjekordseks aruteluks. Rio+20 kohtumise ja tulemuste kohta kirjutasime pikemalt juulikuises keskkonnaõiguse uudiskirjas – kohtumise peamiseks tulemuseks oli poliitikadokumendi „Tulevik, mida me tahame“ („The future we want“) vastuvõtmine, muuhulgas teatud teemade (säästev transport, roheline majandus, huvigruppide kaasamise vajadus) lisamine või rõhutamine säästva arengu nö agendas.

Rio+20 kohtumise järelmid ja tulevikuplaanid olid arutuse all ka 25. oktoobril toimunud EL keskkonnaministrite (EL keskkonnanõukogu) kohtumisel. Keskkonnanõukogu poolt vastu võetud järeldustes kinnitatakse jätkuvalt pühendumust Rio+20 kohtumisel vastu võetud otsuste rakendamiseks. Keskkonnanõukogu otsuse kohaselt peaks nende edasine rakendamine toimuma eelkõige Euroopa säästva arengu strateegia kaudu, mis tuleks seetõttu ka hiljemalt 2014. aastaks üle vaadata. Samuti rõhutatakse keskkonnanõukogu avalduses vajadust vaadata juhtumipõhiselt üle ka kõik muud EL ja siseriiklikud strateegiad ja programmid, ning neid Rio+20 tulemuste kohaselt rakendada.

Komisjoni algatatud arutelu võimalike meetmete teemal kestab 15. jaanuarini 2013 ning seisukohti saab esitada konsultatsiooni veebilehel. Avatud arutelu käigus ootab Komisjon seisukohti nii säästva arengu eesmärkide, rahastamise kui institutsionaalse raamistiku osas, samuti plaanitakse määrata kindlaks prioriteetsed tegevusvaldkonnad, millega edaspidi peaks esmajoones tegelema hakkama (nt vaesuse kaotamine, säästev põllumajandus, säästev tarbimine). Seisukohtade alusel peaks Komisjon koostama 2013. a esimeses kvartalis Rio+20 järelmeetmete kohta teatise, mille alusel saab hakata üle vaatama ja kohandama EL strateegiaid jm dokumente.

Komisjoni veebileht arvamuste avaldamiseks säästva arengu teemal (ingl k)

Euroopa Komisjoni 25.10.12 pressiteade

EL keskkonnanõukogu 25.10.12 järeldused (pdf, ing k)

KÕKi keskkonnaõiguse uudiskirja pikem ülevaade Rio+20 kohtumise tulemustest (juuli 2012)


Uus juhis EL institutsioonide dokumentidele juurdepääsemiseks

Valitsusvälise keskkonnaõigusega tegeleva organisatsiooni ClientEarth Brüsselis tegutsev Aarhusi keskus (EU Aarhus Centre) on avalikustanud värske juhise, mis aitab kodanikel ja valitsusvälistel organisatsioonidel EL institutsioonide (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament või EL Nõukogu, komiteed jm) poolt hallatavat keskkonnainfot paremini kätte saada ning vajadusel info andmisest keeldumise otsuseid vaidlustada.

Juhises on selgitatud, millist infot saab taotleda ning kuidas esitada EL institutsioonidele teabenõudeid, andes seejuures ülevaate ka infole juurdepääsu õiguslikust taustast, sh asjakohasest Euroopa kohtute praktikast.

Juhis „Access to documents and environmental information held by EU institutions and bodies“ (pdf, ing k)


Uus juhis keskkonnaotsuste tegemises osalemiseks

KÕK avalikustas oktoobris uue juhise, mille abil kodanikud ja valitsusvälised organisatsioonid saavad orienteeruda planeeringute ja keskkonnalubade menetlustes ja seega keskkonnaotsuste tegemises paremini osaleda.

Juhendis on esitatud lihtsad ülevaated ja skeemid planeeringute ja keskkonnalubade menetluste ning nende erinevate etappide kohta, mille juures on antud ka soovitused, kuidas ja millises etapis osaleda ja kust tarvidusel täiendavat infot saada. KÕKi eesmärgiks juhendi koostamisel oli aidata inimestel menetluste juriidilisest rägastikust paremini aru saada, ent ka suurendada teadlikkust osalemisvõimaluste kohta.

KÕK ootab kõigilt huvitatutelt juhendi kohta ka tagasisidet, mille alusel juhiseid veel kuni 2013. a märtsini täiendatakse.

Juhis „Oska osaleda“ veebis




KESKKONNATASUD

Riigikogu menetleb KOV-idele laekuvate kaevandamistasude vähendamist

6. novembril võeti Riigikogus menetlusse keskkonnatasude seaduse muudatusi puudutava eelnõu, mille sisu kajastasime lähemalt KÕKi 2012. a septembrikuu uudiskirja uudises.

 Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

KÕKi 2012. a septembrikuu uudiskirja uudis eelnõu sisu kohta




KLIIMAMUUTUS

ELi seisukohad Doha kliimakonverentsiks

25. oktoobril toimus Luxembourgis EL liikmesriikide keskkonnaministrite ehk keskkonnanõukogu kohtumine, milles oli arutluse all mh kliimamuutuste teema seoses 26. novembrist 7. detsembrini Dohas toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsiga.

EL keskkonnanõukogu võttis vastu ÜRO Doha kliimamuutuste konverentsi ettevalmistava tippkohtumise lõppjäreldused. EL toetab möödunud aastal Durbani kliimamuutuste konverentsil vastu võetud meetmete paketi edendamist ja rakendamist ning käsitleks neid elemente ka Doha konverentsil (Durbani kliimamuutuste konverentsi lõpptulemusi kajastasime pikemalt KÕKi 2011. a detsembrikuu uudiskirja uudises). Eesmärgiks on luua globaalne kliimaalane õiguslikult siduv kokkulepe aastaks 2015 (eelduslikult jõustuks see 2020. a), mis hõlmaks kõiki riike ja võimaldaks astuda samme kasvuhoonegaaside heite ülemaailmse vähendamise suunas.  EL peab aga kuni nimetatud üleilmse kokkuleppe jõustumiseni oluliseks Kyoto protokolli jätkuvat rakendamist (sh ka riikide poolt, kes seni pole kasvuhoonegaaside vähendamiseks meetmeid rakendama asunud). Hetkel on Kyoto protokoll ainus õiguslikult siduv leping, mis kohustab arenenud riike vähendama õhku paisatavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, eesmärgiga hoida maakera keskmise temperatuuri soojenemist alla 2º C.

Lisaks ootab EL konverentsi tulemusena ka uute süsinikukvootide kaubandusmeetmete loomist, mida tagaksid kasvuhoonegaaside heite vähenemise ja/või vältimise. EL toetab muuhulgas fluorosüsivesinike (HFC-d) kasutamise piiramist, energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu tõstmist.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

EL Nõukogu pressiteade (pdf, ingl k)

EL  seisukohad Doha kliimakonverentsiks  EL Nõukogu kodulehel (pdf, ingl k)


Senised edusammud EL strateegia “Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel

Oktoobri alguses avalikustas Eurostat EL strateegia “Euroopa 2020” rakendamise senised tulemused. EL strateegia “Euroopa 2020” sisaldab töötuse, teaduse ja innovatsiooni, hariduse, vaesuse jm teemade kõrval ka kliimamuutuste ja energeetikaga seotud eesmärke.  Kliimamuutuste ja energeetikaga seotud eesmärgid on: vähendada aastaks 2020 1990. a tasemega võrreldes kasvuhoonegaaside heiteid20% võrra, suurendada taastuvenergia osakaalu energiatootmises 20 %-ni ning tõsta 20% võrra energiatõhusust.

Eurostati avalikustatud tulemuste kohaselt oli 2010. a kasvuhoonegaaside heide vähenenud 10%, võrreldes 1990. aasta tasemega. Aastatel 2008-2010 toimus märkimisväärne heite vähenemine, mille võis Eurostati hinnangul kaasa tuua üleilmne majanduskriis. Eurostati hinnangul on energia tarbimine nihkunud fossiilkütustelt taastuvenergia allikatele (nt päike, tuul, biokütused). Nihe on toimunud paigaldatud taastuvenergia allikate võimsuse ja biokütuste kasutamise kasvu tulemusena. Seetõttu kasvas ka kogu taastuvenergia summaarne lõpptarbimine 2010. aastal 12,5 protsendini (2004. a oli see 8,1%). Samas erineb taastuvenergia osakaal liikmesriigiti – näiteks Maltal on see vaid 0,4 %, ent Rootsis 47,9 %. Eesti kuulub tulemuste kohaselt riikide sekka, kes olid 2010. aastaks taastuvenergia osakaalu osas 2020. a eesmärgi peaaegu saavutanud.  Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 kohaselt on Eestis aastaks 2020 seatud eesmärgiks saavutada 25%-line taastuvenergia osakaal – 2010. a oli Eestis taastuvenergia osakaal 24,3%. Energiatõhususe arvutamine põhines primaarsel energiatarbimisel, mis Eurostati andmete on ELs langustrendis.

Eurostati hinnangul peaks EL aastaks 2020 heiteid vähendama veel 5%, taastuvenergia osakaal kasvama veel 7,5 % ning primaarenergia kasutus vähenema veel 13,5 %, et saavutada strateegias ettenähtud eesmärgid.

Artikkel Asseri Instituudi kodulehel (ingl k)

Raport Eurostati statistika kohta Eurostati kodulehel (pdf, ingl k)


EL eelnõu F-gaaside heite vähendamiseks

7. novembril avalikustas Euroopa Komisjon uue määruse eelnõu, millega plaanitakse fluoritud gaaside (F-gaaside) heidet vähendada 2030. aastaks 2/3 võrra, võrreldes praeguse tasemega. Eelnõu üheks olulisemaks kavatsuseks on F-gaaside kasutamise keelamine teatud uutes seadmetes (nt kodustes külmikutes), mille jaoks on juba praegu olemas kliimasõbralikumad asendusained. Teiseks oluliseks kavatsuseks on alates 2015. aastast piirata kõige suurema F-gaaside rühma – fluorosüsivesinike (HFC-d) – koguhulka, mida ELis võib müüa, ning vähendada seda 2030. aastaks 1/5-ni praeguse müügimahuga võrreldes.

F-gaasid on osoonikihti kahandavate ainete asendajad – need ei kahanda osoonikihti, ent nende globaalse soojenemise potentsiaal on väga suur. F-gaasid soojendavad Euroopa Komisjoni sõnul kliimat kuni 23 000 korda rohkem kui süsinikdioksiid ja nende heitkogused on alates 1990. aastast kasvanud 60%. Neid kasutatakse näiteks tööstuslikes jahutusseadmetes, kliimaseadmetes, soojuspumpades, tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites.

Uue kavandatava määrusega asendataks hetkel kehtiv F-gaase käsitlev EL määrus (EÜ) nr 842/2006 F-gaaside kohta. Kavandatavas uues EL määruse plaanitakse kehtivad nõuded alles jätta ja/või karmistada. Järgmise sammuna esitatakse eelnõu Euroopa Parlamendile ja EL Nõukogule arutamiseks, mille tulemusena otsustatakse eelnõu heakskiitmine ja vastuvõtmine. HFC-de vähendamist on plaanis arutada ka osoonikihi kaitsmist puudutava Viini konventsiooni  Montreali protokolli osapoolte kohtumisel novembrikuu lõpus. EL poolt on plaanis esitada HFC-de vähendamise üleskutse ka Dohas 26. novembrist 7. detsembrini toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil.

Allikas: Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjoni pressiteade

Eelnõu tekst Euroopa Komisjoni kodulehel




ENERGEETIKA

EL eelnõu biokütuste tootmise kliimamõju vähendamiseks

17. oktoobril avalikustas Euroopa Komisjon EL direktiivi eelnõu, mille eesmärk on piirata biokütuste tootmisega seotud maakasutuse muutmist ning tagada, et EL-is kasutatavad biokütused tooksid kliimamuutusega võitlemisel suuremat kasu. Kuna erinevast toorainest toodetud biokütused mõjutavad kasvuhoonegaaside heidet erineval määral, võivad mõned biokütused tegelikult suurendada kasvuhoonegaaside heidet sama palju kui fossiilkütused. Näiteks võib biokütuste tootmisega kaasneda mittepõllumajandusliku maa (nt metsade) muutmine toidu ja sööda tootmiseks vajaminevaks põllumaaks.

Eelnõu kohaselt muudetaks EL biokütuste regulatsiooni taastuvenergia direktiivi ja kütuse kvaliteedi direktiivi muutmise kaudu. Taastuvenergia direktiivi kohaselt peaks 2020. aastaks pärinema 10% transpordikütusest taastuvenergia allikatest (nt biokütustest). Antud eelnõuga plaanitakse toidukultuuridel (raps, nisu) põhinevate biokütuste kasutamist vähendada 5%-ni. Selle tulemusena peaks ülejäänud osas tootma biokütuseid muudest ainetest nagu jäätmed või põhk, millest tulenev kasvuhoonegaaside heide on fossiilkütustega võrreldes oluliselt madalam ega mõjutaks toiduainete tootmist maailmas.

Järgmise sammuna esitatakse eelnõu arutamiseks Euroopa Parlamendile ja EL Nõukogule, kes saavad otsustada direktiivi vastuvõtmise.

 Allikas: Euroopa Komisjon

Eelnõu tekst ja sellega seotud materjalid Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k)

Euroopa Komisjoni pressiteade


Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ

Uue energiatõhususe direktiiviga soovitakse saavutada EL poolt 2007. a märtsis nn uue kliima- ja energeetikapaketi raames kokkulepitud eemärki – vähendada aastaks 2020 energiatõhususe tõusu kaudu primaarenergia tarbimist 20% võrra. Vt lisainfot juulikuu uudiskirja uudisest.




VÄLISÕHU KAITSE

Avaldati VÕKSi muudatused heitkoguste vähendamise programmi kohta, rehvide märgistamise nõue ebaselge 

15. novembril avaldati Riigi Teatajas välisõhu kaitse seaduse ja vedelkütuse seaduse muudatused, mille sisu kajastasime lähemalt KÕKi 2012. a oktoobrikuu uudiskirja uudises.

Riigikogus tehti eelnõusse selle menetlemisel muudatus, mille kohaselt lükati rehvide tootjate ja tarnijate kohustuse tähtaeg toodetel energiamärgise kasutamiseks edasi 2013. a algusesse. Algse eelnõu järgi oli kohustuse täitmise tähtaeg 1. november 2012. a. Rehvide märgistamise nõue tuleneb EL määrusest (EÜ) nr 1222/2009 rehvide märgistamise kohta, mida kajastasime lähemalt KÕKi 2012. a septembrikuu uudiskirja uudises. Kuna ka EL määruse järgi peavad rehvid olema märgistatud alates 1. novembrist 2012. a ning määrus on otsekohaldatav (ei nõua siseriiklike sätete kehtestamist), siis ei ole Riigikogu poolt tehtud muudatustel praktilist väärtust ning rehvid peavad olema märgistatud juba alates novembrist.

VÕKSi ja vedelkütuse seaduse muudatuste tekst Riigi Teatajas

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

KÕKi 2012. a oktoobrikuu uudiskirja uudis seaduste muudatuste kohta

KÕKi 2012. a septembrikuu uudiskirja uudis rehvide märgistamise nõude kohta


Keskkonnaministri 4. juuli 2005. a määruse nr 55 „Liikurmasinale paigaldatavast mootorist välisõhku eralduvate heitkoguste piirväärtused” muutmine

Muudatused annavad mootorite lõpptootjatele kolmeaastase ajapikenduse vähem rangetele heitestandarditele vastavate mootorite turule viimiseks




LOODUSKAITSE

Uus Komisjoni suunis sisevetel liiklemiseks Natura 2000 aladel

Euroopa Komisjon avaldas 18. oktoobril juhisdokumendi, mis käsitleb sisevetel liiklemist EL loodusdirektiivi ja linnudirektiivi kontekstis ehk EL Natura 2000 võrgustiku aladega seonduvalt. Juhises kinnitatakse, et sisevete kaudu liiklemine on keskkonnasõbralik, ohutu ja energiatõhus liiklemisviis, millel on transpordi korraldamiseks suur potentsiaal. Seetõttu näevad EL strateegiad ette selle transpordiviisi osakaalu olulise tõstmise, võrreldes maantee- või raudteetranspordiga. Selleks, et sisevetel liiklemise mahtu tõsta, on juhise kohaselt aga vajalik muuta see liiklemisviis ökoloogiliselt jätkusuutlikumaks. Siseveeliikluseks kasutatavad jõed on tihti ka looduslikult väärtuslikud  ning kuuluvad üle-Euroopalisse kaitsealade – Natura 2000 alade – võrgustikku. Natura 2000 alad ei ole küll ranged kaitsealad, kus majandustegevus oleks täielikult keelatud, ent on oluline ära hoida jõgede loodusliku keskkonna hävimine või kahjustamine veeliikluse tõttu.

Ehkki juhist saab mingis osas kasutada ilmselt ka Eesti tingimustes, pööratakse selles eelkõige tähelepanu Euroopa suurematele jõgedele, mida kasutatakse intensiivselt laevaliikluseks, ent mille osad lõigud on nende väärtusliku elustiku tõttu samal ajal ka Natura 2000 võrgustiku aladena kaitstavad (nt Doonau, Elbe, Seine). Juhise eesmärgiks on näidata, kuidas läbi veeliikluse terviklikuma planeerimise jõutakse kõigi jaoks paremate tulemusteni. Selles tuuakse juhtumipõhiseid näiteid jõgede või nende kallaste loodusliku seisundi taastamise projektide kohta ning integreeritud planeerimise kohta, mille käigus arvestataks ka keskkonnakaitse vajadustega.

Komisjoni suunis on neljas juhenddokument EL looduskaitsealaste õigusaktide kohaldamise kohta teatud valdkondades. Varem avaldatud suunised käsitlevad tuuleenergiat (2010), maavarade kaevandamist (2011) ning ranniku- ja suudmealasid ja sadamaid (2011).

Euroopa Komisjoni juhis „Guidance document on inland waterway transport and Natura 2000“ (pdf, ing k)

Euroopa Komisjoni pressiteade

 




VESI

Riigikogu menetleb merel kaadamise ja naftafondi maksete teemalist eelnõud

7. novembril võttis Riigikogu menetlusse veeseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatuste eelnõu, millega sätestataks uued normid eelkõige merel kaadamisest pärineva reostuse vältimiseks ning rahvusvahelisse naftafondi tehtavate maksete tegemise kohustuste täitmise tagamiseks. Eesti peab nimetatud kohustuste täitmise tagama rahvusvaheliste mereõigusalaste lepingute kohaselt.

Eelnõus defineeritakse mõisted „kaadamine“ (esemete ja ainete merre heitmine), tuhastamine (jäätmete põletamine) ja „süvendamine“ (pinnase eemaldamine veekogu põhjast). Kaadamine ja tuhastamine üldjuhul keelustataks – lubatud oleks üksnes süvenduspinnase kaadamine Läänemerre ja kaadamine väljaspool Läänemerd. Samas kavatsetakse lisada sätted kaadamise ja tuhastamise lubamiseks erilistel asjaoludel (nt vääramatu jõu mõjul (nt rasked ilmastikuolud), kui ohus on inimese elu või tervis ja kaadamine on ainus viis ohust pääsemiseks). Plaanitakse täpsustada kaadamiseks ja tuhastamiseks vee erikasutusloa andmise või sellest keeldumise õiguslikke aluseid. Lisaks plaanitakse kehtestada nõuded kaablite ja torujuhtmete paigaldamiseks ning lisada selge säte, et torujuhtmete (nt Nord Stream) paigaldamiseks vee erikasutuslubade andmine oleks Keskkonnaministeeriumi pädevuses.

Kehtiva veeseaduse oluliseks täienduseks on ka maksustatavate naftaproduktide (toornafta ja masuudi) vastuvõtjatele rahvusvahelisse naftafondi maksete tegemise kohustuse seadmine. Fond on asutatud 1992. aasta naftareostusest põhjustatud kahju hüvitamise rahvusvahelise fondi konventsiooni alusel. Fondi kaudu tagatakse, et nii riigile kui eraisikutele hüvitataks laevalt merre voolanud naftast põhjustatud reostuskahju. Sissemakse suuruse ühe tonni maksustatava nafta kohta määraks fondi assamblee igal aastal. Eelnõuga kohustataks ka naftat vastu võtnud isikuid esitama Keskkonnaministeeriumile aruande vastuvõetud naftakoguste kohta eelneval kalendriaastal, sõltumata vastuvõetud nafta kogusest. Kehtiva õiguse kohaselt peab aruande esitama, kui naftat võeti vastu üle 150 000 tonni aastas. Lisaks plaanitakse sätestada järelevalve teostamise alused ja sanktsioonid isikute suhtes, kes kohustusi ei täida.

Täiendavalt plaanitakse täiendada nitraaditundlike alade tegevuskava eelnõu koostamise regulatsiooni üldsuse kaasamise sätetega vastavalt EL direktiivile 2003/35/EÜ (üldsuse kaasamise kohta).

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel


Eelnõu veekaitse- ning üleujutusohu riskide hindamise nõuete muutmiseks

Keskkonnaministeerium saatis 23. oktoobril  Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks veeseaduse muudatuste eelnõu, millega plaanitakse täpsustada ja muuta veekaitsenõudeid ning võtta Eesti õigusesse korrektselt üle EL direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta ning EL direktiiv 91/676/EMÜ (nitraadidirektiiv).

Eelnõuga täiendatakse veekaitsemeetmeid, mis on seotud väetiste kasutamisega põllumajanduses. Muudatuste ajendiks on Euroopa Komisjoni märkused seoses nitraadidirektiivi rakendamisega Eestis. Näiteks kavatsetakse eelnõuga anda põllumajandustootjatele konkreetsemad juhised väetiste kasutamise koguste ja sõnnikuhoidla mahu planeerimise arvutamiseks. Väetamise regulatsioon lumisel ajal ja külmunud maal kavatsetakse kooskõlla viia nitraadidirektiiviga, mille kohaselt on lumega kaetud ja külmunud maapinna väetamine keelatud (kehtiva õiguse järgi sõltub keeld vaid teatud tingimustest (nt lumekihi paksusest ja külmumise sügavusest)). Lisaks kavatsetakse kehtestada üldine sõnnikuga väetamise keeld novembrikuus, v. a erandtingimustel, jm.

Üleujutusohu riskide hindamise ja maandamiskava sisu sätteid veeseaduses plaanitakse täpsustada vastavalt EL direktiivile 2007/60/EÜ ja Euroopa Komisjoni märkustele. Muud muudatused puudutavad potentsiaalselt ohtlike reostusallikate kujade ulatusi ning järelevalve sätete täiendamist sunniraha rakendamise õigusega, samuti joogivee müügilubade kehtivust.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Eelõude Infosüsteemis (EIS)




MAAPÕU

Kavandatavad kaevandamisseaduse muudatused soovivad lahendada ka järelevalve killustatust

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on Eelnõude Infosüsteemis avalikustanud kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsuses määratleb MKM sõnul senise, 2003. aastast kehtiva kaevandamisseaduse (KaevS) rakendamisega esile kerkinud probleemid – need puudutavad mh kaevandamise mõistete sisustamist, enamohtlike tegevusalade määratlemist, kohustuslikke dokumente, erinevate isikute kohustuste ja vastutuste ebamäärasust, markšeideritöö tegija pädevusnõuete ja vastutuse ulatuse puudumist ning  järelevalve killustatust.

Keskkonnanõuetega seonduvalt puudutab olulisem kavandatav muudatus  Keskkonnainspektsiooni (KKI) pädevuste hulka markšeideritööde tegemise kontrollimise lisamist. Kehtiva õiguse järgi on kaevandamisalase järelevalve teostamine nii Tehnilise Järelevalve Ameti kui ka KKI pädevuses. Samas juhiti Riigikontrolli 14. mai 2009. a aruandes „Ehitusmaavarade kaevandamise riiklik korraldamine“ tähelepanu asjaolule, et järelevalveasutuste pädevused ja kohustused on ebamäärased, mistõttu jäävad paljudel juhtudel rikkumised fikseerimata ja tekib vaidlus, kes millist osa kontrollima peab. Seetõttu soovitas Riigikontroll anda KKI-le pädevuse kontrollida ka markšeideritööde tegemist ja dokumentatsiooni. Riigikontrolli aruandele antud vastuses asus keskkonnaminister seisukohale, et ei toeta markšeideritööde üle järelevalve tegemise pädevuse lisamist KKI ülesannete hulka. Tänaseks on MKM sõnul KKI ja Keskkonnaministeeriumi poolt tulnud põhimõtteline valmisolek pädevuse lisamise küsimuse arutamiseks.

Väljatöötamiskavatsus on kooskõlastusringil kuni 13. detsembrini 2012. a. Väljatöötamiskavatsuse järgi on plaanis KaevS muutmise eelnõu saata kooskõlastusringile hiljemalt 2013. a juunis. Muudatused peaksid kava kohaselt jõustuma 2014. a.

Kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Eelnõude Infosüsteemis

 

Vabariigi Valitsus kiitis heaks ehitusmaavarade arengukava rakendusplaani

15. novembril toimunud istungil kiitis Vabariigi Valitsus heaks ehitusmaavarade arengukava rakendusplaani. Rakendusplaan sisaldab peaasjalikult loetelu arengukavas ettenähtud meetmete finantseerimise mahtudest. Lähemalt kirjeldasime rakendusplaani eelnõu sisu oma augustikuises uudiskirjas.

Eelnõusse tehti vastavalt erinevate asutuste kommentaaridele mitmeid täiendusi ja täpsustusi, millest olulisem puudutab rakendusplaaniga kaetava perioodi pikkust. Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi ettepanekul on heakskiidetud rakendusplaani perioodiks 2012-2015, mitte 2012-2020. Põhjuseks on käesoleva aasta 21. juunil toimunud valitsuskabineti nõupidamisel kokkulepitud põhimõte, et rakendusplaanid seotakse eelarveperioodidega ning seetõttu koostatakse reeglina neljaks aastaks.

Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020 rakendusplaani eelnõu

KÕKi 2011. a aprillikuise uudiskirja uudis ehitusmaavarade arengukava heakskiitmise kohta

„Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“ (pdf)




JÄÄTMED

Riigikogu menetleb täpsustusi ohtlike ainete kasutamise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes 

7. novembril otsustas Riigikogu saata teisele lugemisele jäätmeseaduse muudatuste eelnõu, mille sisu kajastasime KÕKi 2012. a oktoobrikuu uudiskirja uudises. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 21.11.2012. a kell 16.00.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel

 KÕKi 2012. a oktoobrikuu uudiskirja uudis jäätmeseaduse muudatuste eelnõu sisu kohta


Vabariigi Valitsuse määruse „Mootorsõidukitest ja nende osadest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad“ muutmine

Ühtlustatakse romusõidukite taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvude arvutamise meetodit ning sätestatakse romula või tootja poolt alates 1. jaanuarist 2014. a probleemtooteregistrile romusõidukite töötlemise kohta esitatavad algandmed




OHTLIKUD AINED

Kemikaaliseadus plaanitakse viia kooskõlla EL õigusaktidega

Sotsiaalministeerium esitas 23. oktoobril Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse muudatuste eelnõu. Peamiselt plaanitakse seadus viia kooskõlla EL määrustega (REACH-määrus (kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise kohta), CLP-määrus (ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta), PIC-määrus (kemikaalide ekspordi ja impordi kohta)), täpsustada pädevate asutuste ülesandeid ning teha muid formaalseid muudatusi (nt lisada viiteid EL õigusaktidele).

Peamine muudatus seondub REACH-määruse alusel loodud Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) pädevusega koguda kemikaalide kohta teavet. ECHA koondab andmed ühtsesse andmebaasi, mida saavad kasutada ka siseriiklikud järelevalveasutused. Kehtiva õiguse järgi on Eestis kemikaalide tootjatel ja importijatel kohustus edastada kemikaalide kohta andmeid nii Terviseametile (kemikaalide aastase koguse korral üle 10 tonni) kui ka ECHA-le (kemikaalide aastase koguse korral üle 1 tonni). Eelnõu kohaselt aga Terviseamet edaspidi neid andmeid ei koguks, mistõttu tootjad ja importijad peaksid edaspidi andmeid edastama üksnes ECHA-le (kemikaalide osas, mida ettevõtted impordivad või toodavad enam kui 1 tonn aastas).

Teine oluline muudatus puudutab ohtlike segude importijate ja allkasutajate poolt Terviseameti varasemat teavitamist segude turustamise korral Eestis. Kehtiva õiguse järgi peab 30 päeva jooksul pärast turustamise alustamist esitama Terviseametile kemikaali ohutuskaardi, mis sisaldab informatsiooni aine terviseohtlikkuse ning füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta. Eelnõu järgi tuleks vastav teave Terviseametile esitada aga juba enne segude turustamist.

Eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)




KALANDUS

Avaldati kalapüügirikkumiste karistuste karmistamist puudutavad muudatused

8. novembril avaldati Riigi Teatajas kalapüügiseaduse muudatused, mille peamine eesmärk on kehtestada EL karistuspunktisüsteem ning karmistada tõsiste kalapüügirikkumiste karistusi. Kajastasime muudatuste sisu lähemalt KÕKi 2012. a oktoobrikuu uudiskirja uudises.

Riigikogus eelnõu menetlemisel lisati sellesse nõue varustada Peipsi järvel laevad GPS-seadmetega, kui pardal on põhjanooda ehk mutnikupüügi vahendeid (mh vastutus sellise nõude rikkumise eest). GPS-jälgimissüsteemi kaudu edastatakse andmeid Keskkonnainspektsioonile.

Muudatuste tekst Riigi Teatajas

Eelnõu ja seletuskiri Riigikogu kodulehel


Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1026/2012, 25. oktoober 2012, milles käsitletakse kalavarude kaitseks võetavaid teatavaid meetmeid seoses mittesäästvat kalapüüki lubavate riikidega

EL määrus sisaldab erinevaid meetmeid kolmandate riikide karistamiseks, kes võimaldavad mittesäästvat kalapüüki, nt arvuliste piirangute kehtestamine mittesäästvalt püütud kala ja kalatoodete impordile Euroopa Liitu, sadamate kasutamisele piirangute kehtestamine sellist püüki lubava riigi lipu all sõitvatele laevadele jmt. Vt lisainfot KÕKi 2012. a oktoobrikuu uudiskirja uudisest.