Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Aprill 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

EL direktiivi eelnõu näeb ette merealade ja rannikualade planeerimise kohustuse

Euroopa Komisjon avalikustas möödunud kuul uue direktiivi eelnõu, mis paneb paika raamtingimused ja seab liikmesriikidele kohustuse merealade ruumiliseks planeerimiseks ning rannikualade integreeritud majandamiseks. Tegemist oleks täiesti uute kohustustega, mis võiksid olla heaks lahenduseks merealade kasutamisel tekkivatele konfliktidele, näiteks meretuuleparkide ja kaitset väärivate alade vahel.

Loe lähemalt


Euroopa Kohus: liikmesriikidel ei ole õigust määrata kindlaks künniseid, mis välistaksid KMH läbiviimise teatud projektide puhul

Euroopa Kohus on 21. märtsi otsus kohtuasjas C-244/12 leidnud, et EL liikmesriigid ei või määrata lõplikult kindlaks künniseid, millest väiksema mahuga tegevuste puhul ei ole vaja kaaluda keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamist. Kuna Eestis on sellised künnised Vabariigi Valitsuse määrusega paika pandud, on tegemist ka meie jaoks olulise lahendiga.

Loe lähemalt



ÜLdolulist

Algatus ökotsiidi kriminaliseerimiseks võimaldab diskuteerida keskkonnavastutuse tõhustamise teemal

Selle aasta alguses käivitunud kodanikualgatus „End of Ecocide in Europe“ ehk „Lõpetame ökotsiidi Euroopas“ on seadnud eesmärgiks kriminaliseerida teod looduse ja ökosüsteemide vastu, et suurendada suurfirmade ja valitsuste vastutust. Konkreetsemalt on kampaania praeguseks eesmärgiks saada kokku piisavalt palju allkirju, et esitada Euroopa Komisjonile ettepanek võtta vastu õigusakte, mis keelaks, hoiaks ära ning ennetaks ökotsiidi. Vastavalt Euroopa kodanikualgatuse põhimõtetele võivad kodanikud taotleda Euroopa Komisjonilt eelnõu väljatöötamist, kui vähemalt 1 miljon kodanikku 7 EL liikmesriigist hääletavad sellise ettepaneku poolt.

Ökotsiid - ala ökosüsteemide kahjustamine, hävitamine või kadu selliselt, et inimestel ja muudel liikidel on alal olemine oluliselt häiritud

Ökotsiid on kampaania dokumentides defineeritud kui konkreetse ala ökosüsteemide ulatuslik kahjustamine, hävitamine või kadu sellisel määral, et selle ala elanikel – nii inimestel kui muudel liikidel – on alal olemine oluliselt häiritud. Minevikus toimunust on kampaanias ökotsiidi näidetena välja toodud hüdrauliline purustamine (kilda frakkimine), mesilasperede kokkuvarisemine jmt. Silmas peetakse eelkõige suure mõjuulatuse ja oluliste tagajärgedega tegevusi, mille eest täna õigusnormides kehtestatud vastutus ei pruugi olla piisav.

KÕKi hinnangul on vajadus keskkonnavastutuse süsteemi tõhustamise järele ilmselgelt olemas. Uue ning üsna radikaalse EL õigusakti vastuvõtmine sel teemal vajaks siiski veel põhjalikku läbimõtlemist ja analüüsi. Kuna erinevate liikmesriikide õiguskorrad on mõnes küsimuses põhimõtteliselt erinevad (seda iseäranis kriminaalõiguse valdkonnas), on ühiseid reegleid keeruline paika panna. Samuti näitab kogemus EL praeguse keskkonnavastutuse direktiivi vastuvõtmisel, et ka ühiste kokkulepeteni jõudmine vastutuse suurendamise osas on Euroopa Liidus ülimalt vaevaline. Praegune algatus oleks selles olukorras mitte niivõrd võimalus kindlasti lähitulevikus uute reeglite kehtestamiseks, vaid pigem hea vahend sel teemal avaliku diskussiooni pidamiseks.

Algatuse kohta saab lähemalt lugeda ning soovi korral oma allkirja anda kampaania veebilehel




KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus andis hinnangu, kuidas tuleb keskkonnaasjades sisustada mõistet „üle jõu käivalt kulukas“ kohtumenetlus

Euroopa Kohus tegi 11. aprillil otsuse kohtuasjas C-260/11, milles andis juhiseid keskkonnaasjades kohtumenetluse kulukuse hindamiseks. Tulenevalt Aarhusi konventsioonist (art 9 lg 4) ning EL nõuetest (varasemate nn KMH direktiivi 85/337 art 10a ja nn IPPC direktiivi 96/61 art 16a) ei tohi keskkonnaalastes kohtuvaidlustes olla kohtumenetlus kaebaja jaoks takistavalt või üle jõu käivalt kulukas.

Vaidlusaluses kohtuasjas oli kaebaja L. Pallikaropoulos liitunud kohtumenetlusega, milles vaieldi betoonitööde teostamise ja jäätmete põletamise loa üle Ühendkuningriigi Rugby asulas (eelkõige argumendiga, et nende tööde teostamiseks ei viidud läbi keskkonnamõju hindamist). Viimases kohtuastmes palusid vastustajad mõista kohtukuludena välja kokku ca 88 000 naela (ca 102 600 eurot). Vaidluses kulude hindamise üle palus Ühendkuningriigi ülemkohus Euroopa Kohtult hinnangut, milliseid kriteeriume tuleb arvestada, kui hinnatakse, kas kohtumenetlus on „üle jõu käivalt kulukas“.

Euroopa Kohus ei võtnud selles asjas seisukohta konkreetse kohtuasja kulude üle jõu käivuse kohta (mis ei olnud ka tema ülesandeks), vaid andis üldisi juhiseid, millest lähtuvalt sellist olukorda hinnata. Kohus viitas esiteks, et hinnangu andmisel tuleb arvestada kõiki finantskulusid, mis tekivad kohtumenetluses osalemisel (otsuse p 27). Teiseks ei tohi kohtumenetluses tekkivad finantskulud takistada isikutel kaebuse või edasikaebuse esitamist kohtutesse (otsuse p 35). Kolmandaks ei tohi menetluskulud ületada isiku majanduslikke võimalusi ja mingil juhul ei tohi need osutuda objektiivselt põhjendamatuks (otsuse p 40).

Euroopa Kohtu viidatud kriteeriume tuleb kindlasti edaspidi arvesse võtta ka Eesti kohtumenetlustes. Seni ei ole meie keskkonnaalastes kohtuvaidlustes kulud Ühendkuningriigi tasemele küündinud, ent küsimus kohtuasjade liigsest kulukusest on praktikas sellest hoolimata aktuaalne.

Euroopa Kohtu otsus asjas C-260/11




KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Avaldati kogumik Euroopa Kohtu KMH-teemalise praktika kohta

Märtsikuus avaldas Euroopa Komisjon kogumiku Euroopa Kohtu keskkonnamõju hindamise (KMH) teemalise praktika kohta. Kogumikus käsitletakse nii EL direktiiviga 2011/92/EL (nn KMH direktiiv) seotud üldisi küsimusi (nt direktiivi ülevõtmine siseriiklikku õigusesse, direktiivi kohaldamise ulatus ja eesmärk jne) kui ka Euroopa Kohtu poolseid tõlgendusi KMH direktiivi konkreetsetele sätetele. Kogumik põhineb kohtulahenditel aastatest 1995-2013.

Kogumik Euroopa Kohtu KMH-teemalise praktika kohta Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k, pdf)


Uued juhendid kliimamuutusega arvestamiseks keskkonnamõjude hindamisel

Aprillis avaldas Euroopa Komisjon kaks juhendit, mis selgitavad, kuidas paremini arvestada kliimamuutuse ja elurikkusega keskkonnamõjude hindamise (KMH) ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) läbiviimisel. Juhenddokumendid on eelkõige mõeldud mõjude hindamist läbiviivatele ekspertidele ja selle eest vastutavatele riiklikele asutustele.

Juhendid annavad nõu, kuidas arvestada kliimamuutusega nii KMH kui KSH läbiviimisel.

Kliimamuutus ja elurikkuse vähenemine on üheks suurimaks keskkonnaalaseks väljakutseks, millega tuleks arvestada nii konkreetsete arendusprojektide lubamisel kui ka strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel. KMH ja KSH läbiviimine võiksid olla heaks mehhanismiks, mis aitaks nende kaalutlustega arvestada. Praktikas esineb  keskkonnamõjude hindamisel nimetatud teguritega arvestamisel siiski puudujääke, mille leevendamine on juhendite esmaseks eesmärgiks. Kuna kliimamuutus ja elurikkuse kadu on omavahel sisuliselt tihedalt seotud, otsustas Komisjon neid käsitleda koos.

Juhiste kohaselt tuleks võimalike mõjudega kliimamuutusele ja elurikkusele arvestada juba KMH ja KSH läbiviimise varajases etapis, kaasates mõjude hindamisse nii huvirühmi kui eksperte. Kliimamuutuste seisukohalt on oluline arvestada nii tegevuse mõjuga kliimale kui ka vastupidi (kliimamuutustega kohanemise vajadusega).

Juhis kliimamuutuste ja elurikkusega arvestamiseks KMH raames (ingl k, pdf)

Juhis kliimamuutuste ja elurikkusega arvestamiseks KSH raames (ingl k, pdf)


Euroopa Kohus käsitles varalise kahju hüvitamise küsimusi KMH läbi viimata jätmise korral

14. märtsil tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas C-420/11, milles selgitas varalise kahju hüvitamist keskkonnamõju hindamise (KMH) läbi viimata jätmise korral, kui keskkonnamõju tagajärjeks on vara väärtuse vähenemine. Kohtuasi puudutas Viini linna elaniku kaebust Austria Vabariigi ja Alam-Austria liidumaa vastu, milles ta nõudis varalise kahju hüvitamist, kuna tema elumaja väärtus on väidetavalt vähenenud Viini-Schwechati lennujaama laiendamise tulemusena tekkinud lennukimüra tõttu. Lennuvälja on alates 1995. aastast (mh Austria liitumisest EL-ga) mitmel korral laiendatud ja ümber ehitatud, ent läbi ei olnud viidud KMH menetlust. Kaebaja elas lennuvälja turvatsoonis. Austria ülemkohus pöördus Euroopa Kohtu poole eelotsuse taotlusega küsimuses, kas EL direktiivis 85/337/EMÜ (KMH direktiiv) kasutatud mõiste „aineline vara“ hõlmab ainult vara ainelist aspekti või ka selle väärtust ning kas direktiivi kohaselt on KMH eesmärk kaitsta puudutatud isikuid rahalise kahju tekkimise eest, mis seisneb vara väärtuse vähenemises.

Euroopa Kohus märkis, et KMH direktiivi artikkel 3 (sätestab tegurid, mille mõju hinnatakse) ei hõlma kavandatava tegevuse mõju hindamist ainelise vara väärtusele, vaid müra poolt sellist kinnisasja kasutavale inimesele avaldatava mõju hindamist. Samas rõhutas kohus, et kuivõrd varalise kahju tekkimine on kavandatava tegevuse keskkonnamõju otsene majanduslik tagajärg, kaitseb direktiiv sellise varalise kahju tekkimise eest. Kohus märkis, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju tuleb hinnata selleks, et saavutada parem elukvaliteet. Kohus leidis, et müral on inimesele märkimisväärne mõju, sh elukvaliteedi seisukohalt, kuna mürakeskkonnas asuv elumaja täidab enda funktsiooni kehvemini, mistõttu võib ka selle maja väärtuse vähenemine olla keskkonnamõju otsene tagajärg.

Kohus selgitas, et pelgalt KMH läbiviimata jätmine ei ole siiski piisavaks kahju hüvitamise aluseks, st peab esinema ka põhjuslik seos väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel. See tähendab, et riik võib olla vastutav juhul, kui siseriiklik kohus leiab, et esineb otsene põhjuslik seos KMH läbiviimata jätmise ja tekkinud kahju vahel.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-420/11




ÖKOMÄRGIS

EL kavandab soovituslikke meetodeid toodete ja organisatsioonide keskkonnatoimest teavitamiseks

9. aprillil avalikustas Euroopa Komisjon soovituste eelnõu, milles kirjeldatakse kogu ELi hõlmavaid soovituslikke meetodeid toodete ja organisatsioonide keskkonnatoime mõõtmiseks, ning teatise keskkonnasäästlike toodete ühtse turu väljakujundamise kohta. Eelnõu ajendiks on asjaolu, et nii valitsuste kui eraõiguslike organisatsioonide poolt pakutakse mitmeid erinevaid meetodeid toodetel keskkonnateabe esitamiseks (sh erinevaid keskkonnamärgiseid). Euroopa Komisjoni sõnul on see lisaks ettevõtete kulude suurendamisele toonud kaasa ka tarbijate pahameele, kuna mitmed erinevad märgistused muudavad toodete omavahel võrdlemise keeruliseks.

Komisjoni sooviks on ühtlustada toodetel esitatavat keskkonnateavet.

Kavandatud meetmetega plaanitakse luua ühine, toote kogu olelusringi hindamisel põhinev metoodika, mille abil liikmesriigid ja erasektor saavad hinnata, näidata ja võrrelda toodete, teenuste ja äriühingute keskkonnamõjusid (nn ökoloogilist jalajälge). Eelnõus on esitatud meetodid nii toodete kui ka organisatsiooni ökoloogilise jalajälje mõõtmiseks. Meetodid põhinevad nn olelusringi hindamisel, hõlmates kogu keskkonnamõju alates tooraine hankimisest kuni toote (või organisatsiooni puhul tooteportfelli) lõpliku kõrvaldamiseni. Meetodid on välja töötanud Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus. Meetodite kasutamine liikmesriikide, ettevõtjate, eraõiguslike organisatsioonide ja rahandusasutuste poolt on vabatahtlik.

Teatises on nähtud ette kolmeaastane katseperiood täpsemate toote- ja sektoripõhiste eeskirjade väljatöötamiseks. Toodete ökoloogilise jalajälje ja organisatsioonide ökoloogilise jalajälje veebiportaalides kutsutakse ettevõtjaid, tööstus- ja sidusrühmade organisatsioone nii ELis kui ka mujal üles osalema tooterühma ja sektoripõhiste eeskirjade väljatöötamises. Katseperioodi järel hindab Euroopa Komisjon meetodite tulemuslikkust ning otsustab   nii toodete kui organisatsioonide ökoloogilise jalajälje mõõtmise meetodite edasise kasutamise üle.

Euroopa Komisjoni pressiteade

EL eelnõu soovituslike meetodite kohta Euroopa Komisjoni veebilehel (pdf, ingl k)

Teatis „Keskkonnasäästlike toodete ühtse turu väljakujundamine” Euroopa Liidu Teatajas (pdf, ingl k)




KLIIMAMUUTUS

Euroopa Komisjon ootab arvamusi uue üleilmse kliimamuutuste kokkuleppe kohta

26. märtsil algatas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni uue rahvusvahelise kliimamuutustega võitlemise kokkuleppe (n-ö uue Kyoto leppe) väljatöötamiseks. Avalikul konsultatsioonil oodatakse sidusrühmade, liikmesriikide ja ELi institutsioonide arvamusi selle osas, kuidas 2015. aastaks valmivat rahvusvahelist lepet kõige paremini välja töötada. Valmivat lepet hakatakse rakendama pärast 2020. aastat.

Otsus töötada 2015. aastaks välja uus üleilmne siduv lepe kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tehti 2011. a detsembris Durbanis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil. Kajastasime Durbani konverentsi tulemusi lähemalt KÕKi 2011. a detsembrikuu uudiskirja uudises. Ülemaailmse kokkuleppe eesmärgiks on kohustada kasvuhoonegaaside vähendamiseks kõiki riike (sh Indiat, Hiinat ja USAd), mitte ainult Kyoto protokolli allkirjastanud riike. Euroopa Komisjoni sõnul ei suuda üksnes Kyoto protokolliga ühinenud riikide poolt 2020. aastaks võetud heidete vähendamise kohustused mingil juhul tagada seda, et ülemaailmne soojenemine jääks alla 2° C.

Konsultatsioonis tõstatatakse rida küsimusi ja palutakse sidusrühmadel esitada oma nägemus uuest kokkuleppest. Konsultatsioon kestab 26. juunini.

Avaliku konsultatsiooni veebileht Euroopa Komisjoni veebilehel (ingl k)


EL algatas 2030. aastani kehtiva kliima- ja energiapoliitika raamistiku koostamise ja ootab arvamusi

27. märtsil võttis Euroopa Komisjoni vastu rohelise raamatu (kontseptsioonidokumendi) EL kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta 2030. aastani, päev hiljem aga algatas avaliku konsultatsiooni raamistiku sisu kohta. Konsultatsioon kestab 2. juulini. Uue poliitikaraamistiku väljatöötamisel tuginetakse 2020. aastani kehtiva raamistiku rakendamisel saadud kogemustele ja õppetundidele ning selgitatakse välja, mida oleks võimalik paremini teha.

Seoses eelnevaga avaldas Euroopa Komisjon ka teatise, milles käsitletakse süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise edasist arengut Euroopas ning oodatakse arvamusi selle kohta, kuidas tehnoloogiat paremini edasi arendada ja kasutusele võtta. Arvamusi (eelkõige teatises esitatud küsimustele) oodatakse samuti 2. juulini, vajalikud kontaktandmed on toodud temaatilisel veebilehel.

Lisaks sellele võttis komisjon vastu aruande, milles antakse hinnang liikmesriikide edusammudele 2020. aasta taastuvenergiaeesmärkide saavutamisel, ning aruanded ELis tarbitud biokütuse ja vedelate biokütuste säästlikkuse kohta.

Liikmesriikide, ELi institutsioonide ja sidusrühmade seisukohtade põhjal kavatseb Euroopa Komisjon ELi kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030. aastani välja töötada veel käesoleva aasta lõpuks.

Euroopa Komisjoni pressiteade 2030. a EL kliima- ja energiapoliitika raamistiku väljatöötamise kohta

Ülevaade 2030. a raamistikku käsitlevast rohelisest raamatust Euroopa Komisjoni kodulehel

Euroopa Komisjoni pressiteade süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tulevikku puudutava konsultatsiooniteatise kohta

Euroopa Komisjoni teade taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu käsitleva arenguaruandele


Euroopa Komisjon võttis vastu EL strateegia kliimamuutustega kohanemiseks 

16. aprillil võttis Euroopa Komisjon vastu teatise, mis puudutab EL strateegiat kliimamuutustega kohanemiseks. Strateegia eesmärgiks on luua raamistik meetmetele, mis tegelevad kliimamuutustega kaasnevate negatiivsete tagajärgede (nt põuad, üleujutused jms) vältimise ning vähendamisega. Strateegia põhineb 2009. a teatisel "Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik“, mis nägi ette strateegia väljatöötamise 2013. aastaks.

Strateegia sisaldab meetmeid, mis aitavad liikmesriikidel oma siseriiklike strateegiaid luua (sh toetusi).

Strateegia keskendub ELi liikmesriikide kliimamuutustega kohanemise alase tegevuse edendamisele. Euroopa Komisjon toetab liikmesriike riiklike strateegiate väljatöötamisel (näiteks koostades juhised strateegia koostamiseks ning andes rahalisi toetusi kohanemisvõimekuse väljaarendamiseks). Samuti näeb strateegia ette EL tasandil kohanemise temaatika integreerimise erinevatesse poliitikatesse ja rahatusprogrammidesse, eelkõige sektorites nagu põllumajandus ja metsandus (näiteks õnnetusjuhtumite kindlustuse edendamise läbi). Samuti näeb see ette teadustöö edendamise ja spetsiifiliste uurimisprogrammide toetamise. Euroopa Komisjon korraldab 29. aprillis Brüsselis huvigruppidele strateegia teemalise konverentsi.

Lisaks võttis Euroopa Komisjon vastu rohelise raamatu (kontseptsioonidokumendi) looduse ja inimmõju tulemusena tekkinud (sh kliimamuutustega seotud) õnnetusjuhtumite kindlustamise kohta. Kontseptsiooni ning selles esitatud küsimuste osas oodatakse kõigi huviliste arvamusi 30. juunini meiliaadressil markt-consultation-disasterinsurance@ec.europa.eu. Pärast esitatud arvamuste analüüsimist kavatseb Euroopa Komisjon otsustada, milliste meetmete (kas õiguslikult siduvate või mittesiduvate) väljatöötamine oleks õnnetusjuhtumite kindlustamise puhuks asjakohaseim.

Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)

Ülevaade strateegia kohta Euroopa Komisjoni kodulehel (ingl k)

Roheline raamat kindlustusmehhanismide kohta Euroopa Komisjoni kodulehel (pdf, ingl k)

Teatis EL kliimamuutustega kohanemise strateegia kohta Euroopa Komisjoni kodulehel (pdf, ingl k)


Euroopa Parlament lükkas heitekvootide vähendamise ettepaneku tagasi

16. aprillil toimunud hääletusel lükkas Euroopa Parlament napi häälteenamusega tagasi Euroopa Komisjoni algatatud eelnõu, millega sooviti vähendada EL kasvuhoonegaaside heitkoguste turul saadaolevate heitekvootide hulka. Komisjoni algatuse eesmärk oli saadaolevate kvootide vähendamise teel tõsta nende hinda ja seeläbi suunata investeeringuid kliimasõbralikumatesse ettevõtetesse. Lähemalt kajastasime ettepaneku sisu ja tausta 2012. a detsembrikuu uudiskirjas.

Parlamendi otsus toob tõenäoliselt kaasa selle, et kasvuhoonegaaside saastekvoodid püsivad odavana.

Mõned ettepaneku vastu hääletanud parlamendisaadikud sooviksid põhjalikumat kvoodikaubanduse süsteemi reformi ning kartsid, et muudatus vähendaks usaldust süsteemi vastu. Samuti väljendasid mõned saadikud hirmu, et kasvuhoonegaaside heitekvootide kõrgem hind kahjustaks Euroopa tööstust ning muudaks elektri tarbijate jaoks kallimaks.

Hääletusel otsustati eelnõu saata tagasi parlamendi keskkonnakomisjoni (viimane kiitis esialgse ettepaneku veebruaris heaks). Komisjoni ülesandeks on jätkata tööd eelnõuga ning töötada välja muudatused, mis tagaksid selle vastuvõtmise Euroopa Parlamendis ning oleks vastuvõetavad ka Euroopa Nõukogule.

Euroopa Parlamendi pressiteade hääletuse kohta




LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus: Natura 2000 ala terviklikkust võib kahjustada ka ühe olulise elupaigatüübi osaline hävimine

Euroopa Kohtu 11. aprilli otsuses kohtuasjas C-258/11 lahendas kohus Iirimaa ülemkohtu eelotsusetaotlust Natura 2000 võrgustikule avalduva mõju hindamist käsitleva kohtuasja raames. Vastavalt EL loodusdirektiivi art 6 lõikele 3 võib Natura 2000 võrgustiku aladel lubada tegevuste elluviimist ainult juhul, kui asjakohase hindamise tulemusena on kindlaks tehtud, et kavandatav tegevus ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju.

Ka 1,5 ha suuruse esmatähtsa elupaigatüübi hävitamine Natura alal ei ole üldjuhul lubatud.

Vaidlusaluses asjas oli Iirimaa vastav amet andnud loa maantee N6 Galway linna ringtee rajamiseks. Üks lõik kavandatavast teest pidi läbima EL tähtsusega ala nimega Lough Corrib. Sellel alal oli kokku 14 EL loodusdirektiivi I lisas nimetatud väärtuslikku elupaika, sealhulgas karsti paepaljandid. Teetööde tõttu hävinenuks 1,47 hektarit kõnealustest paepaljanditest (kokku hõlmab selle elupaigatüübiga kaetud konkreetne ala 85 hektarit; kogu vastaval Natura 2000 alal asub elupaigatüüpi kokku 270 hektaril). Teetöödele loa andnud amet leidis, et projekt ei avalda negatiivset mõju ala terviklikkusele, kuna tegemist on nii väikese ala hävimisega.

Euroopa Kohus kinnitas oma otsuses rangelt varasemas kohtupraktikas (sh nn Waddenzee kaasuses) Natura 2000 aladel mõju hindamise osas välja kujunenud seisukohti. Lisaks sedastas kohus, et ala terviklikkus võib saada kahjustatud alal asuva esmatähtsa elupaigatüübi kadumise või osalise ja pöördumatu hävimise tõttu. Kohtu otsus tähendab sisuliselt, et sellise elupaigatüübi puhul, mille kaitsmise eesmärgil on Natura 2000 ala loodud, tähendab isegi väikese ulatusega kahjustamise võimalus, et arendustegevust ei saa lubada, välja arvatud ülekaaluka avaliku huvi tõttu.

Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-258/11


Riigikogu võttis vastu looduskaitsepiirangutega maa võõrandamise korra muudatused

5. aprillil avaldati Riigi Teatajas 20. märtsil Riigikogu poolt vastu võetud looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muudatused, mis sätestavad mitmeid sisulisi muudatusi seoses looduskaitsepiirangutega maa võõrandamisega riigile. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli selle ajendiks vajadus muuta riigi maaga tehtavad tehingud võimalikult selgeks ja arusaadavaks, tagada riigieelarveliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine ning viia looduskaitsepiirangute eest hüvitise saamine ühtsetele alustele. Kajastasime muudatuste eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2012. a oktoobrikuu uudiskirja uudises.

Looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muudatused Riigi Teatajas

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel


Riigikogu võttis vastu looduskaitseseaduse muudatused kaitse alla võtmise menetluse kohta

27. märtsil võttis Riigikogu vastu looduskaitseseaduse (LKS) muudatused, mis puudutavad peamiselt looduskaitse alla võtmise menetluse sätete täpsustamist ja täiendamist (muudatuse avalikustati 18. aprillil). Lisaks tõhustatakse kallasraja regulatsiooni, täpsustatakse kaitsekohustuse teatisega seonduvat ning uue teemana lisatakse seadusesse hülgetoodetega kauplemist käsitlev regulatsioon. Oluline on ka Keskkonnainspektsiooni ja kohalike omavalitsuste volitamine sunniraha ja asendustäitmise rakendamiseks  LKS nõuete rikkumise korral. Kajastasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2012. a augustikuu uudiskirja uudises.

Keskkonnainspektsioon ja KOVid saavad muudatuste kohaselt rakendada LKS nõuete rikkujate vastu ka sunniraha ja asendustäitmist.

Eelnõu menetlemisel Riigikogus tehti sellesse mõningaid sisulisi muudatusi. Näiteks täiendati muudatuse algteksti sättega, mille kohaselt ei tule kaitsekohustuste teatist Riigimetsa Majandamise Keskusele kätte toimetada. Võrreldes esialgsete muudatustega otsustati kehtima jätta ka säte, mille kohaselt on metsise püsielupaigas metssea lisasöötmine keelatud.

Muudeti ka teatud loodusobjektide (püsielupaiga, looduse üksikobjektide, kohaliku tähtsusega loodusobjektide) kaitse alla võtmise sätteid, kaotades nõude, et need tuleb kaitse alla võtta määrusega. Põhjuseks oli Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-85-10 tehtud otsus, milles leiti, et ala kaitseala või hoiualana kaitse alla võtmine määrusega on põhiseadusvastane (tegemist on sisuliselt haldusaktiga, vt ka 2011. a juunikuu uudiskirja uudist). Analoogselt tuleb ka teiste loodusobjektide kaitse alla võtmisel tulevikus otsustada, kas tegu on sisult haldusaktiga, ja vajadusel seda haldusaktina menetleda.

Looduskaitseseaduse muudatused Riigi Teatajas

Eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel




MAAPÕU

Põlevkivi kasutamise riiklikku arengukava 2016–2030 koostamise ettepanek kiideti heaks

4. aprillil kiitis Vabariigi Valitsus heaks Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamise ettepaneku.  Arengukava koostamise vajadus tuleneb sellest, et kehtiv arengukava on koostatud aastateks 2008-2015, ilma kehtiva arengukavata aga põlevkivi kaevandamiseks lube maapõueseaduse kohaselt välja ei anta. Kajastasime arengukava koostamise ettepaneku eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2013. a jaanuarikuu uudiskirja uudises ja selle avaliku arutelu toimumist KÕKi 2013. a märtsikuu uudiskirja uudises.

Avalikkusel on jätkuvalt võimalik arengukava koostamises ning selle mõjude hindamises osaleda.

Erinevalt arengukava koostamise ettepaneku esialgsest versioonist on selles välja toodud peamised kavandatavad meetmed arengukava eesmärkide saavutamiseks (näiteks parima võimaliku tehnika arendamine ja kaevandamiskadude vähendamine, aheraine ja kaevandamijäätmete taaskasutamine). Samuti on välja toodud arengukavaga kaasnevate võimalike mõjude esialgne hinnang. Ettepanekut on täiendatud märkusega, mille kohaselt määratakse arengukavas põlevkivi kasutamissuunad (elektritootmine, vedelkütuste tootmine jt). Vajadusel töötatakse arengukava koostamisel välja kasutamissuundadele vastavad põlevkivivaru hindamise kriteeriumid ja nende alusel kavandatakse põlevkiviressursi pikaajaline ning säästlik kasutamine (üheks võimaluseks on kaevandamismahtude piiramine). Arengukavale koostatavas keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes on ettepaneku kohaselt oluline kirjeldada väga põhjalikult just kaevandamisega seotud mõju (veeressursi suurim kasutamine Eestis, kaevandamispiirkonna maastiku pöördumatu muutmine, mõjud kohalikule elanikkonnale jms).

Järgmise sammuna asub Keskkonnaministeerium koos teiste ministeeriumide jt kaasatud isikute-organisatsioonidega uut arengukava koostama, samuti viiakse läbi KSH. Arengukava eelnõu plaanitakse valmis saada ja Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks esitada 2014. a novembriks. Enne seda toimuvad veel arengukava eelnõu ning  KSH programmi ja aruande avalikud arutelud, milles saavad osaleda ka kõik huvilised.

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamise ettepaneku heakskiit Riigi Teatajas

Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 koostamise ettepaneku eelnõu tekst ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis


"Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015" rakendusplaani aastateks 2013-2015 heakskiitmine

Valitsuse poolt 4. aprillil heaks kiidetud rakendusplaan keskendub eelkõige põlevkiviga seotud uuringutele (mh uuritakse keskkonnatasu tasumäärade mõju).




JÄÄTMED

Avaldati määrus biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuete kohta

10. aprillil avaldati Riigi Teatajas keskkonnaministri määrus, mis käsitleb biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõudeid. Seni kompostile kehtestatud nõuded puudusid, mis on piiranud biolagunevate jäätmete kompostimise arengut ning seeläbi hoidnud prügilatesse ladestavate biojäätmete osakaalu kõrge.

Nõuete kehtestamine võib vähendada biolagunevate jäätmete ladestamist prügilatesse

Riigi jäätmekava 2014-2020 koostamise ettepanekus on ühe lahendamist vajava probleemina toodud esile piiratud võimalused biolagunevate jäätmete liigiti kogumiseks ja taaskasutuseks. Dokumendis rõhutati, et komposti kvaliteedinõuete puudumine takistab biolagunevatest jäätmetest saadava komposti edukat realiseerimist. Tarbijapoolne ebakindlus toote kvaliteedi osas pärsib ka ettevõtete huvi komposti tootmiseks. Selle tulemusena on jäätmetest komposti valmistamise mahud väikesed ning tooraine ehk liigiti kogutud biolagunevate jäätmete järele nõudlus puudub. See omakorda tähendab, et suur hulk biolagunevatest jäätmetest ladestatakse prügilatesse.

Määrusega kehtestatakse nõuded biolagunevatest jäätmetest aeroobse käitlemise teel komposti tootmisele ning komposti ohutus- ja kvaliteedinäitajad. Näiteks kehtestatakse komposti tootjatele enesekontrollisüsteem, konkreetsed nõuded kompostimisele, komposti nõuetele vastavuse hindamise reeglid ning nõuded komposti kohta teabe avaldamiseks. Uue määruse kohaselt on komposti tootmine sertifitseeritud tegevus ning sõltumatu sertifitseerimisasutus viib läbi kompostimise korralduse kontrolli ning komposti ohutuse ja kvaliteedi hindamise.

Määruse tekst Riigi Teatajas


Keskkonnaministri 9. novembri 2010. a määruse nr 56 „Kaevandamisjäätmete käitlemise kord” muutmine

Muudatusega täpsustatakse “nõrgvee” ja “käitaja” mõisteid, olulisim muudatus kaevandamisjäätmete hoidla käitajatele on veebilansi koostamise kohustuse seadmine. Eelnõu on vajalik EL direktiivi 2006/21/EÜ (nn kaevandamisjäätmete direktiiv) täiemahuliseks korrektseks ülevõtmiseks.




OHTLIKUD AINED

EL direktiiv 2013/10/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

Direktiivi muudatuste eesmärgiks on viia omavahel kooskõlla EL aerosoolide direktiivi ning EL ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse (nn CLP-määrus) sätted.


Kemikaaliseaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldatud muudatuste eesmärgiks on viia seadus kooskõlla EL kemikaalide alaste määrustega (REACH-määrus, CLP-määrus, PIC-määrus). Muudatustest kirjutasime lähemalt 2012. a novembri uudiskirjas




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕKi uus analüüs tutvustab viimase 10 aasta kohtupraktikat

15. aprillil avaldas KÕK oma kodulehel analüüsi Eesti halduskohtute viimase 10 aasta praktikast valitud keskkonnaõiguse teemadel. Analüüs tutvustab kohtupraktikat 11 teema osas, mis on praktikas vaidlusi ja tõlgendusprobleeme tekitanud, lisatud on KÕKi poolsed kommentaarid. Analüüsi peamiseks eesmärgiks on aidata keskkonnaõiguse rakendajatel ning teistel huvilistel leida lahendusi praktikas tõusetuvatele küsimustele ning vältida asjatuid ja kulukad vaidlusi.

Loe edasi »


Uuring eestlaste keskkonnaõiguse alasest teadlikkusest

Kui teadlikud on inimesed oma keskkonnaga seonduvatest õigustest ja kohustustest? Mis mõjutab teadlikkuse taset? Kas keskkonnaõiguse alaseid teadmisi on lihtne hankida ja kasutada? Neile küsimusele hakkame vastust otsima aprillist algava projekti „Keskkonnaõigusalase teadlikkuse uuring“ raames.

Loe edasi »


Hakkame koostama kaalutlusotsuse juhendit

Aprillis alustab KÕK juhendi koostamist õiguspäraste kaalutlusotsuste tegemiseks. Juhend muudab kaalutlusnõuetest arusaamise kergemaks ja on mõeldud eelkõige keskkonnaotsuseid tegevatele ametnikele.

Loe edasi »


KÕKi juristid rääkisid KUKU raadios kallasrajast

23. märtsil KUKU raadio eetris olnud „Ilmaparandaja“ saates tutvustasid KÕKi juristid Kärt Vaarmari ja Siim Vahtrus kallasraja temaatikat. Jutuks olid kallasrajaga seotud õigused-kohustused, praktikas esinevad probleemid ja võimalikud lahendused. Raadiosaadet ning intervjuud KÕKi juristidega on võimalik KUKU raadio veebilehelt ka järelkuulata (intervjuu algab 28. minutil).

Loe edasi »