Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus November 2012
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Euroopa Komisjon avalikustas KMH direktiivi muudatuste eelnõu

Euroopa Komisjon avalikustas 26. oktoobril kauaoodatud eelnõu EL direktiivi 2011/92/EL ehk keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi muutmiseks. Eelnõu kohaselt täpsustataks nõudeid nii KMH sisu, otsuste põhjendamise, avalikkuse kaasamise kui ka ekspertide kvalifikatsiooni osas, eesmärgiga tõsta mõjude hindamise kvaliteeti. Jõustumise korral tooks KMH direktiivi muudatused kaasa ka Eesti õigusnormide muutmise.

 

Keskkonnamõju hindamise regulatsioonist

Teatud tegevuste keskkonnamõju hindamise kohustus tuleneb Euroopa Liidus KMH direktiivist, mis võeti vastu 1985. aastal (vt direktiiv 85/337/EMÜ) ning mis möödunud aastal anti kodifitseeritud kujul, st koos kõigi aastate jooksul tehtud muudatuste ja täpsustustega uuesti välja direktiivina 2011/92/EL. Eestis on direktiivi nõuded üle võetud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega.

Keskkonnamõju hindamise põhinõuded nii direktiivis kui Eesti õigusnormides näevad ette, et enne võimaliku olulise keskkonnamõjuga tegevustele (nt uue tehase või suurlauda rajamine, maantee ehitamine, kaevanduse rajamine) loa andmist tuleb hinnata nende tegevuste keskkonnamõju. Seda tuleb teha läbi konkreetse menetluse, milles peab saama oma arvamust avaldada ka avalikkus. Hinnata tuleb nii mõjusid, mis avalduvad looduskeskkonnale, kui ka mõjusid inimtervisele, varale ja kultuuripärandile.

KMH direktiivi kehtivas versioonis on nõuded KMH läbiviimisele sätestatud üsna üldiselt ning Eesti siseriiklikud õigusnormid on sellega võrreldes oluliselt täpsemad ja üksikasjalikumad.

 

Muudatuste põhjus

Komisjoni eelnõu sissejuhatavas osas juhitakse tähelepanu, et KMH direktiiv võeti selle esialgsel kujul vastu 1985. aastal ning seda ei ole 25 kohaldamisaasta jooksul oluliselt muudetud, ehkki poliitiline, õiguslik ja tehniline kontekst on märkimisväärselt muutunud.

2009. a viidi Komisjoni tellimusel läbi põhjalik uuring, kuidas EL liikmesriikides seni KMH nõudeid on täidetud ja KMH direktiivi rakendatud. Uuringu tulemusena leiti, et keskkonnamõju hindamine on olnud kasulik instrument ning on üldiselt aidanud keskkonda paremini kaitsta – ent et praktika on erinevates liikmesriikides ebaühtlane ja KMH direktiivi nõuded ilmselt liiga üldised, et tagada mõjude hindamise piisavalt head kvaliteeti.

 

Muudatuste sisu ning nende võimalik mõju Eestis kehtivatele nõuetele

Muudatustega täpsustatakse direktiivis mitmeid mõisteid ja menetlusnõudeid. Mõned olulisemad muudatused on järgmised:

- artiklis 4 täiendatakse KMH algatamise otsustamise (nn screening) kriteeriume ning tehakse nõutavaks eraldi põhjendatud KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse vormistamine ja avalikustamine, samuti on seatud algatamise otsuse vastuvõtmisele ajaline piir (üldjuhul 3 kuud, arvates tegevusloa taotluse esitamisest) (Eestis on otsuse tegemise nõuded juba kehtivas regulatsioonis üsna täpselt paika pandud, ent KMH direktiivis need seni puudusid);

- artikli 5 uues lõikes 2 seatakse täpsemad nõuded KMH sisu paikapanekule (nn scoping) - enne hindamise läbiviimist eeldatakse selle sisu ehk hinnatavate aspektide paikapanekut pädeva asutuse poolt (Eestis tuleb hetkel koostada küll KMH programm, ent selle koostamise kohustus on arendajal);

- artikli 5 uues lõikes 3 seatakse KMH eksperdile akrediteerimise nõue (Eestis peab eksperdil KMH läbiviimiseks olema vastav litsents, mistõttu see nõue on juba täidetud);

- artikli 5 lõikes 1 seatakse uued nõuded KMH aruande sisule (KMH aruanne peab muudatuste kohaselt sisaldama rohkem ja detailsemat infot, mh tuleks senisest konkreetsemalt hinnata mõju kliimamuutusele ning võimalikele õnnetusjuhtumitele) – Eestis on üsna täpselt reguleeritud, millist teavet tuleb KMH aruandes esitada (KeHJS § 20 lg 1), ent parandused eeldaksid muudatusi ka meie õigusnormides;

- artikli 6 uues lõikes 7 sätestatakse miinimumtähtajad avalikkusega konsulteerimiseks (miinimumperiood 30 päeva, maksimumperiood 60 päeva, mida võib teatud juhtudel pikendada veel 30 päeva võrra). Seni KMH direktiivist avalikkusega konsulteerimiseks konkreetseid tähtaegu ei tulene, ent Komisjoni tellitud 2009. a uuring näitas, et EL liikmesriikides on kasutusel väga erinevad tähtajad. Eestis kehtib nii KMH programmi kui aruande väljapanekule hetkel miinimumtähtaeg 14 päeva, mis on 2009. a uuringu kohaselt üks lühemaid kogu Euroopa Liidus.

- artikli 8 uues lõikes 2 seatakse kohustus teatud juhtudel seiremeetmete kehtestamiseks, mis võimaldaksid jälgida, milline mõju kavandataval tegevusel tegelikult on (ja seega hinnata, kas KMH käigus hinnati mõjusid adekvaatselt);

- täiendatakse oluliselt EL liikmesriikide kohustust anda KMH direktiivi rakendamisest Komisjonile aru (art 1 lg 4 ja art 12 lg 2 uued sõnastused) – eesmärgiks on saada edaspidi täpsemat infot, kui palju ja millist laadi projektide keskkonnamõjusid liikmesriikides on hinnatud, kui kaua menetlused kestsid ja kui palju need üldiselt maksma läksid (infot tuleb Komisjonile esitada iga 6 aasta tagant).

 

Hinnang plaanitavatele muudatustele Eesti kontekstis

KÕKi hinnangul on Komisjoni ettepanekud KMH direktiivi muutmiseks üldiselt positiivsed ning võivad tõepoolest kaasa aidata sellele, et arendusprojektide keskkonnamõju oleks kõigis EL liikmesriikides senisest selgemalt kindlaks tehtud ja sellega otsuste tegemisel arvestataks. Mitmed plaanitavatest muudatustest meie KMH norme ei muudaks, kuna Eestis on KMH nõuded seni olnud sätestatud oluliselt selgemalt ja täpsemalt kui KMH direktiiv ette näeb ning mitmed Komisjoni pakutud muudatusettepanekud on meie kehtivas regulatsioonis juba ammu rakendunud (nt KMH eksperdi litsentseerimise nõue, KMH programmi koostamise kohustus). Mõned Komisjoni muudatusettepanekutest on siiski sellised, mille jõustumisel tuleks muuta ka Eesti õigusnorme.

Lisaks täpsustustele KMH käigus hinnatavates aspektides oleksid olulisteks muudatuseks näiteks KMH sisu paikapanek pädeva asutuse poolt ning seiremeetmete sätestamise kohustus. Oluliseks tuleb kindlasti pidada ka avaliku väljapaneku tähtaja pikendamist, kuna KeHJS-st tulenev senine miinimumtähtaeg – 14 päeva – ei pruugi olla piisav, et avalikkus (nt külakogukond, kohalikud elanikud, valitsusvälised organisatsioonid) jõuaksid tutvuda tehniliste KMH dokumentidega, mille maht ületab tihtipeale mitutsada lehekülge.

KMH direktiivi muutmisega samal ajal on meie Keskkonnaministeerium algatanud KeHJS muutmise, milles plaanitakse meie siseriiklikke, direktiivist oluliselt täpsemaid KMH menetluse nõudeid pigem lihtsustada. Kirjutasime kavandatavatest muudatustest pikemalt 2012. a septembrikuises uudiskirjas. Ilmselt võib KMH direktiivi muutmise menetlus mõjutada ka seda protsessi, kuna Komisjoni algatus näitab, et KMH kvaliteedi tagamisele tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata. Diskussioon KeHJS muutmise teemal on hetkel siiski veel pooleli ning muudatuste lõplik sisu teadmata.

 

Edasine protsess

Komisjoni poolt esitatud eelnõu KMH direktiivi muutmiseks on hetkel alles Komisjoni ettepanek, mida hakkavad edaspidi arutama Euroopa Parlament ja nõukogu. Algse ajakava kohaselt peaks direktiivi muudatuste vastuvõtmine toimuma 2014. aastal ning nende jõustumist võib oodata 2016. aastaks.

Praeguses faasis kogutakse Komisjoni poolt eelnõule arvamusi ka liikmesriikidelt ja huvigruppidelt (sh valitsusvälistelt organisatsioonidelt), mistõttu võib öelda, et eelnõu on alles diskussiooniobjektiks ning selle sisu võib veel muutuda.

 

 

Materjalid

Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu KMH direktiivi muutmiseks (pdf)

KMH direktiivi kehtiv tekst Euroopa Liidu Teatajas (pdf)

Euroopa Komisjoni veebileht KMH direktiivi muutmise protsessi kohta

Euroopa Komisjoni 26.10.12 pressiteade KMH direktiivi muutmise kohta

Keskkonnaõiguse Keskuse, Eestimaa Looduse Fondi ja Säästva Eesti Instituudi 14.11.12 seisukohad Keskkonnaministeeriumile KMH direktiivi muudatuste osas (pdf)

 

KÕKi keskkonnaõiguse uudiskirja varasemad uudised KMH direktiivi muutmise teemal:

Avaldati uuring keskkonnamõju hindamise praktika kohta EL liikmesriikides (august 2009)

Hinnang keskkonnamõju hindamise mehhanismidele: süsteem on tööle hakanud, ent seda on vaja täiustada (oktoober 2009)

Avalikud konsultatsioonid seoses muudatustega keskkonnamõju hindamise süsteemis (juuli 2010)

Euroopa Liidu KMH süsteemi ootab ees kergekujuline reform (juuni 2011)