KSH algatamine

Mida tähendab KSH algatamine?

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ehk KSH algatamine on otsus selle kohta, et üheskoos planeeringu menetlusega viiakse läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, s.t.  planeering võib keskkonda nii oluliselt mõjutada, et selle keskkonnamõjusid on tarvis põhjalikumalt hinnata.

KSH algatamise etapis ei otsustata planeeringu sisu ega kehtestamise üle – see paneb lihtsalt paika, kuidas hakatakse edaspidi planeeringu mõju hindama.

Millistel juhtudel KSH algatatakse?

KSH algatamise või algatamata jätmise otsustab planeerimise korraldaja (üld- ja detailplaneeringu puhul kohaliku omavalitsuse volikogu või linna- või vallavalitsus).

KSH algatamine on alati kohustuslik järgmistel juhtudel:

1. üleriigilise, maakonna- ja üldplaneeringu puhul (see hõlmab ka osaüldplaneeringuid ja teemaplaneeringuid);
   
2. detailplaneeringu puhul, kui sellega plaanitakse tegevust, mis on olulise keskkonnamõjuga tegevuste nimekirjas (KeHJS § 6 lg 1).

• kui tegemist on tegevusega, mis on potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga – sellised tegevused on loetletud Vabariigi Valitsuse määruses;
  
• kui tegevus võib mõjutada Natura 2000 ala (vt Natura hindamise erisusi).
  

Juhtudel, mil KSH algatamise kaalumine on kohustuslik, viiakse läbi eelhindamine. Selle raames selgitatakse, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte. Kui eelhinnang tuvastab, et tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (või ei ole välistatud oluline mõju Natura 2000 alale), tuleb KSH algatada.

KSH algatamine või algatamata jätmine tuleb otsustada koos planeeringu algatamisega. Erandjuhtudel võib KSH algatamise otsustada ka planeerimismenetluse käigus – kui alles planeeringu koostamise käigus selgub, et sellel võib olla oluline keskkonnamõju, mida alguses ei olnud võimalik ette näha.

Mida saan selles etapis ette võtta?

• Tutvu nii planeeringu kui ka KSH algatamise/algatamata jätmise otsusega! Anna otsustajale teada, et oled mõlemas protsessis osalemisest huvitatud, ning mil viisil soovid infot saada.
  
• Kui tead juba, milliseid mõjusid peaks kindlasti hindama, võid ka need planeerimise korraldajale ja koostajale või KSH eksperdile edastada, siis saab neid juba varases etapis arvesse võtta.
• Tasub siiski tähele panna, et sisulisem osalemine on oluline järgnevates etappides: KSH programmi ja KSH aruande koostamise ning nende avalike väljapanekute ja arutelude käigus.
  
• Kui KSH jäetakse algatamata, võid esitada planeeringu koostamise korraldajale enda seisukohad, miks peaks KSH siiski algatama. KSH algatamata jätmise iseseisev vaidlustamine on üldjuhul võimalik üksnes juhul, kui KSH algatamine oli seadusest tulenevalt otseselt kohustuslik. 
  

Kust saan infot?

• KSH algatamise/algatamata jätmise kohta avaldatakse 14 päeva jooksul alates otsuse tegemisest teade Ametlike Teadaannete kaudu ning üleriigilises või kohalikus ajalehes. Teatest saad infot, kus ja millal saad tutvuda KSH algatamise/algatamata jätmise otsusega.
  
• Samuti peab KSH algatamise/algatamata jätmise otsus olema kättesaadav planeerimise korraldaja (maavalitsuse või KOVi) veebilehel (nt dokumendiregistris või konkreetset planeeringut puudutavate materjalide hulgas).