Rahvusvaheline Kohus: riikide ebapiisav tegevus kliimamuutuste pidurdamisel võib olla rahvusvahelise õiguse rikkumine

23. juulil avaldas Rahvusvaheline Kohus (ICJ), ÜRO peamine kohtuorgan, nõuandva otsuse riikide rahvusvaheliste kliimakohustuste osas. Tunnistades maailma ees seisvat „pakilist ja eksistentsiaalset” ohtu, märkis Rahvusvaheline Kohus, et riikidel lasub hoolsuskohustus kasutada kõiki talle kättesaadavaid vahendeid, et võtta kasutusele ambitsioonikamaid meetmeid kliimamuutuste pidurdamiseks. Valitsuste ebapiisav tegevus võib kvalifitseeruda rahvusvaheliselt õigusvastaseks teoks, mille eest võib järgneda täies ulatuses vastutus, sealhulgas hüvitiste maksmine kannatada saanud riikidele. Tegemist on teedrajava, julge ja kaugeleulatuva seisukohaga, mis võib mõjutada oluliselt riikide kliimaalast tegutsemist.

Loe lähemalt

Euroopa Kohus: kui teadusandmete põhjal võib eeldada lindude pesitsemist, on raie keelatud (C-784/23)

1. augustil tegi Euroopa Kohus eelotsuse Eesti Riigikohtu esitatud küsimustes, mis puudutasid linnudirektiivi (2009/147/EÜ) kohaldamist metsaraie keelamisel lindude pesitsusajal.

Loe lähemalt

Riigikohus: avalikes huvides kasutatavale paisule kalapääsu rajamise kohustuse seadmise kulusid ei pea kandma vaid paisuomanik (RKHKo 3-22-2082)

Riigikohus tegi 30. aprillil otsuse OÜ Hellenurme Veski ja keskkonnaameti vaidluses (3-22-2082), mis puudutas keskkonnaloale lisatud kõrvalkohustust rajada kalapääs Natura 2000 võrgustiku alal paiknevale Hellenurme paisule Elva jõel. Riigikohus tühistas loale määratud kõrvalkohustused, rõhutades, et Keskkonnaamet ei olnud piisavalt selgitanud kalapääsu vajalikkust ja ei olnud arvestanud paisuga seotud avalikku huvi ning muinsuskaitselisi väärtusi. Tegemist on olulise lahendiga, mis täpsustab Natura 2000 nõuete, veekaitse eesmärkide ja kultuuripärandi kaitse omavahelist tasakaalustamist.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Riigikontroll auditeeris keskkonnatasude määramist ja järelevalvet keskkonnakasutuse üle

Riigikontrolli 25. augustil avaldatud aruandest selgus, et Keskkonnaameti tegevus keskkonnalubade andmisel, keskkonna kasutamise arvestusmetoodika kinnitamisel ja keskkonna kasutamise üle järelevalve tegemisel ei ole piisav veendumaks, et keskkonnatasusid makstakse tegeliku keskkonnakasutuse alusel ning samas olukorras olevaid ettevõtteid koheldakse sarnaselt. Kuna keskkonnalubade tingimused ja keskkonnakasutuse arvestuse alused on puudulikud, ei ole ametil isegi põhjendatud kahtluse korral enamasti võimalik üheselt välja selgitada, kas keskkonnatasusid on makstud tegeliku keskkonnakasutuse alusel.

Esitatud andmete sisulist õigsust Keskkonnaamet ei analüüsi. Kui väiksemaid keskkonnakahju juhtumeid suudab Keskkonnaamet lahendada, siis keerulisemates juhtumites ei suuda amet enamasti kahju tekitajat tuvastada ega vastutusele võtta.

Lisaks näitas audit, et Keskkonnaameti järelevalve keskkonnakasutuse üle piirdub üldjuhul lihtsamate nõuete täitmise kontrollimisega. Esitatud andmete sisulist õigsust amet ei analüüsi. Kui väiksemaid keskkonnakahju juhtumeid suudab Keskkonnaamet lahendada, siis keerulisemates juhtumites ei suuda amet enamasti kahju tekitajat tuvastada ega vastutusele võtta.

Samuti selgus, et Keskkonnaamet on lubanud suures mahus jäätmete taaskasutamist, kuigi tegelikkuses ei ole mitmel juhul olnud jäätmete taaskasutamine põhjendatud ja riigil on seeläbi jäänud saamata miljoneid eurosid saastetasu. Näiteks on Keskkonnaamet lubanud põlevkivi kaevandajatel taaskasutada aherainet, et rajada päikesepargi alla kuni 40 m kõrgune tarind, milleks aga objektiivne vajadus puudus.

Auditis on välja toodud, et suurem osa keskkonnakahju juhtumitest menetletakse valdkondlike seadustega (nt metsa- ja veeseadus), mille käigus määratakse trahv, kuid loodusele tekitatud kahju tegelikkuses ei heastata. Keskkonnavastutuse seaduse alusel menetletud juhtumite puhul valdavalt kahju heastatakse, ent esineb ka juhtumeid, kus vastutaja tuvastamine või isiku tegevuse ja kahju vahelise põhjusliku seose tõendamine on võimatu ning seetõttu jääb kahju heastamata. Esimeses järjekorras tuleb Riigikontrolli sõnul tekitatud kahju heastada ja kui see ei ole võimalik, siis rahaliselt hüvitada. Riigikontrolli hinnangul on vaja selgemaid reegleid ja toimivat süsteemi, mis võimaldaks nõuda kahju heastamist ka nende juhtumite puhul, mis jäävad keskkonnavastutuse seaduse raamidest välja.

Riigikontrolli auditi kokkuvõte ja materjalid

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Komisjoni uued suunised parandavad juurdepääsu õigusemõistmisele riigiabi asjades

Euroopa Komisjon võttis 12. mail vastu uued suunised õigusemõistmise juurdepääsu parandamiseks riigiabi asjades. Reform toob kaasa sisemise vaidlustamismenetluse keskkonnaühendustele ja selgema tee kohtulikule kontrollile. Õigusorganisatsiooni ClientEarth’i sõnul on tegemist oluliste vahenditega, et hoida Euroopa Komisjon vastutavana selle eest, et riigiabi otsused vastaksid keskkonnaõigusele. Seni ei olnud avalikkusel võimalik riigiabi otsuseid vaidlustada – see võimaldas ELi liikmesriikidel anda avalikku rahastust ettevõtetele isegi siis, kui abi saaja või abi ise rikkus keskkonnaõigust. ClientEarth’i hinnangul oli tegemist tõsise puudujäägiga ELi õigussüsteemis.

ClientEarth’i uudis

Euroopa Komisjoni reeglid riigiabi kontrollimenetluste läbiviimiseks

RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus: Tartu linn tohib Emajõe äärde matkaraja luua (RKHKo 3-21-2553)

Riigikohus jättis 2. juuni otsusega rahuldamata viie maaomaniku kaebuse Tartu linna üldplaneeringule, millega kavandatakse nende kinnistutele Emajõe-äärsele kallasrajale matkarada.

Tartu linnavolikogu kinnitas 2021. a oktoobris linna uue üldplaneeringu, mille üks eesmärke on Emajõe-äärse rohekoridori väljakujundamine ja jõe avamine linnale. Muu hulgas näeb planeering Emajõe paremkaldale ette matkaraja, mis algab dendropargist ja kulgeb Kärevere silla poole. Planeeringuga on matkarada kavandatud valdavas osas jõe kallasrajale. Raja turvalisuse ja läbitavuse huvides on lubatud seal pinnast tugevdada, eemaldada liikumist takistavat võsa, ehitada purdeid, laudteid ja sildu. Viis maaomanikku vaidlustasid planeeringu halduskohtus, soovides, et matkarada ei tuleks nende kinnistutele. Kaebajad leidsid, et ainuüksi kallasraja olemasolu ei anna linnale õigust eramaale matkarada teha.

Haldus- ja ringkonnakohus jätsid maaomanike kaebuse rahuldamata. Samale järeldusele jõudis ka Riigikohus, kuid muutis ringkonnakohtu põhjendusi. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustunud teise astme kohtu seisukohaga, et maaomanike õigusi ei kitsenda ainuüksi matkaraja võimaliku asukoha määramine üldplaneeringus ning tööde alustamine eeldab linna ja maaomanike kokkulepet maa kasutamiseks.

Riigikohus: Kuigi üldplaneering võib paljudes küsimustes olla üldine, reguleerib see matkarajaga seotud õigussuhteid siduvalt ja märkimisväärse konkreetsusega.

Kolleegium märkis, et kuigi üldplaneering võib paljudes küsimustes olla üldine, reguleerib see matkarajaga seotud õigussuhteid siduvalt ja märkimisväärse konkreetsusega. Seaduse järgi võib planeeringu elluviimise tagamiseks seada kinnistule ka sundvalduse või maa sundvõõrandada, kui eesmärki pole võimalik saavutada maaomanike õigusi vähem piiraval moel. Riigikohtu hinnangul ei ole kaebajate omandiõiguse piiramine praegusel juhul siiski intensiivne ja see on ka õigustatud. Kaebajad pakkusid alternatiivina välja, et matkarada võiks kulgeda ümber nende kinnistute, aga Riigikohtu hinnangul ei vastaks selline lahendus planeeringu eesmärgile parandada avalikku juurdepääsu Emajõele.  

Riigikohus nentis, et rohevõrgustiku eesmärgiks on lisaks elurikkuse kaitsele ja kliimamuutustega toimetulekule ka puhkevõimaluste loomine. Keskkonnamõjude hindamisel leiti, et matkaraja arendamisel poleks kaitsealustele liikidele olulist ebasoodsat mõju.

Riigikohtu 02.06.2025. a otsus asjas nr 3-21-2553

Riigikohtu uudis

KLIIMAMUUTUS

EFTA kohus: fossiilkütuse projektide puhul tuleb hinnata ka toodetava kütuse kasutamise kliimamõju (E-18/24)

Euroopa Majanduspiirkonna (EFTA) kohus tegi 21. mail teedrajava otsuse, milles leidis, et KHG heitkoguseid, mis tulenevad fossiilkütuste põletamisest, tuleb hinnata keskkonnamõjude hindamise (KMH) raames enne nafta- ja gaasiprojektide heakskiitmist, kuna need heitkogused on selliste projektide tõenäolised olulised mõjud. 

EFTA: Kui sellist hindamist ei ole tehtud, on tegemist Euroopa majanduspiirkonna (EEA) õiguse rikkumisega, mida tuleb kõrvaldada, isegi kui see ei mõjutanud otsuse sisu.  Sellise loa tühistamata jätmist ei saa õigustada ka puhtalt majanduslikud kaalutlused.

Fossiilkütuse põletamisest tulenevaid KHG heitkoguseid peetakse direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses „kaudseteks mõjudeks“. See hõlmab ka lõpptarbimisega seotud heitmeid, isegi juhul, kui kütused rafineeritakse ja põletatakse välismaal. Kui sellist hindamist ei ole tehtud, on tegemist Euroopa majanduspiirkonna (EEA) õiguse rikkumisega, mida tuleb kõrvaldada, isegi kui see ei mõjutanud otsuse sisu.

EFTA kohus selgitas, et KMH direktiiv ei nõua küll rikkumise kõrvaldamist juhul, kui hindamisprotsessi veal ei oleks saanud olla teistsugust tulemust, ent see argument ei olnud kohtu sõnul antud juhul asjakohane, sest fossiilkütuseprojekti lõpp-produkti KHG heitel on ilmne mõju otsustusprotsessile. Seetõttu „ei saa riiklik kohus jätta tagantjärele täitmata kohustust hinnata projekti otseseid ja kaudseid keskkonnamõjusid vastavalt KMH direktiivi artiklile 3 lõige 1“ (EFTA otsuse p 116). Sellise loa tühistamata jätmist ei saa õigustada ka puhtalt majanduslikud kaalutlused (EFTA otsuse p 118).

EFTA kohus käsitles kõnealuses otsuses Norra valitsuse poolt kolme Põhjamere nafta- ja gaasiprojekti arendus- ja tegevusplaani (PDO) heakskiitmise seaduslikkust, arvestades EL keskkonnamõjude hindamise direktiivi (2011/92/EL) nõudeid.

Kuna kohtu järeldused puudutasid EL KMH direktiivi tõlgendamist, on need asjakohased ka laiemalt EL ja EEA riikide jaoks, kus tuleb direktiivi nõudeid rakendada, sh Eestis. Ka teiste riikide hiljutine kohtupraktika näitab, et kohtud on üha enam ühel meelel, et fossiilkütuse projektide puhul tuleb mõjuhindamisel arvesse võtta ka tootmise lõppprodukti kasutamisega seotud märkimisväärset kliimamõju.

Otsuse kohta saad rohkem lugeda Sabin Center’i blogist.

EFTA kohtu 21.05.2025. a otsus E-18/24

Inter-Ameerika Inimõiguste Kohus tunnustas inimõigust elukõlbulikule kliimale ja loodust kui õigussubjekti (OC‑32/25)

Inter-Ameerika Inimõiguste Kohus (Inter‑American Court of Human Rights, IACtHR) avaldas 3. juulil nõuandva arvamuse (Advisory Opinion) nr OC‑32/25. Kohus kinnitab, et maailm on sattunud kliimahädaolukorda, mis nõuab kiiret, tõhusat ja inimõigustele toetuvat reageerimist. Kohus rõhutas, et riigid peavad hoiduma igasugusest käitumisest, mis takistab, viivitab või õõnestab meetmete tulemusi, mis on vajalikud inimõiguste kaitsmiseks kliimaga seotud kahjude eest.

Kohus viitas rangele keelule põhjustada ulatuslikku ja pöördumatut kahju keskkonnale. Õigusest tervislikule keskkonnale tuletas kohus inimõiguse elamiskõlbulikule kliimale, millega kaasnevad riikidele konkreetsed kohustused.

IACtHR: looduse õiguste tunnustamine kujutab endast normatiivset arengut, mis tugevdab ökosüsteemide terviklikkuse ja toimimise kaitset pikaajaliselt, pakkudes tõhusaid õiguslikke vahendeid kolmekordse globaalse keskkonnakriisi lahendamiseks

Esimest korda rahvusvahelise kohtuna tunnustas IACtHR looduse õigusi ehk loodust kui õiguste kandjat — mitte ainult inimeste jaoks, vaid ka looduse enda huvides. See tähistab paradigma nihet antropotsentrilisest lähenemisest biotsentrilisse, mis rõhutab looduse sisemist väärtust, mitte vaid kasu, mida inimestele pakub ning aitab sellega kujundada arengumudelit, mis austab planeedi ökoloogilisi piire ja tagab piisavad elutähtsad loodusressursid nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele. Kohtu sõnul kujutab see tunnustamine endast normatiivset arengut, mis tugevdab ökosüsteemide terviklikkuse ja toimimise kaitset pikaajaliselt, pakkudes tõhusaid õiguslikke vahendeid kolmekordse globaalse keskkonnakriisi lahendamiseks ja eksistentsiaalse kahju ennetamiseks enne, kui see muutub pöördumatuks. Kohus rõhutas, et looduse õigused ei ole konfliktis inimõigustega, vaid täiendavad neid. Tervislik keskkond on vajalik inimõiguste – nagu elu, tervise ja kodu kaitse – tagamiseks.

IACtHR on rahvusvaheline kohus, mis tegeleb inimõiguste kaitse ja järelevalvega Ameerika riikides, kes on liitunud Ameerika Inimõiguste Konventsiooniga (ACHR) ja aktsepteerinud kohtu jurisdiktsiooni (kokku üle 20 liikmesriigi).

Inter-Ameerika Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus OC‑32/25

Uuring: kliimakaebuste arv maailmas läheneb kolmetuhandele

LSE Grantham Research Institute avaldas 25. juunil aruande "Global Trends in Climate Change Litigation 2025 Snapshot", mis käsitleb kliimakohtuasjade arenguid aastal 2024 ja olulisi üldisi arenguid kuni 2025. aasta maikuuni.

2024. aastal esitati 226 uut kliimakaebust, mis tõi kogu senise juhtumite arvu ligikaudu 2 967-ni. Kaebusi on esitatud ligi 60 riigis üle maailma. Rahvusvaheliselt oli 2024. aasta üks olulisemaid arenguid Rahvusvahelise Mereõiguse Kohtu nõuandev arvamus, millest kirjutasime 2024. a suve uudiskirjas. Üha enam on hakatud pöörama tähelepanu ka kliimavaldkonnas olulise tähtsusega kohtuotsuste elluviimisele. Näiteks eelmisel aastal pakkus palju kõneainet KlimaSeniorinnen’i kohtuotsuse rakendamine (vt kevad 2025 uudiskirja).

Umbes 20% 2024. aastal esitatud kliimakohtuasjadest olid suunatud ettevõtete või nende juhatuse liikmete ja ametnike vastu. Ettevõtete suhtes algatatud strateegiliste kohtuasjade sihtmärkide ring laieneb jätkuvalt – lisandunud on uusi juhtumeid näiteks professionaalsete teenusepakkujate vastu seoses kaudsete heitmetega ning põllumajandussektori vastu kliimateemalise väärinfo levitamise tõttu.

Kohtulahendite mõju kliimapoliitikale ja majandusele on järjest tuntavam, kusjuures avalik haldus, finantssektor ja ettevõtted peavad arvestama õigusliku riski suurenemisega.

LSE Grantham Research Institute aruanne "Global Trends in Climate Change Litigation 2025 Snapshot" (26.06.2025)

Riigikontroll avaldas aruande “Kasvuhoonegaaside heite vähendamine riigi osalusega äriühingutes”

Riigikontrolli 1. augustil avaldatud audit keskendus 19 väiksema kliimajalajäljega riigiettevõtte kasvuhoonegaaside heite vähendamise olukorra uurimisele. Põhjuseks see, et suurte kasvuhoonegaaside emiteerijate kõrval puudutab kliimaneutraalsuse eesmärk kõiki äriühinguid – nii riigi kui ka eraomandis olevaid – ning kõik äriühingud omakorda mõjutavad kogumõjus seatud sihtide saavutamist.

Riigikontrolli analüüs viitas, et olukorras, kus riik on asunud otsima teid, kuidas võimalikult ratsionaalselt – ühiskonnale ning majandusele jõukohaselt – tulla toime varem poliitilisel tasandil seatud ambitsiooniga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ei tohiks jääda erasektori ettevõtetele tunnet, et riik eeldab neilt eesmärgi suunas liikumisel enamat, kui riigile endale kuuluvatelt ettevõtetelt. Riigikontrolli hinnangul on praeguses faasis vaja läbi mõelda, milliste riigile kuuluvate äriühingute puhul on nende tegevusvaldkonda, suurust ja mõju arvestades võimalik ning mõistlik kasvuhoonegaaside vähendamisele keskselt eesmärke seada ja milliste puhul jätta see juhatuse tasemele, et vältida põhjendamatut koormust.

Riigikontrolli aruande materjalid

Valitsus kiitis heaks riikliku energia- ja kliimakava ajakohastamise

Valitsus kiitis 5. juunil heaks ajakohastatud riikliku energia- ja kliimakava ehk REKKi. REKKi peamine funktsioon on anda Euroopale aru Eesti kliima- ja energiapoliitika edenemise kohta. Ajakohastamine on eelduseks Eestile algatatud rikkumismenetluse lõpetamiseks. Riiklik energia- ja kliimakava esitati Euroopa Komisjonile esmakordselt 2019. aasta detsembris; kava ajakohastatud kavand 2023. a augustis. Lõplik ajakohastatud kava tuli esitada Euroopa Komisjonile eelmise aasta suvel.

Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versioon

LOODUSKAITSE

Euroopa Kohus: liigi kaitsestaatust ei saa pidada soodsaks, kui kumulatiivsed tingimused ei ole täidetud (C‑629/23)

4. oktoobril 2012 kehtestas keskkonnaminister „Suurkiskjate (hunt, ilves, pruunkaru) kaitse- ja ohjamise tegevuskava aastateks 2012–2021“. Tegevuskavas oli märgitud, et Eesti suurkiskjate asurkondade kaitsestaatust võib pidada soodsaks ja selle eesmärk oli muu hulgas säilitada hundi soodne kaitsestaatus nii Eesti kui ka Balti populatsiooni tasandil.

2020/2021. jahiaastaks kehtestas keskkonnaamet käskkirjaga hundi küttimismahuks Eestis 140 isendit. MTÜ Eesti Suurkiskjad vaidlustas käskkirja Tallinna Halduskohtus, põhjendusel, et hundi kaitsestaatust ei saa pidada Eestis soodsaks ning 140 hundi küttimise lubamine raskendaks veelgi selle liigi soodsa kaitsestaatuse säilitamise või taastamise eesmärgi saavutamist.

Tallinna Halduskohus jättis kaebaja kaebuse rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule, mille menetluses on kohtuasi pooleli. Riigikohus esitas Euroopa Kohtule (EK) eelotsusetaotluse, millega küsis, milliseid kriteeriume peab liikmesriik arvesse võtma liigi kaitsestaatuse hindamisel.

EK: IUCNi punase nimekirja kategooria „ohualdis” ei välista, et liigi kaitsestaatust võib EL loodusdirektiivi mõttes pidada soodsaks – otsustav on see, kas direktiivi artikli 1 punktis i sätestatud kolm tingimust (populatsiooni elujõulisus, levila stabiilsus ja piisav elupaik) on täidetud.

12. juunil tegi Euroopa Kohus (viies koda) asjas nr C‑629/23 otsuse, milles märgiti, et IUCNi punase nimekirja kategooria „ohualdis” ei välista, et liigi kaitsestaatust võib EL loodusdirektiivi mõttes pidada soodsaks – otsustav on see, kas direktiivi artikli 1 punktis i sätestatud kolm tingimust (populatsiooni elujõulisus, levila stabiilsus ja piisav elupaik) on täidetud. Euroopa Kohus tõdes, et iga meede, mille liikmesriik loodusdirektiivi alusel võtab, peab vastavalt selle direktiivi artikli 2 lõikele 2 olema kavandatud eesmärgiga ühenduse tähtsusega loomaliikide soodsat kaitsestaatust säilitada või taastada.

Kohtuotsuses märgiti, et loodusdirektiivi artikli 1 punkti i tuleb tõlgendada nii, et kõnealuse loomaliigi soodne kaitsestaatus peab olema olemas ja seda tuleb hinnata eelkõige riigi tasandil. Soodsa kaitsestaatuse hindamisel võib võtta arvesse populatsioonide vahelist piiriülest liikumist. Selleks, et hinnata, millist tähtsust tuleb omistada niisugusele piiriülesele liikumisele, peab liikmesriik arvesse võtma eelkõige mis tahes ettenähtavat ja tõenäolist muutust, mis võib seda piiriülest liikumist mõjutada, teiste liikmesriikide ning kolmandate riikide poolt tagatud õiguskaitse taset ja nende pädevate asutuste vahelise koostöö ulatust.

Samuti kinnitas Euroopa Kohus, et loomaliigi kaitsestaatuse hindamisel loodusdirektiivi artikli 14 alusel kaitsekorraldusmeetmete võtmiseks võib arvesse võtta majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi, kui need vajadused ning iseärasused võivad pikema aja jooksul mõjutada liigi populatsioonide levikut ja arvukust EL liikmesriikide territooriumil. Liigi kaitsestaatust ei saa siiski pidada nende vajaduste ja iseärasuste tõttu soodsaks, kui eelpool nimetatud kolm kumulatiivset tingimust ei ole täidetud.

Euroopa Kohtu (viies koda) 12.06.2025 otsus asjas C-629/23

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Anna Eesti ainukesele keskkonnaõiguse uudiskirjale jõudu jätkata!

Keskkonnaõiguse Keskus palub lisajõudu Eesti ainukese keskkonnaõiguse uudiskirjaga jätkamiseks. Uudiskiri on lugejate seas vägagi hinnatud infoallikas ja meie sooviks on, et keskkonda puudutavad õiguslikud otsused, uudised, sündmused, võidud või kaotused jõuaksid endiselt huvilisteni. 

Loe lähemalt