Kohtusse olid pöördunud kohalikud elanikud, kes vaidlustasid Kose valla üldplaneeringu, milles elanike hinnangul ei olnud piisavalt kaalutud raiepiiranguid rohevõrgustiku toimimise tagamiseks. Üldplaneeringu koostamise menetluses olid kohalikud elanikud 2019. a lõpus ja 2020. a alguses esitanud ettepanekuid uuendusraietele piirangute kehtestamiseks. Näiteks tehti ettepanek piirata uuendusraieid asula ja ehitiste kaitseks selliselt, et lageraielangi suurus ei ületaks 0,5 ha ning turberaie langil 2 ha. Samuti tegid elanikud ettepaneku korraldada rohevõrgustiku uuring, täpsustada metsade kasutuse ja rohevõrgustiku kaitse tingimusi jm. Kose vald ettepanekutega ei arvestanud, kuna leidis, et suuremat osa ettepanekutest pole võimalik ellu viia ning et raieliigi keelamine ei ole üldplaneeringu otsene ülesanne. Vald tugines mh argumendile, et ulatuslike piirangute seadmine tooks kaasa omanike kahjunõuded kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lg 3 alusel, nende rahuldamiseks pole vald aga valmis.
Riigikohtu lahend selgitab ja täpsustab oluliselt raiepiirangute kaalumise kohustust KOV üldplaneeringu koostamisel, sh rohevõrgustiku alade kasutustingimuste seadmisel. Senises praktikas on see olnud KOV-ide jaoks segane küsimus, mida näitab mh Keskkonnaagentuuri 2023. a augustis avalikustatud analüüs KOV-ide praktikast. Riigikohtu lahendist nähtub, et kohalik omavalitsus ei saa üldplaneeringu koostamisel lükata rohevõrgustiku kaitsmise kohustust endalt ära riigiasutuste peale, vaid peab ise aktiivselt rohevõrgustikule avalduvat mõju hindama ja vajadusel piiranguid kaaluma ning seadma. Mil viisil peab riik seejuures kohalikke omavalitsusi toetama, Riigikohtu otsusest siiski selgelt välja ei tule ning see vajab täpsustamist juba edasises praktikas. Riigikohtu otsus annab ka selge signaali, et kõiki piiranguid omanikele hüvitama ei pea - lahendist võib välja lugeda, et näiteks uuendusraie piiramine ei pruugi kaasa tuua hüvitise maksmise kohustust, kuna kinnistut saab jätkuvalt kasutada.Lisaks kirjutame ka 2. detsembril Kliimaministeerium poolt avalikustatud kliimakindla majanduse seaduse (kliimaseaduse) eelnõu uuendatud versioonist. Eelnõu esimesest versioonist kirjutasime põhjalikult ka juba novembrikuu uudiskirjas. Ühe suurima muudatusena eemaldati seaduse eesmärgi sõnastusest kõik viited rahvusvahelistele kliimaalastele õigusaktidele, sh Pariisi kokkuleppele. Vaatamata rohkele tagasisidele ei muudetud üleriigilisi ega sektoripõhiseid kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamise eesmärke, v.a põlevkivitööstus, mille puhul vähendati sellele lubatud KHG heite kasvu võrreldes eelnõu suvise versiooniga. Lisaks kohendati põhimõtete ja hulga valdkondlike sätete sõnastusi ning seletuskirja. 19. detsembril tegi Kliimaministeerium kättesaadavaks ka augustikuisele eelnõule laekunud tagasiside kooskõlastustabeli.
Uudiskirjaga tervikuna ja eelpool mainitud kahe looga saad tutvuda SIIN.