Millal koguda allkirju
Mida annab?
Allkirjade kogumine võib anda tunnistust, et kavandatav tegevus on kohaliku kogukonna jaoks tõsiselt probleemne, samuti on teatud juhtudel võimalik sellega tõendada kohaliku ühenduse kaebeõigust (allkirjadega saab tõendada, et kohalik ühendus ka tõepoolest esindab olulist osa kohalikust elanikkonnast). Allkirjadega saab seega tõendada olulist kohalikku või avalikku huvi, mida loa andja või planeeringu kehtestaja peab tegevuse lubamisel kaaluma.
Allkirjade kogumine ei pane kavandatavat tegevust ega selle lubamise menetlust seisma, samuti ei tulene kogutud allkirjadest kohustust loa andjale või kohalikule omavalitsusele jätta luba andmata või planeering kehtestamata. Keskkonnalubade puhul on loa andmata jätmise võimalused piiratud (vt lähemalt keskkonnalubade andmise teema juurest), planeeringute puhul on kohaliku omavalitsuse võimalused erinevate huvidega arvestamiseks suuremad.
Erijuhtumiks on ka kaevandamisload, mille andmiseks küsitakse kohaliku omavalitsuse nõusolekut. Kui kohalik kogukond on kohalikule omavalitsusele selgelt väljendanud vastuseisu või teinud ettepanekuid kavandatava kaevanduse või karjääri osas, on see üks aspekt, mida kohalik omavalitsus peab kaevandamisloale nõusoleku andmise otsustamisel kaaluma. Kui KOV kaevandamisloale nõusolekut ei anna, võib kaevandamisloa anda ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
Millisel hetkel allkirju koguda?
Allkirju tasub koguda pigem kavandatavast plaanist teadasaamisel ning väljendada oma üldist seisukohta plaani suhtes – tuua välja küsimused ja probleemid, mis muret tekitavad. See annab võimaluse otsustajale kohe alguses märku anda, milliste teemadega tuleb edasises loa või planeeringu menetluses tegeleda.
Allkirju võib lisaks koguda ka hilisemas faasis, ent see sõltub juba kogukonna sidususest ning aktiivsusest. Suure ja passiivsema kogukonna puhul võib mitmekordne allkirjade kogumine olla keeruline ning oma eesmärki mitte täita.
Kuidas allkirju koguda?
Seadusest allkirjade kogumisele nõudeid ei tulene, ent praktikas tuleks silmas pidada järgmist:
- kui allakirjutanute isikusamasust ei ole koguja poolt kontrollitud, võib tekkida probleeme allkirjade õigsuse tõendamisega. Kui allakirjutanute nimekirjas on selgelt väljamõeldud isikuid, võib see tekitada kahtlusi kogu nimekirja usaldusväärsuses.
- Kõige lihtsam viis allkirjade kogumiseks, mis ühtlasi võimaldab isikutuvastust, on veebikeskkonna petitsioon.ee kasutamine.
- Paberkandjal allkirjade kogumisel oleks samuti hea kasutada isiku tuvastamise võimalust (nt aadress), ent sel viisil on keerulisem välistada, et allkirjalehtedele satuvad väljamõeldud nimed, või et keegi kellegi teise eest allkirja ei anna.
- Allkirjade kogumisel paberkandjal oleks oluline, et allkirjalehel on olemas ka pöördumise täistekst – et teha kindlaks, et allakirjutanud tõesti toetavad konkreetset pöördumist. See tähendab paraku, et pöördumise tekst ei saa olla väga pikk ja põhjalik, vaid peaks hõlmama vaid põhipunkte. Samas peab pöördumise tekstist selgelt välja tulema, mida allakirjutanud soovivad. Seisukohtade vormistamise osas vaata nõuandeid siit.