Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Pille ja Siim.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Jaanuar 2020
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Euroopa Liit ja ülejäänud maailm valmistuvad uue üleilmse elurikkuse kaitse leppe sõlmimiseks

Bioloogiline mitmekesisus on hädavajalik nii inimese heaolu, tervise kui ka majanduse jaoks. Hoolimata jätkuvatest jõupingutustest halveneb bioloogiline mitmekesisus kogu maailmas ning tänaste trendide jätkumisel prognoositakse selle veelgi kiiremat hävingut. Eelmine EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia periood lõpeb käesoleva aastaga ning teisedki riigid üle maailma on asunud jõuliselt tegema samme üleilmse ambitsioonika 2020+ bioloogilise mitmekesisuse strateegia vastuvõtmiseks. Praegu ettevalmistamisel olev strateegia on kavas vastu võtta ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 15. konverentsil, mis toimub sügisel Hiinas, Kunmingis. Ettevalmistustest leppeks kirjutasime ka 2019. a maikuu uudiskirjas.

Loe lähemalt



ÜLDOLULIST

Euroopa Parlament ja liikmesriigid jõudsid üksmeelele selles, millist majandustegevust pidada keskkonnasäästlikuks

EL liikmesriigid jõudsid detsembri keskel kokkuleppele keskkonnasõbraliku majandustegevuse ühtse klassifitseerimissüsteemi ehk nn taksonoomia osas. Loodav süsteem määratleb, millised majandustegevusalad on keskkonnasäästlikud. See info on kasulik ettevõtjatele ja investoritele, kes saavad selle põhjal suunata oma investeeringud kestlikumatesse tehnoloogiatesse ja ettevõtetesse, mis omakorda aitab kaasa majanduse kliimaneutraalsuse saavutamisele.

Loodav klassifitseerimissüsteem määratleb nn rohelised majandustegevusalad.

Selleks, et täita 2030. aastaks seatud Pariisi kokkuleppe eesmärke ning saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, peab EL Euroopa Komisjoni hinnangul leidma igal aastal lisavahendeid ligikaudu 180 miljardi euro ulatuses. Selleks ei piisa vaid avaliku sektori vahenditest, mistõttu on rohepöördesse vaja suunata vahendeid ka erasektorist. Keskkonnasäästlike majandustegevusalade määratlemine aitabki uusi investeeringuid paremini ja läbipaistvamalt suunata kestlikesse tegevusaladesse.

Uue süsteemi kohaselt saab tegevusi määratleda keskkonnasõbraliku, „rohelisena“ vaid siis, kui nad oluliselt panustavad kliimamuutuste leevendamisesse või nendega kohanemisesse, vee ja mereressursside kestlikusse kasutamisesse ja kaitsesse, ringmajandusele üleminekusse, saastuse vältimisse ja kontrolli või elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse. Samuti ei tohi selline tegevus olulisel määral takistada ühegi keskkonnaeesmärgi saavutamist, see peab olema kooskõlas konkreetsete tehniliste sõelumiskriteeriumidega ning järgida tuleb sotsiaalse kaitse miinimumstandardeid. Taksonoomia jaguneb kaheks alamkategooriaks – nn võimaldavad tegevusalad ja üleminekuga seotud tegevusalad. Seejuures kehtestatakse kohustus iga finantstoote puhul avalikustada, kui suur osa investeeritakse võimaldavatesse ja üleminekuga seotud tegevustesse.

Kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist puudutav taksonoomia on plaanis kehtestada käesoleva aasta lõpuks, et tagada selle täielik kohandamine järgmise aasta lõpuks. Ülejäänud nelja eesmärki (vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja kontroll ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine) puudutav taksonoomia plaanitakse kehtestada 2021. aasta lõpuks ja kohaldada see täielikult 2022. aasta lõpuks. Järgmise sammuna võtavad nõukogu ja parlament uued normid vastu pärast teksti õiguskeelelist viimistlemist varase teise lugemise kokkuleppe menetluse teel.

EL nõukogu pressiteade

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldatud muudatused lõid aluse selleks, et alates uuest aastast hakatakse käitajatele väljastama keskkonnalube, mis hõlmavad kõiki tegevuse aspekte (nt pole kaevandustele vaja enam eraldi kaevandamis- ja vee erikasutuse luba). Kirjutasime muudatustest lähemalt eelmise aasta augusti uudiskirjas.




SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Keskkonnaministri 17.12.2019. a määrus nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“

Riigi Teatajas avaldatud määruse uus versioon viib keskkonnakompleksloa ja selle taotluse andmekoosseisud vastavusse muude keskkonnalubade ja nende taotluste andmekoosseisudega. See võimaldab tulevikus mh keskkonnaluba tegevusmahu suurenedes hõlpsalt kompleksloaks ümber vormistada.



KLIIMAMUUTUS

Hollandi kõrgeim kohus kinnitas, et Hollandi valitsus on kohustatud kliimamuutuse vastu tõhusamaid meetmeid rakendama

Eelmise aasta detsembris tegi Hollandi kõrgeim kohus otsuse, millega jättis kehtima nn Urgenda kohtuasjas tehtud varasemad otsused. Kohus leidis, et Hollandi valitsusel on õiguslik kohustus kiiresti ja märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Keskkonnaühendus Urgenda Group pöördus Hollandi valitsuse vastu kohtusse juba 2013. aastal. Tegemist oli esmakordse kohtuasjaga maailmas, milles kodanikud leidsid, et nende valitsusel on õiguslik kohustus ohtlikke kliimamuutusi ära hoida. 2015. a otsusega kohustaski Haagi ringkonnakohus Hollandi valitsust 2020. aastaks vähendama CO2 heitkoguseid vähemalt 25% võrra (võrreldes 1990. aasta tasemega).

Hollandi riik kaebas kohtuotsuse edasi apellatsioonikohtusse, ent viimane jättis otsuse 2018. a jõusse. Hollandi riik ei jätnud jonni ja kaebas otsuse edasi Hollandi kõrgeimasse kohtusse. Detsembris tegi ka kõrgeim kohus otsuse Urgenda grupi kasuks, lõpetades sellega aastaid kestnud kohtuvaidluse. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et Hollandi valitsusel on tulenevalt rahvusvahelistest inimõigusi käsitlevatest õigusaktidest siduvad juriidilised kohustused vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kohus kinnitas ringkonnakohtu määrust, mille kohaselt peab Hollandi riik vähendama aastaks 2020 CO2 heitkoguseid vähemalt 25%.

Urgenda kaasus: valitsusel on õiguslik kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Urgenda juhtumi näol on tegemist olulise pretsedendiga. Otsus kinnitab, et Hollandi valitsusel, kuid kaudselt ka kõigil teistel valitsustel, on õiguslikud kohustused kasvuhoonegaaside heitkogust vähendamiseks. 2013. aastal alguse saanud kohtuvaidlus algatati 886 Hollandi kodaniku nimel ning see on kliimamuutustest teinud Madalmaades poliitilise ja sotsiaalse peateema, samuti on see muutnud riigi suhtumist kliimapoliitika küsimustesse. Mõnevõrra eriliseks teeb selle vaidluse asjaolu, et Holland on kliimamuutustega kaasneva merevee taseme tõusu poolt eriti haavatav. Sellest hoolimata on kaasus inspireerinud mitmeid teisi samateemalisi kohtukaasuseid Belgias, Kanadas, Kolumbias ja teistes maailma riikides. Mõnedest neist kirjutasime ka oma 2018. a jaanuarikuu uudiskirjas. Urgenda kaasusega on mõnevõrra sarnane ka hiljutine Hollandi keskkonnaühenduste kaebus kütusetootja Shelli vastu, millega nõutakse Shellilt kasvuhoonegaaside heite vähendamist. Kaasusest kirjutasime 2019. a aprillikuu uudiskirjas.

Keskkonnaühenduse Urgenda veebileht


Valitsus otsustas pikendada perioodi, mille jooksul võib kasvuhoonegaaside kvootidega kauplemisest saadud tulu kasutada

Valitsus võttis detsembri keskel vastu Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse nr 121 "Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused" muudatuse, millega pikendati lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise perioodi kahe aasta võrra. Kui varasema määrusega lõppes nn kvoodikaubandusest saadud tulu kasutamise periood 30. novembril 2022, siis muudatuse kohaselt lõpeb see 30. novembril 2024. Perioodi pikendati selleks, et enampakkumistulust rahastatavate meetmete elluviimiseks jääks pärast nende riigieelarvesse laekumist piisav aeg.

Määruse muudatus jõustus 12. detsembril 2019.

Määruse tekst

Vabariigi Valitsuse 12.12.2019. a istungi kommenteeritud päevakord (p 6)




VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Kohus: keskkonna-alaste kohtulahendite täitmata jätmise eest võib siseriiklike reeglite järgi ametnikele määrata ka aresti, aga seda vaid äärmisel juhul (C-752/18)

Euroopa Kohtu suurkoda tegi 19. detsembril eelotsuse küsimuses, kas ja millal peab liikmesriik kohaldama siseriiklikus õiguses ettenähtud aresti ametnikele, kui ametiasutus keeldub täitmast kohtulahendit, millega teda kohustati täitma EL õigust.

Põhikohtuasjas esitas keskkonnaorganisatsioon Deutsche Umwelthilfe eV kaebuse, mille alusel tegi Müncheni halduskohus Baieri liidumaale ettekirjutuse muuta Müncheni linna õhukvaliteedi parendamise tegevuskava selliselt, et võimalikult kiiresti saavutada selles linnas lämmastikdioksiidi piirtaseme järgimine. Õhukvaliteedi tegevuskava koostamise kohustus tuleneb EL direktiivist 2008/50 ja selle eesmärgiks on tagada õhukvaliteedi vastavus EL normidele.

Kohtuotsus jõustus, kuid Baieri liidumaa seda ei täinud. Baieri liidumaa tasus talle seejärel määratud sunniraha, kuid ettekirjutusi õhukvaliteedi kava täiendamiseks siiski ei täidetud. Veelgi enam, Baieri liidumaa esindajad, sh peaminister teatasid avalikult, et nad ei kavatsegi kohtu ettekirjutusi täita. Müncheni halduskohus määras Deutsche Umwelthilfe taotlusel Baieri liidumaale veelkord sunniraha kohtumääruse täitmata jätmise eest, kuid ei kasutanud seadustes ette nähtud võimalust kohaldada asjasse puutuvate ministrite suhtes aresti. Eelotsuse taotluse esitanud kohus ei pidanud tõenäoliseks, et Baieri liidumaa täidaks kohtumäärust ja täiendaks õhukvaliteedi tegevuskava, samas sunniraha ei avaldanud soovitud mõju, sest sunniraha peab Baieri liidumaa maksma iseendale, st mingit reaalset kahju ta sellest ei saa. Tekkinud olukorras taotles Baieri liidumaa kõrgeim halduskohus Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas sellisel juhul võib ametnike suhtes kohaldada riigisiseses õiguses ette nähtud aresti.

Euroopa Kohus: aresti võib kohaldada vaid siis, kui ei ole olemas ühtegi vähem piiravat meedet, mis võimaldaks saavutada taotletud eesmärki.

 Euroopa Kohus selgitas, et EL õiguse rakendamisel peavad liikmesriigid järgima EL harta artiklis 47 ette nähtud õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele, mis laieneb ka keskkonnaorganisatsioonidele. Kui riigisiseste õigusnormide tõttu tekib olukord, kus kohtulahend jääb tulemusetuks, ei ole õigus tõhusatele õiguskaitsevahenditele tagatud. Antud juhul oleks rikkumine seda olulisem, et kohtulahendi täitmata jätmine tähendaks otsest ohtu inimeste tervisele, kuna täitmata jäetud ettekirjutus kohustas võtma õhusaastet vähendavaid meetmeid. Samas märkis Euroopa Kohus, et aresti võib kohaldada vaid siis, kui ei ole olemas ühtegi vähem piiravat meedet, mis võimaldaks saavutada taotletud eesmärki. Samuti kehtib EL-is põhimõte, et riik vastutab eraõiguslikele isikutele liidu õiguse rikkumisega tekitatud kahju eest. Eeltoodu põhjal leidis Euroopa Kohus, et olukorras, kus ametiasutus keeldub jätkuvalt täitmast kohtulahendit, millega tehti ettekirjutus täita EL õigust, võib liikmesriik kohaldada ametnike suhtes aresti juhul, kui selle kohaldamise näeb ette siseriiklik õigus, see on ainus tõhus meede ning õiguslik alus on piisavalt kättesaadav, täpne ning selle kohaldamine piisavalt ettenähtav.

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C‑752/18




VESI

Euroopa Parlament ja liikmesriigid leppisid kokku tarbijaid paremini kaitsvates joogivee kvaliteedinõuetes

Detsembris leppisid Euroopa Parlamendi, EL-i liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni läbirääkijad kokku joogivee rangemates kvaliteedinõuetes. Kokkulepe saavutati tervisele kahjulike ainete suhtes rangemate piirnormide seadmises ja tarbijate teavitamise kohustustes.

Pärast kuudepikkust arutelu jõudsid kolme institutsiooni esindajad ajutisele kokkuleppele 1998. aasta joogiveedirektiivi ajakohastamise osas. Uute eeskirjadega kaitstakse joogivett selliste uute saasteainete eest nagu mikroplast ja endokriinsüsteemi kahjustajad, mis kujutavad endast tõsist ohtu inimeste tervisele. Kokkuleppe kohaselt alandatakse joogivees lubatud plii ja kroomi piirnorme. Uued piirmäärad kehtestati hormonaalseid süsteeme kahjustavatele ainetele, näiteks bisfenool-A, mida kasutatakse plastikmaterjalides nende vastupidavuse tõstmiseks. Näiteks võivad bisfenooli sisaldada sellised tooted nagu taaskasutatavad plastist toidu- ja jooginõud sh lutipudelid, plastist mänguasjad, veepudelid jne.

Uue direktiiviga kehtestataks piir 20 kõige olulisemale perfluoroalküüliühendite (PFAS). Neid aineid nimetatakse "igavesteks kemikaalideks", sest need on äärmiselt püsivad. Tegemist on ohtlike ainetega, mis ladestuvad inimeste ja loomade kehadesse. Neid aineid kasutatakse näiteks tulekustutusvahus, immutusvahendites ja kiirtoidupakendites, praepannides, veekindlas riietuses jms. PFAS-aineid on seostatud mitmete terviseriskidega (sh vähiga).

Kui 1998. aastal vastuvõetud veedirektiiv keskendus peamiselt veekvaliteedile, siis uude teksti soovitakse lisada ka õigus joogiveele juurdepääsuks. See omakorda lisab tarnijatele kohustuse teavitada tarbijaid vee kvaliteedist, tootmisest, töötlemisest ja desinfitseerimisest. Eesmärk on suurenda kõigi juurdepääsu veele ja muuta kogu valdkond läbipaistvamaks.

Järgmise sammuna peavad Euroopa Parlament ja Nõukogu kokkulepitud teksti heaks kiitma.

European Peoples Party (EPP Group) veebileht

GREENS/EFA kokkuvõte




MAAPÕU

Keskkonnaministri 9.01.2020. a määrus nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis

Riigi Teatajas avaldatud määruse uus versioon täidab kaht eesmärki. Ühelt poolt peegeldab see maapõueseadusesse tehtud täpsustust, mille kohaselt ei saa tulevikus üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel enam maavara arvele võtta. Teisalt on see vajalik selleks, et lube andmebaasi KOTKAS vahendusel menetleda.




METSANDUS

Keskkonnaministeerium otsustas metsanduse arengukava koostamisel võtta juhtiva rolli

Detsembri teises pooles jõudis uue metsanduse arengukava koostamine uude ja mõnevõrra ootamatusse etappi. Algsete plaanide kohaselt pidanuks neli päeva kestma pidanud erinevaid huvirühmi koondava juhtkogu arutelud tipnema konkreetse ettepanekuga arengukava sisu osas, mida ministeerium oleks saanud vormistama asuda. Tegelikkuses otsustas aga juhtkogu, et arengukava koostamine läheb edasi ministeeriumi kätte, kes peaks võtma koostamisel juhtrolli, kaasates kriitilistes küsimustes teadlasi ja juhtkogu. Alustada tuleb sisuliselt algusest, eesmärkide sõnastamisest.

Sellega on lõplikult luhtunud ministeeriumi algne idee, et uus arengukava võiks sündida kõigi osapoolte konsensuse tulemusena (seniseid arenguid saate lugeda varasematest uudiskirja numbritest). Mõnevõrra ootuspäraselt näitasid alates 2018. a peetud arutelud, et ühisosa erinevate osapoolte, nt metsatööstuse ning keskkonnaühenduste vahel, ei ole või vähemasti mitte selles ulatuses, et suudetaks kokku leppida põhjalikus strateegias. Uute plaanide kohaselt loodetakse arengukava valitsusele esitada 2020. a lõpus.

Pööre metsanduse arengukava koostamise protsessis: erinevad huvirühmad ei suutnud konsensuslikult kokku leppida, arengukava koostamine läheb ministeeriumi kätte.

KÕKi hinnangul ei ole muutused arengukava koostamise plaanides tingimata halvad. Loomulikult oleks olnud ideaalne, kui sedavõrd olulise valdkonna arengus oleks suudetud konsensuslikult kokku leppida. Samas olukorras, kus erinevad huvirühmad on lepitamatutel positsioonidel, ongi poliitikakujundamine riigi ülesandeks, mida ei saa ära delegeerida. Suurem selgus arengukava koostamise protsessis peaks ühtlasi tooma selgema poliitilise vastutuse tehtud valikute eest.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Metsanduse arengukava koostamise materjalid




JÄÄTMED

Muudatused ministri määrustes liigitasid põlevkivituha mitteohtlikeks jäätmeteks, lubades samas nende ladestamist ohtlike jäätmete prügilasse

Detsembris jõustusid keskkonnaministri määruste „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ ning “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded” muudatused, mille eelnõusid käsitlesime lähemalt meie novembrikuu uudiskirjas.

Muudatuste tagajärjel ei käsitleta põlevkivituhka enam ohtlike jäätmete, vaid tavajäätmetena. See võimaldab põlevkivituhka varasemast suuremal määral taaskasutada, nt ehitusvaldkonnas, väetisena ja kaevanduste tagasitäitmiseks. Samuti kaotati keeld ladestada ohtlike jäätmete prügilasse muid kui ainult ohtlike jäätmeid. Keeldu ei peetud enam otstarbekaks, kuivõrd ohtlike jäätmete prügilatele kehtestatud tavapärasest rangemaid nõudeid silmas pidades on sinna võimalik ladestada ka tavajäätmeid. Mõlema määruse muudatuse koosmõjus on selle aasta jaanuarist võimalik nüüdsest tavajäätmetena käsitletavat põlevkivituhka vajadusel endiselt põlevkivituhaprügilatesse ladestada.

Määruste muudatused jõustusid 1. jaanuaril.

Keskkonnaministri määrus „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“

Keskkonnaministri määrus “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded”


Keskkonnaministri “Jäätmearuande andmekoosseis ja aruande esitamise kord” eelnõu

Kooskõlastamisele on saadetud jäätmearuannete esitamise korda uuendava määruse eelnõu. Olulisi mõjusid täpsustustega ei kaasne, eesmärk on anda vajalik õigusraamistik aruannete KOTKAS andmebaasi kaudu esitamiseks-menetlemiseks.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Veebruarikuu koolitustele registreerimise tähtajad lähenevad

Keskkonnaõiguse Keskus korraldab veebruarikuus kaks koolitust – keskkonnaõiguse põhialused ning arengud ehituse ja ruumilise planeerimise valdkonnas. Varajastele registreerujatele, mitmekesi tulijatele ning mitmel koolitusel osalejatele pakume soodsamat hinda:

Loe edasi »


Keskkonnaõiguse Keskus ootab praktikante

Keskkonnaõiguse Keskus pakub õigusteaduste tudengitele taas praktikavõimalust nii kevadel kui sügisel. Mõlemale perioodile saab juba nüüd kandideerida. Tähtaeg on 9. veebruar.

Loe edasi »


Aasta keskkonnateo pälvisid kliima fookusesse toonud noored, laituse kliimakriisi kaaperdamine metsade intensiivsemaks majandamiseks

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis aasta 2019 keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks. Keskkonnakirve sai aga mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit.

Loe edasi »