Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Kadi, Kaarel ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus September 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Euroopa Kohus: Euroopa Komisjon ei saa seadusloome menetluse ajal piirata juurdepääsu otsuse mistahes alusdokumentidele (C-57/16 P)

Euroopa Kohus tegi 4. septembril otsuse kohtuasjas C-57/16 P, milles kohus lahendas keskkonnaorganisatsiooni ClientEarth kaebust Euroopa Komisjoni otsusele. Pooled vaidlesid selle üle, kas komisjon oleks pidanud võimaldama ClientEarth’il tutvuda mh keskkonnateavet sisaldavate dokumentidega pooleliolevas seadusloomemenetluses. Kohus leidis, et ei saa võtta üldiseks eelduseks, et selliste dokumentide avaldamine võib kujutada ohtu otsustusprotsessile ning komisjon polnud konkreetsete dokumentide osas keeldumist piisavalt põhjendanud.

Loe lähemalt

Riigikogu menetluses olevad keskkonnaalased eelnõud

Riigikogu praegune kooseis lõpetab kevadel seoses Riigikogu uue koosseisu valimisega oma töö. Alljärgnevalt anname ülevaate keskkonnaalastest õigusaktidest, mis on praegu Riigikogu menetluses. Kõik eelnõud tuleb kevadeks Riigikogul lõpuni menetleda – vastasel juhul lõpetatakse nende kallal töö ning muudatusettepanekud tuleb uuel Valitsusel uuesti läbi arutada ja Riigikogule esitada.

Loe lähemalt


VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Kontrollikoda: EL keskkonnapoliitika ja –õigus ei kaitse piisavalt meie tervist

Euroopa Kontrollikoda avalikustas septembris aruande õhusaaste ja selle mõju kohta inimeste tervisele. Tegemist on osaga sel aastal alanud välisõhu kvaliteedi direktiivide ülevaatamise (nn „fitness check“) protsessist, millest oleme kirjutanud ka meie juunikuu uudiskirjas (siin ja siin). Õhusaaste põhjustab ELis umbes 400 000 enneaegset surma aastas, enamus neist tingitud sellistest õhusaasteainetest nagu tahked osakesed, lämmastikdioksiid ja maapinnalähedane osoon. Eriliselt haavatavad on linnas elavad inimesed. Seejuures on mõned EL õhukvaliteedi standardid märksa leebemad kui Maailma Tervishoiuorganisatsiooni suunised ja tasemed, mis põhinevad uusimatel teaduslikel tõenditel.

Euroopa Kontrollkoda juhtis tähelepanu, et EL õhukvaliteedi normid on osalt aegunud ega arvesta uusimaid teaduslikke tõendeid

Auditis hinnati, kas ja millisel määral täidavad liikmesriigid välisõhu kvaliteedi direktiivis (2008/50/EÜ) sätestatut, kuidas Euroopa Komisjon kontrollis ja jõustas direktiivi rakendamist, samuti seda, kas üldsust on õhukvaliteedi küsimustest teavitatud. Audiitorid leidsid, et saasteainete heitkogused on küll vähenenud, kuid enamik liikmesriike ei järgi veel EL õhukvaliteedi standardeid ega võta tõhusaid meetmeid õhukvaliteedi parandamiseks. Seejuures on võimalik, et tegelikku õhusaastet on alahinnatud, sest mõõtmisi ei pruugi olla tehtud õigetes kohtades. Lisaks ei ole õhukvaliteedi parandamise kavad, mille koostamist direktiiv nõuab, sageli andnud oodatud tulemusi. 

Ka komisjoni tööd ei hinnatud väga tõhusaks, kuna see ei ole suutnud tagada direktiiviga kehtestatud õhukvaliteedi piirtasemete järgimist. Audiitorid rõhutasid, et õhusaaste on pakiline rahvatervise probleem, mistõttu on selle lahendamisel väga oluline üldsuse teadlikkus ja teavitamine. Kodanikud on küll viimasel ajal järjest rohkem pöördunud siseriiklikesse kohtutesse ja mitmetes riikides on tunnustatud inimeste õigust puhtale õhule, kuid võrreldes teiste keskkonnadirektiividega ei ole kohtusse pöördumise õigus välisõhu kvaliteedi direktiivis nii selge. Samuti on kohati ebaselge õhukvaliteedi kohta pakutav teave.

Kokkuvõtvalt leidsid audiitorid, et  ELi meetmetel inimeste tervise kaitsmiseks õhusaaste eest ei ole olnud oodatud mõju ning inimeste tervis pole siiani piisavalt kaitstud. Selleks et õhukvaliteeti parandada, pakkus kontrollikoda välja järgmised meetmed: komisjoni tõhusam tegevus, direktiivi põhjalik ajakohastamine, õhukvaliteedi poliitika prioriteediks seadmine ja muudesse ELi poliitikavaldkondadesse sisse viimine ning õhusaaste probleemist informeerituse ja sellekohase teabe kvaliteedi parandamine. Komisjon on täpsemad soovitused üle vaadanud ja kõigiga neist kas osaliselt või täielikult nõustunud. Järgmiseks on komisjonil plaanis võtta soovituste osas järelmeetmeid (koos liikmesriikide või Euroopa Keskkonnaametiga).

Pressiteade

Aruanne


Keskkonnaminister muutis kahte määrust, mis reguleerivad õhuheiteid

Septembris muutis keskkonnaminister suurtest põletusseadmetest ja jäätmepõletus- ja koospõletustehastest väljuvate saasteainete heite piirväärtuseid reguleerivaid määruseid (28. juuni 2013. a määrused nr 48 ja 49).

Määruste muutmine on tingitud vajadusest täpsustada mõningaid sätteid ja viia määrused kooskõlla EL tööstusheite direktiivi 2010/75/EL nõuetega. Muudatused on eelkõige tehnilist laadi täpsustused.

Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määrus nr 48 muudatused

Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määrus nr 49 muudatused





LOODUSKAITSE

Eesti ühineb bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Nagoya protokolliga

Riigikogus on lugemisel bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Nagoya protokolliga ühinemise seaduse eelnõu. Protokolliga ühinemiseks on juba tehtud muudatused looduskaitseseadusesse, millest kirjutasime 2017.a juulikuu uudiskirjas.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Nagoya protokoll reguleerib juurdepääsu geneetilistele ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist. Teisisõnu on Nagoya protokolli eesmärk tagada geneetiliste ressurssside kaitse ning säästev kasutamine. Geneetilised ressursid on näiteks taimse või loomse päritoluga geneetiline materjal. Protokolliga on loodud geneetiliste ressursside kaitseks siduv rahvusvaheline õigusruum, kus nii geneetiliste ressursside pakkujad (päritoluriigid) kui ka kasutajad saavad omavahel kokku leppida ning mõlemaid rahuldavate lahendusteni jõuda. Protokolliga ühinedes panustab Eesti eelkõige maailma elurikkuse kaitsesse ning selle kasutamisest saadava tulu õiglasesse jaotamisse.

Ühinemise seaduse vastuvõtmine on vajalik, sest protokoll täiendab Eesti poolt 1994. a ratifitseeritud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. EL kiitis Nagoya protokolli heaks 2014. aastal ning võttis selle rakendamiseks vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014. Määruse rakendamiseks vajalikud normid on Eestis juba looduskaitseseadusega kehtestatud ja sellega on eeltingimus protokolliga ühinemiseks täidetud.

Nagoya protokolli osaliseks saamisega seotud kohustuslik kulutus Eesti jaoks on osamakse konventsiooni põhieelarvesse ning osalemine protokolliosaliste koosolekutel. Tänaseks on protokollil 105 osalist, EL riikidest on protokolli ratifitseerinud 17 riiki.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel




VESI


EL vaatab üle veepoliitika seoses kasvava survega merele ja siseveekogudele

Euroopa Keskkonnaagentuur (EKA) avaldas juulis raporti Euroopa riikide vee seisukorra kohta. Peale raporti ilmumist hoiatas Euroopa Komisjon, et võib liikmesriikide suhtes võtta õiguslikke meetmeid ELi veekvaliteeti käsitlevate õigusaktide täitmata jätmise eest. EKA aruande kohaselt on EL riikide järvede, jõgede ja suudmealade keskkonnanõuete täitmine olnud puudulik. 

Vastavalt aruandele, mis põhineb aastatel 2000 kuni 2015 kogutud andmetel, on kolm viiendikku Euroopa pinnaveest ülemäära saastunud või ei vasta muul viisil minimaalsetele ökoloogilistele standarditele. Vaid 40% kontrollitud veekogudest saavutas veepoliitika raamdirektiivis miinimumina sätestatud „hea“ või „kõrge“ ökoloogilise seisundi taseme, mis on vaid marginaalne muutus paremuse poole alates eelmisest hindamisest 2012. aastal. Ainult 38% pinnaveekogusid hinnati "hea keemilise seisundiga" veekogudeks, kusjuures näiteks Rootsis, Belgias, Saksamaal ja Austrias raporteeriti veekogudes püsivate, bioakumuleeruvate ja mürgiste ainete sisaldus (nt raskemetallid) saja protsendi ulatuses „mitte heaks“.

Raporti kohaselt on liikmesriigid teinud olulisi samme vee kvaliteedi parandamiseks, kuid need pole piisavad direktiivi eesmärkide saavutamiseks

Raporti tulemused näitavad, et kuigi liikmesriigid on võtnud märkimisväärseid samme vee kvaliteedi parandamiseks, paremaks reovee käitlemiseks ja põllumajandusmaalt saasteainete äravoolu vähendamiseks, ei ole need olnud piisavad, et saavutada direktiivi õiguslikult siduvaid eesmärke. Keskkonnakaitsjate hinnangul on selle põhjuseks puudused direktiivi rakendamises, mh liiga avarad võimalused erandite tegemiseks.

Euroopa Komisjonil tuleb selle raporti valguses liikmesriikidele seada karmimad nõuded. Komisjoni veekvaliteedi raporti avaldamist on oodata novembris.

Seoses EL veealaste õigusaktide ülevaatamisega toimus septembris Euroopa Komisjoni eestvedamisel viies EL veekonverents. Konverentsi põhiteemadeks olid EL veekogude seisund, põllumajanduse mõju veekogudele, jõgede loodusliku seisundi taastamine, üleujutustega toimetulek, kemikaalid vees ning vee-alaste tegevuste finantseerimine.

Konverentsil arutati muuhulgas veepoliitika raamdirektiivi muutmist. Muutmise poolt võtsid häälekalt sõna põllumajandustootjate ning mõnede liikmesriikide esindajad. Põllumajandustootjate hinnangul on direktiivi ambitsioonid nii kõrged, et neid pole võimalik saavutada. Direktiivi muutmist pooldavad liikmesriigid leiavad, et veekogude hea seisundi saavutamise kõige viimane tähtaeg (2027) pole realistlik, sest see on liiga lühike. Seevastu keskkonnaühendused, kes on koondunud Living Rivers Europe nimelisse koalitsiooni, väljendasid seisukohta, et direktiivi pole vaja mitte muuta, vaid seda paremini rakendada.

Vee raamdirektiivi teemal on just praegu kaasa rääkima kutsutud kõik huvitatud kodanikud ja organisatsioonid. EL veepoliitika raamdirektiivi aja- ja asjakohasuse kohta saab arvamust avaldada Komisjoni avaliku konsultatsiooni lehel kuni 4.märtsini 2019.

Euroopa Keskkonnaagentuuri raport




METSANDUS

Uue metsanduse arengukava koostamise esimene etapp on jõudmas lõpusirgele

Keskkonnaministeerium on jõudmas lõpusirgele metsanduse arengukava (MAK2030) koostamise esimese etapiga, mille eesmärk oli välja selgitada metsanduses lahendamist vajavad probleemid ning koostada uue arengukava lähteülesanne. Arengukava koostamisega aastateks 2021-2030 alustati selle aasta kevadel, kui kokku kutsuti kõikide huvirühmade esindajatest koosnev arengukava algatamise juhtrühm. Nüüd on jõutud arengukava algatamise ettepaneku viimase versioonini, mille Keskkonnaministeerium plaanib veel sellel aastal Vabariigi Valitsusele esitada. Arengukava koostamise protsessist kirjutasime ka märtsikuu uudiskirjas.

Eelmisel aastal tekitas metsanduse teema elava ühiskondliku debati, milles osalesid erinevad huvirühmad. Uue arengukava (MAK2030) koostamisele on pandud seega kõrged ootused. Sisulise poole pealt loodetakse, et uue arengukavaga tagatakse metsaga seotud huvide ja elustiku kaitse ning huvide parem tasakaal metsamajanduse valdkonnas. Vähem tähtis ei ole aga ka arengukava koostamise protsess ise, milles erinevate osapoolte kaasamise ja ärakuulamise läbi püüeldakse nn ühiskondliku kokkuleppe poole.

Dokumendi valmimisse on panustanud arengukava algatamise töörühma, ökoloogia-, kultuuri-, majandus- ja sotsiaalvaldkonna alamtöörühmad, kes on kaardistanud valdkonna 101 probleemi ja teinud ettepanekuid lahendusteks. Lisaks plaanib KeM arengukava algatamise ettepanekut tutvustada ka peagi laiemale avalikkusele korraldataval infopäeval.

Nüüdseks valminud MAK algatamise lähteülesanne peaks mh kirjeldama, kuidas arengukavani jõutakse ja kuidas arengukavale seatud eesmärke täidetakse. MAK koostamise protsessis osaleva Eestimaa Looduse Fondi (ELF) sõnul on aga esitatud dokumendi näol tegemist erinevatest teemaga seotud allikatest võetud ja kiiruga kokku kopeeritud tekstiga, milles puudub selgus MAKile seatud eesmärkide ja nendeni jõudmise viisides. ELF leiab ka, et nii toores dokument ei võimalda põhjalikku sisulist analüüsimist ja arutelu ei töörühmades ega teiste huviliste poolt.

Plaanide kohaselt teeb ministeerium novembris valitsusele arengukava koostamise ettepaneku ning taotleb selle kinnitamist. Kui valitsus on selle kinnitatud, saab järgmisel aastal alustada teise etapiga ehk MAK 2021–2030 sisulise koostamisega. Ka selles etapis on KeM lubanud jätkuvat huvigruppide kaasamist.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Eestimaa Looduse Fondi arvamus




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

KÕKi praktikant Heliise Harriet: kümnest sõrmest jääb väheks, et loetleda üles valdkonnad, mis vajavad tähelepanu ja kaitset

Septembri keskpaigast oktoobri lõpuni praktiseerib Keskkonnaõiguse Keskuses Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Heliise Harriet Harusoo. Heliise mõtiskles veidi ja pani kirja enda mõtted sellest, miks ta otsustas KÕKi praktikandiks kandideerida ja millised on tema ootused praktika kuuele nädalale.

Loe edasi »


Keskkonnaõiguse Keskus kutsub kohalike omavalitsuste ametnikke looduskaitsealastes küsimustes tasuta nõu saama

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) kutsub omavalitsuste ametnikke pöörduma looduskaitsealaste küsimuste ja probleemidega tasuta nõuandlasse. Nõuandla kaudu saab juristidelt abi näiteks looduskaitselistest piirangutest mõjutatud ehitus- ja planeerimisküsimustes.
Loe edasi »


KÕKis asus juristina tööle Kaarel Relve

Septembrist töötab KÕKis juristina Kaarel Relve. Kaarel tegeleb keskkonnaõiguse uudiskirja koostamisega, õigusabi pakkumisega, sh looduskaitse nõuandla kaudu, ning osaleb Justice and Environment võrgustiku töös.

Loe edasi »