Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Juuni 2015
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Kastani 42, 50410 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Riigikontroll: riik peaks jõulisemalt nõudma põlevkivijäätmete tekke ja ladestamise vähendamist

Mai lõpus avalikustas Riigikontroll auditi, milles hindas riigi tegevust põlevkivijäätmete tekke ja käitlemise suunamisel. Küsimus on oluline, kuna ligi 80% jäätmetest tekib Eestis põlevkivitööstuses. Sellest omakorda enam kui pool on ohtlikud jäätmed. Seetõttu tekib Eestis ühe elaniku kohta ELi riikidest kõige enam ohtlikke jäätmeid – lausa 40 korda rohkem kui EL riikides keskmiselt. Riigikontrolli hinnangul peaks riik põlevkivijäätmete osas olema nõudlikum. Järgnevalt kirjeldame, mida Riigikontrolli hinnangul täpsemalt ette võtta tuleb ja mida riigiasutused sellest arvavad.

Loe lähemalt

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Vabariigi Valitsus korrastas keskkonnamõju eelhinnangu kohustusega tegevuste nimekirja

Mai lõpus võttis Vabariigi Valitsus vastu muudatused, millega korrastatakse alates 1. juulist keskkonnamõju eelhinnangu kohustusega tegevuste nimekirja. Vastav määrus sisaldab nimekirja tegevustest, mille kavandamisel peab otsustaja põhjalikult kaaluma, kas algatada keskkonnamõjude hindamine (KMH) või mitte. Seejuures ei ole nimekiri ammendav. Otsustaja võib kaaluda KMH algatamist ja selle algatada ka tegevuste kavandamisel, mis pole loetelus otse nimetatud või mis jäävad oma mahult alla määruses nimetatud nn künnisväärtuste.

Uuena on nimekirja lisatud veekogu rajamine, kui selle pindala on üle 1 ha või kui eemaldatakse vähemalt 10 000 m3 pinnast

Oluliseks täienduseks on nõue viia keskkonnamõjude eelhindamine läbi juhul, kui rajatakse veekogu pindalaga üle ühe hektari või kui veekogu rajamisel eemaldatakse vähemalt 10 000 kuupmeetrit pinnast. Uuenduse peamiseks eesmärgiks on soov vältida veekogu rajamise sildi all maavarade kaevandamist, mis on arendajatele lihtsam ning mille puhul pole kuidagi tagatud kaevandatud ala korrastamine. Samas jääb selgusetuks, kuidas muudatus eesmärki saavutada aitab. KMH kaalumise kohustus ei tähenda veel, et KMH ka läbi viiakse. Samuti ei takista KMH läbiviimine otseselt nn JOKK-skeemi kasutamist praktikas, kuna enamasti on KMH lõppjärelduseks, et tegevust on võimalik ellu viia.

Mitmete teiste muudatuste eesmärk on viia omavahel kooskõlla 2013. a suvel uuendatud keskkonnakompleksloa künnisväärtused (vt selle kohta 2013. a maikuu uudiskirja uudist) ja KMH eelhindamise künnisväärtused. Näiteks suurendati lehmakasvatuses KMH eelhindamise kohustuse künnis 400-le loomühikule senise 300 asemel. Selline korrastamine on ka mõistlik, sest kui arendajal pole loakohustust, ei saa algatada ka KMHd (see viiakse läbi osana loamenetlusest). Samuti on selgesõnaliselt sätestatud kohustus kaaluda KMH algatamist kaubanduskeskuste rajamisel.

Muudatuste tekst Riigi Teatajas

Muudatuste eelnõu materjalid (sh seletuskiri) Eelnõude Infosüsteemis


Keskkonnaministri 22.05.2015. a määrus nr 29 „Keskkonnaministri 31. mai 2005. a määruse nr 46 „Keskkonnamõju hindamise litsentsi ja selle taotluse vormid” muutmine”

Riigi Teatajas avaldatud muudatused on seotud uute nõuetega keskkonnamõju hindajatele ning loale tegevusvaldkondade kandmisest loobumisega. Sisuliselt otsustati need uuendused keskkonnamõju hindamise seaduse muudatustega, mida kajastasime põhjalikult märtsikuu uudiskirjas.




KESKKONNASEIRE

Uus keskkonnaseire seadus on uuel kooskõlastusringil

Juuni alguses saatis Keskkonnaministeerium uuele kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis asendaks seni kehtiva keskkonnaseire seaduse. Uue seaduse eesmärgiks on korrastada ja täpsustada riigi, kohaliku omavalitsuse ja vabatahtliku keskkonnaseire nõudeid. Samuti soovitakse reeglid kooskõlla viia eelmise aasta 1. augustil jõustunud keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (KeÜS). Uut seadust tutvustasime esmakordselt 2014. a märtsikuu uudiskirjas, mil see läbis esimest kooskõlastusringi.

Vahepealse aja jooksul on eelnõu juba kaks korda esitatud kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, ent jäetud viimase poolt Vabariigi Valitsusele edastamata, kuna eelnõu on vajanud juriidilisi täpsustusi. Võrreldes esialgse eelnõuga on sisulisi muudatusi vähe. Näiteks on täpsustatud, kuidas käituda olukorras, kus maaomanik ei soovi oma kinnistule riikliku keskkonnaseire jaama rajamist (sel juhul võib seada sundvalduse).

Sisulise muudatusena võrreldes esialgse eelnõuga on eelnõust välja jäetud üksikasjalikumad sätted keskkonnakaitseloa omaja nn omaseire kohta (vastavad nõuded sätestatakse lubades endis). Samas on eelnõusse lisatud kohalike omavalitsuste (KOVde) keskkonnaseire reeglid. Need määratlevad üpriski üldsõnaliselt omavalitsuste keskkonnaseire eesmärgi (seadusega pandud ülesannete täitmine või oma töö korraldamine), rahastamisallikad (riigieelarve eraldis, KOV eelarve või rahvusvaheline programm/projekt) ning andmete edastamise nõuded (andmed tuleb esitada keskkonnaregistrisse).

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis




KLIIMAMUUTUS

Bonni kliimaläbirääkimiste tempo oli jätkuvalt aeglane, ent väikeseid edusamme siiski tehti

1.-11. juunil toimusid Bonnis järjekordsed rahvusvahelised läbirääkimised, mille eesmärgiks oli ette valmistada detsembris Pariisis toimuval konverentsil allkirjastatava uue rahvusvahelise kliimaleppe teksti. Hoolimata riikide suurenenud valmisolekust kliimaleppes kokku leppida, oli läbirääkimiste tempo aeglane, takerdudes tihti tehnilistesse üksikasjadesse. Edusamme siiski saavutati nii lühiajaliste (kuni 2020. a) meetmete kui ka maakasutuse muudatustest tingitud emissioonide vähendamise alal.

Strateegilistes küsimustes on jätkuvalt õhus mitu alternatiivset varianti ja ühest kokkulepet riikide vahel veel ei ole

Uue, alates 2020. a jõustuva rahvusvahelise kliimaleppe sisu osas ei toonud läbirääkimised olulist läbimurret. Hoolimata suurte arenenud tööstusriikide (nn G7) liidrite poolt enne kohtumist sõlmitud eraldi kokkuleppest, ei jõutud mitmetes strateegilistes küsimustes üksmeelele ning tekstis on endiselt esitatud alternatiivsed lahendused. Jätkuvalt puudub kokkulepe ühes peamises küsimuses: milline saab olema kasvuhoonegaaside heite vähendamise pikaajaline eesmärk 2050. ja 2100. aastaks? Selle ja teiste strateegiliste küsimuste osas oodatakse teksti koostavatelt töörühmadelt lühemat ja konkreetsemat teksti (praegune dokument on lausa 85 lk pikk) 24. juuliks. Mitmes strateegilises küsimuses võib otsusetegemine aset leida siiski alles Pariisi kohtumisel.

Mõningaid edusamme saavutati lühiajaliste (kuni 2020. a) meetmete osas. Kõik suuremad riikide grupid on esitanud oma nägemuse meetmetest, mida tuleks võtta. Kuigi lõplikku kokkulepet selles osas ei saavutatud, on läbirääkimiste positsioon viimaks välja käidud ning riigid saavad asuda sisuliste arutelude juurde. Ootamatut edu saavutati aga maakasutuse muudatustest tingitud kasvuhoonegaaside heite vähendamise leppe (nn REDD+) osas: riigid leppisid kokku kolmest otsusest koosnevas otsuste paketis, mis võetakse vastu Pariisi kohtumisel ning mis peaksid parandama riikide poolt metsade raie jm maakasutuse muutuste kohta käiva info kvaliteeti.

Vt ÜRO pressiteadet (ingl k)

Vt ka portaali Euractiv artiklit (ingl k)




ENERGEETIKA

Majandus- ja taristuministri 2.06.2015. a määrus nr 52 „Olulise energiatarbega tehnosüsteemile esitatavad nõuded”

Riigi Teatajas avaldatud uus määrus määratleb nõuded kütte- ja jahutus, ventilatsiooni-, vee soojendamise ja valgustusseadmetele. Tegemist ei ole sisuliste uute nõuetega, määrus tuli uuesti kehtestada seoses uue ehitusseadustiku vastuvõtmisega.




VÄLISÕHU KAITSE

Keskkonnaministri 4.06.2015. a määrus nr 32 „Keskkonnaministri 21. juuni 2013. a määruse nr 45 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika” muutmine”

Riigi Teatajas avaldatud määrusega parandati põlevkivi kütteõlile kehtestatud destilleerumise nõuet. Sarnaselt raske kütteõliga on selleks parameetriks 350° juures <85 mahuprotsenti (varasemas redaktsioonis oli nõudeks ekslikult märgitud ≥ 85 mahuprotsenti.




VESI

Keskkonnaministeerium seaks määruse eelnõuga nõuded salvkaevudele ja nende ehitamisele

12. juunil saatis Keskkonnaministeerium teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks puur- ja salvkaevude nõudeid sätestava määruse eelnõu. Puurkaevu puudutavad nõuded ei ole uued, küll aga on uued nõuded seatud salvkaevudele. Uued nõuded hakkaksid eelnõu kohaselt kehtima alates 1. juulist rajatavatele kaevudele.

Salvkaevud oleksid eelnõu kohaselt registreeritud keskkonnaregistris, samuti sätestataks neile sisulised nõuded (nt kaevu katmise nõue)

Määruse eelnõu kohaselt tuleks salvkaevu rajamisel, ümberehitamisel ja lammutamisel teavitada Keskkonnaametit, kes kannab vastavad andmed keskkonnaregistrisse. Lisaks sellele on eelnõus sätestatud sisulised nõuded salvkaevudele, nt peaksid kaevu rakked olema maapinnast vähemalt 70 cm kõrgusel, kaev peab olema pealt kaetud ning kaevu ümber tuleks rajada veelukk.

Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt on salvkaevude konstruktsiooni osas seni avaldanud soovituslikke nõudeid Terviseamet ja Keskkonnaamet. Kohustuslike nõuete seadmise eesmärgina on välja toodud soov ühelt poolt kaitsta põhjavett reostuse eest, ent teiselt poolt tagada ohutu joogivesi salvkaevude omanikele.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis 




MAAPÕU

Riigikogu suurendas kaevandada lubatud põlevkivi hulka 24 miljonit tonni võrra

Vahetult enne suvepuhkust võttis Riigikogu vastu  Riigikogu liikmete algatatud maapõueseaduse muudatused, millega muudeti senises põlevkivi arengukavas määratud aastase kaevemahu arvestamise korda. Seni arvestati aastast kaevemahu ülempiiri (20 milj t/a) iga aasta kaupa eraldi, st kui ühel aastal kaevandati põlevkivi vähem, ei suurendatud selle arvelt järgmisel aastal lubatud kaevemahtu. Muudatuste kohaselt aga võidakse ülempiirist vähem kaevandatud mahte n-ö tagantjärgi kaevandada järgmise 7 aasta jooksul. Eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldab see järgmise 7 aasta jooksul kaevandada täiendavalt ca 24 miljonit tonni põlevkivi.

Eelnõu algatanud Riigikogu liikmete (kelle hulka ebatavaliselt kuulus nii opositsioonilise Keskerakonna kui sotsiaaldemokraatide, IRLi ja Reformierakonna poliitikuid) hinnangul toovad muudatused kaasa positiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud. Põlevkivisektoris, mis moodustab Eesti SKPst vaid 2,9% nähakse eelnõu seletuskirja kohaselt Ida-Virumaa (kus elab üle 10% Eesti elanikkonnast) majandusarengu ja sotsiaalse heaolu garantiid.

Keskkonnaorganisatsioonid olid eelnõu suhtes kriitilised, kiirustades vastu võetud muudatuse mõjusid keskkonnale ei hinnatud

Keskkonnaorganisatsioonid olid seevastu eelnõu suhtes kriitilised. Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO ) ja Eesti Maavarade Ühingu (EMÜ) ühispöördumises leiti, et eelnõu on vastuolus kehtiva põlevkivi arengukavaga, selle mõjud on hindamata ning seletuskirja selgitused on vastuolulised.

KÕKi hinnangul on keskkonnaorganisatsioonide etteheited mõjude hindamise puudulikkuse osas põhjendatud. Eelnõu seletuskirjas on vaid väga pealiskaudselt kirjeldatud võimalikke positiivseid mõjusid sotsiaal- ja majandusvaldkonnas, seejuures konkreetsetele uuringutele vms väiteid tõestavale materjalile viitamata. Täielikult on kajastamata jäetud kahtlemata olulised keskkonnamõjud ning vastuolud EL kliimapoliitika eesmärkidega. Muret tekitav on eelnõu „turbomenetlus” – üksikute ettevõtete ärihuvidest kantud, ent suurte mõjudega eelnõu menetlemiseks kulus Riigikogul algatamisest seaduse vastuvõtmiseni täpselt 3 nädalat. Selline teguviis on selges vastuolus Riigikogu enda poolt vastu võetud normitehnika reeglitega.

Eelnõu materjalid Riigikogu veebilehel


Keskkonnaministeerium alustas maapõue strateegia koostamist

10. juunil toimus keskkonnaminister Marko Pomerantsi juhtimisel esimene kohtumine, millel arutati Eesti maapõue strateegia koostamist. Eestis on olemas arengukavad erinevate maavarade liikide kohta (ehitusmaavarade arengukava, põlevkivi arengukava), ent seni puudub üldisem, kogu valdkonda suunav strateegia.

Uues strateegias soovitakse sõnastada riigi eesmärgid ja huvid maapõue uurimisel ja kasutamisel ning määratleda üldjoontes tegevused, mida riigil on nende saavutamiseks vaja ellu viia. Et maapõue kasutamine on ühelt poolt vajalik majanduse käigushoidmiseks ja arendamiseks, aga teisalt võib kaasa tuua keskkonnaprobleeme ja halvendada inimeste heaolu, tuleb strateegias otsida nende huvide vahel tasakaalu. Keskkonnaministeeriumi sõnul võidakse strateegia põhjal teha ka ettepanekuid seaduste muutmiseks.

Järgmise sammuna asub Keskkonnaministeerium koos töörühmaga välja töötama maapõue strateegia koostamise ettepanekut, mis soovitakse esitada valitsusele käesoleva aasta hilissügisel. Strateegia loodetakse valmis saada 2017. a lõpuks.

Keskkonnaministeeriumi pressiteade




JÄÄTMED

Riigikontroll: riigil tuleb ohtlike jäätmetega tõsisemalt tegeleda

Juuni alguses avaldas Riigikontroll auditi, milles hindas riigi tegevust ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemisel väljaspool põlekivisektorit. Tegemist on olulise küsimusega, kuna nt 2013. a tekitati Eestis väljaspool põlevkivisektorit umbes 200 kg ohtlike jäätmeid elaniku kohta (kokku 264 000 tonni). Ohtlikud jäätmed saastavad keskkonda sattudes põhjavett ja pinnast ning kahjustavad nii inimeste kui teiste elusorganismide tervist. Seega on oluline, et need jäätmed saaksid korrektselt käideldud.

Riigikontrolli auditi kohaselt ei ole riik kahjuks saavutanud jäätmekavas 2013. aastaks seatud eesmärke, st vähendanud ohtlike jäätmete kogust ning suurendanud nende taaskasutamist. Vastupidi, koos majanduse arenguga on suurenenud ka ohtlike jäätmete tekkekogused, samas taaskasutamine suurenenud ei ole. Muret tekitab seejuures, et käitlemata jäi, st ettevõtete territooriumile kuhjus 2013. a ligi kolmandik kõigist tekitud ohtlikest jäätmetest. Omaette probleemiks ohtlike jäätmete alaste eesmärkide saavutamisel on ka ebatäpsused aruandluses, mis alandavad oluliselt selle usaldusväärsust.

Ohtlike jäätmete hulk on viimastel aastatel suurenenud, aga taaskasutuse mahud on jäänud samaks

Puudulikuks peab audit ka riigiasutuste tegevust lubade andmisel ja järelevalve tegemisel. Näiteks selgus, et mitmetes keskkonnalubades seatud keskkonnaseire nõuded ei olnud tõhusad, kuna ei nõutud sellele tegevusele iseloomulike ohtlike ainete seiramist või oli metoodika liiga üldsõnaline. Probleeme on valmistanud ka Keskkonnainspektsiooni järelevalve tulemuste mittearvestamine loa andja ehk Keskkonnaameti poolt. Inspektsioon ise aga on jätnud mitmeid menetlusi põhjendamatult pooleli ning kohaldanud vaid tagasihoidlikke trahve.

Radioaktiivsete jäätmete osas on puuduseks, et siiani ei ole otsustatud, mida teha siin leiduvate radioaktiivsete jäätmetega, sh Paldiskisse Nõukogude laevastikust jäänud jäätmetega. Keskkonnaministeerium on selles osas siiski algatanud eeluuringu, mille tulemused selguvad eeldatavasti 2016. aaastaks.

Riigikontrolli audit (pdf) 




JAHINDUS

Keskkonnaministri 28. mai 2013. a määruse nr 32 „Jahieeskiri“ muutmine

Keskkonnaministeeriumi poolt avalikustatud eelnõu lubaks tulevikus teha suuruluki laskekatseid ka seisvale märgile (hetkel on see võimalik vaid liikuvale märgile). Seletuskirja kohaselt pole varitsusest või kõrgistmelt ulukite laskmiseks vaja osata liikuvat märki tabada ning muudatus võimaldaks eakamatel jahimeestel hõlpsamini jahti pidada. Muudatuse algatajaks oli Eesti Jahimeeste Selts.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Siim Vahtrus tutvustas Postimehes keskkonnaasjades osalemist ja kummutas planeerimisseaduse müüte

KÕKi jurist Siim Vahtrus kirjutas möödunud kuu jooksul Postimehe arvamusportaali kaks kaastööd:

Arvamusartiklitega soovisime levitada infot KÕKi osalusjuhiste kohta, mis õpetavad, kuidas osaleda keskkonnaotsuste (keskkonnalubade, planeeringute, keskkonnamõju hindamise) tegemises. Osalusjuhised valmisid ning said täiendatud Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel.