Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Aprill 2015
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Kastani 42, 50410 Tartu | k6k@k6k.ee   

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

ACCC: 8000 naela suuruste kohtukulude väljamõistmine ilma kaebust läbivaatamata on vastuolus Aarhusi konventsiooniga (ACCC/C/2012/77)

Aarhusi konventsiooni kontrollikomitee (ACCC) avalikustas hiljuti eelmise aasta juulis vastu võetud seisukoha vaidluses Suurbritannia kohtukulude üle. ACCC poole pöördus keskkonnaühendus Greenpeace, kes leidis, et Suurbritannia kohtumenetluse reeglid olid vastuolus Aarhusi konventsiooni artikkel 9 lõigetega 4 ja 5, mille kohaselt ei tohi kohtumenetlus olla takistavalt kallis.

ACCC rõhutas ka, et sõltumata siseriikliku õiguse eripäradest on Aarhusi konventsioon siduv kõigile sellega ühinenud riikidele ja nende kohtutele

Vaidluse põhjuseks oli Suurbritannia kohtu otsus, millega jäeti menetlusse võtmata Greenpeace’i kaebus Suurbritannia valitsuse tuumaenergia-teemalise raamotsuse vastu. Kohtuotsusega mõisteti kaebajalt välja ka kohtukulud ligi 12 000 naela ulatuses. Greenpeace vaidles otsusele vastu, tuues välja, et tehtud kulutused (eelkõige esindajatele) olid varast menetlusetappi arvestades liiga suured ning vastuolus Aarhusi konevntsiooniga. Kohus vähendas küll kulusid 8000 naelale, ent leidis, et Aarhusi konventsioon ei puutunud antud juhul asjasse.

ACCC leidis oma otsuses, et arvestades erinevaid asjaolusid (sh kaebaja poolt kantud õigusabikulusid) olid 8000 naela suurused kohtukulud antud juhul takistavalt kallid. Asjaolu, et kaebaja ei jätkanud siseriiklikku kohtuvaidlust kulude üle, oli ACCC hinnangul esimest otsust arvestades mõistetav ning seetõttu oli ACCC poole pöördumine enne kõiki siseriiklikke kohtuastmeid läbimata lubatav. ACCC juhtis tähelepanu ka sellele, et konventsiooniosalisena on Suurbritannia (ja selle kohtud) kohustatud konventsiooni nõudeid järgima, sõltumata oma siseriiklikust õigusest ja selle eripäradest.

Kontrollikomitee järeldused (pdf)





KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus: asjaomane üldsus peab saama KMH algatamata jätmise otsust vaidlustada (C-570/13)

Euroopa Kohus leidis 16. aprillil tehtud otsuses, et keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsus ei saa olla kolmandatele isikutele (nt naabritele) õiguslikult siduv. Seega peaksid isikud, kelle õigusi või huve see riivab, saama vastavat otsust vaidlustada.

Euroopa Kohus leidis, et naabritel peab olema õigus vaidlustada KMH algatamata jätmist, riigid saavad lisatingimuseks seada vaid õiguste või huvide riive

Vaidlus, mille tõttu Austria kohus Euroopa Kohtu poole pöördus, puudutas kaubanduskeskuse rajamist. Rajatava kaubanduskeskuse naaber vaidlustas kaubanduskeskuse ehitusloa, tuues mh välja, et kompleksi KMH algatamata jätmise otsus oli õigusvastane. Ehitusloa väljastanud omavalitsus väitis, et teise asutuse tehtud KMH algatamata jätmise otsus oli talle õiguslikult siduv ning ta ei saanud seda otsust ümber hinnata. Austria kohus pöördus tekkinud olukorras Euroopa Kohtu poole, et viimane hindaks, kas KMH algatamata jätmise otsus on õiguslikult siduv ka naabrite suhtes, kellel puudus siseriikliku õiguse kohaselt võimalus otsuse vaidlustamiseks.

Euroopa Kohus leidis, et KMH algatamata jätmise otsus ei saa olla kolmandate isikute jaoks õiguslikult siduv, st vaidlustamatu. Vastavalt Aarhusi konventsioonile ja KMH direktiivile peavad „asjaomase üldsuse“ hulka kuuluvad isikud (isikud, keda otsus võib mõjutada) saama taolisi otsuseid vaidlustada (hiljemalt koos lõppotsusega). Nii konventsiooni kui direktiivi kohaselt võib siseriiklikes kohtumentluse reeglites seada kaebeõiguse lisatingimuseks huvide või õiguste riive. Reeglid, mille kohaselt ei ole KMH algatamata jätmist võimalik üldse vaidlustada ka isikute poolt, kelle õigusi otsus riivab, on vastuolus EL õigusega (ning need tuleks jätta kohaldamata).

Kohtuotsuse tekst


Euroopa Kohus: nafta ja gaasi proovipuurimise suhtes tuleb läbi viia keskkonnamõju eelhindamine (C-531/13)

Euroopa Kohus tegi 11. veebruaril otsuse, milles leidis, et nafta ja gaasi otsinguteks puuraukude rajamisel ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) tingimata kohustuslik. Samas tuleb läbi viia nõuetekohane eelhindamine, pöörates mh tähelepanu koosmõjule teiste tegevustega.

Antud juhtumil rõhutas Euroopa Kohus koosmõjude arvestamise tähtsust ning seda, et koosmõjude tuvastavamisel ei ole õige lähtuda administratiivsetest piiridest

Vaidlus puudutas Austrias välja antud luba rajada nafta ja gaasi otsimiseks ja proovikorras ammutamiseks kuni 4150 m sügavune puurauk. Loa andmisel jäeti keskkonnamõju hindamata. Kohalik omavalitsus ning elanikud vaidlustasid otsuse, leides, et antud juhul oleks pidanud keskkonnamõjusid hindama (kohustuslikus korras) vastavalt KMH direktiivi (85/337/EMÜ) I lisa punktile 14. See punkt näeb ette, et KMH on igal juhul kohustuslik, kui kavatsetakse kaubanduslikul otstarbel toota naftat mahuga üle 500 t päevas või maagaasi mahuga üle 500 000 m3 päevas.

Euroopa Kohus leidis esmalt, et antud juhul olid proovipuurimise käigus maksimaalselt ammutatavad nafta ja gaasi kogused väiksemad, kui KMH direktiivi I lisa punktis 14 nimetatud künniskogused. Seega ei olnud keskkonnamõju hindamine tingimusteta kohustuslik. Samas leidis kohus, et tegemist on „süvapuurimisega“ direktiivi II lisa tähenduses. II lisas on loetletud tegevused, mille puhul tuleb läbi viia keskkonnamõju eelhindamine, st põhjalikult kaaluda, kas algatada KMH või mitte; selline kaalumine oleks tulnud läbi viia ka antud juhul. Seejuures tuli tähelepanu juhtida ka koosmõjudele teiste elluviidavate ja kavandatavate tegeuvstega. Antud juhul oli juba sama kohaliku omavalitsuse territooriumile rajatud 30 proovipuurimise auku, ent Euroopa Kohus rõhutas, et arvestada tuleks ka teistes lähiümbruse omavalitsustes rajatud puuraukudega.

Kohtuotsuse tekst


Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise ning sellega seoses teiste seaduste muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldati 1. juulist jõustuvad keskkonnamõju hindamise süsteemi laiaulatuslikud muudatused, mida tutvustasime lähemalt eelmise kuu uudiskirjas. Muudatused kaotavad mh senise mõjude hindamise järelevalve süsteemi.




KLIIMAMUUTUS

Keskkonnaministeerium asub välja töötama kliimastrateegiat

Märtsis alustasid tööd Keskkonnaministeeriumi kokku kutsutud töögrupid, kelle ülesandeks on ette valmistada Eesti esimene kliimastrateegia, ametliku nimetusega „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“.

Uue strateegia eesmärk on tuvastada kõige kulutõhusamad viisid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, võrreldes võimalikke meetmeid erinevates valdkondades

Uus strateegia oleks nn katusstrateegiaks valdkondlikele arengukavadele põlevkivi, energeetika, transpordi, metsanduse jms osas. Eesmärk on tuvastada, millistes valdkondades ja milliste vahenditega on võimalik kõige kulutõhusamalt saavutada pikaajaline eesmärk – vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aastaga 80% võrra.

Esialgse ajakava kohaselt toimub esmalt töögruppides strateegia ettevalmistavad arutelud jm töö kuni selle oktoobrini, millele järgneb kokkupandud sisendi avalikustamine. Töögruppe on viis – energeetika ja tööstus, transport, põllumajandus, metsandus ning jäätmemajandus. Eelnõu plaanitakse valmis saada ja avalikustada 2016. a II kvartalis ning Riigikogus võiks see kinnitatud saada juba 2016. a lõpuks.

Kliimastrateegia teemaline Keskkonnaministeeriumi veebileht 


Uuendatud määruste kohaselt tuleb F-gaaside aruanded Keskkonnaministeeriumile esitada juba 20. juuniks

Märtsi lõpus muudeti mitut määrust, mis käsitlevad fluoritud kasvuhoonegaase (F-gaase) sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide hooldust, aruandlust ja nõudeid neile seadmetele. Muudatuste peamiseks ajendiks oli uue selleteemalise EL-määruse (nr 517/2014) kehtestamine, mistõttu tuli ka EL-määrust Eesti õiguses täpsustavaid määruseid uuendada. EL-tasandil on F-gaasidega seotud reeglid kehtestatud, kuna tegemist on ainetega, mis keskkonda pääsedes soodustavad ka väikestes kogustes oluliselt nn kasvuhooneefekti teket ning mõjutavad seeläbi kliimat.

Muudeti määruseid:

·        Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2013. a määrus nr 114 „Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu"

·        Keskkonnaministri 27. augusti 2014. a määrus nr 36 „Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide lubatud lekke piirväärtused”

·        Keskkonnaministri 30. detsembri 2014. a määrus nr 60 „Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord ning käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded”

Sisulise muudatusena kohustab uuendatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 114 Keskkonnaametile F-gaaside kohta aruandeid esitama 20. septembri asemel juba 20. juuniks, seda juba sel aastal. Aruannete esitamise kohustus on Ravimiametil, Maanteeametil, F-gaaside turustajal, F-gaase sisaldavate aerosoolide ja ühekomponendiliste polüuretaanvahtude tootjatel, reederitel ja raudteeveo ettevõtetel. Seletuskirja kohaselt on aruannete varasem esitamine vajalik selleks, et Eesti riik saaks anda Euroopa Komisjonile iga-aastases F-gaaside inventuuris täpsema ülevaate (andmete esitamise tähtaeg on 31. juuli). Uuendusena nähakse ette, et aruanded võib esitada ka digiallkirjastatud kujul (siiani sai seda teha kas elektroonilises registris või tavaposti teel).

Vabariigi Valitsuse määruse nr 114 muudatused

Keskkonnaministri määruse nr 36 muudatused

Keskkonnaministri määruse nr 60 muudatused


Välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus

Riigi Teatajas avaldati välisõhu kaitse seaduse muudatused, millega rakendatakse uut kasvuhoonegaasidega kauplemise skeemi, mis hõlmab sektoreid, mis jäävad nn turupõhisest (ETS) süsteemist välja. Muudatuste sisust saab pikemalt lugeda eelmise aasta detsembrikuu uudiskirjast.




ENERGEETIKA

EL liikmesriigid toetavad põhimõtteliselt energialiidu loomist; täpse sisu osas on oodata ägedaid vaidlusi

19. märtsil toimunud EL Nõukogu kohtumisel avaldasid liikmesriikide liidrid toetust Euroopa Komisjoni plaanidele nn „energialiidu“ loomiseks. Energialiit on üks uue Euroopa Komisjoni kümnest prioriteedist; sisuliselt on tegemist meetmete paketiga, mis peaks senisest enam ühildama erinevate EL riikide energiaturge ning aitama saavutada EL ühiseid eesmärke energeetika ja kliimamuutuse alal. Veebruari lõpus välja käidud paketis on kaardistatud viis peamist valdkonda: energiajulgeolek, ühise energiaturu loomine, energiatõhususe suurendamine, majanduse süsinikuvabaks muutmine ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime.

Energeetika on valdkond, mille osas on Euroopa Liidul n-ö jagatud kompetents, st liikmesriikidel on suur sõnaõigus. Seega on Euroopa Komisjonil konkreetsete meetmete väljatöötamiseks vaja riikide luba. Väga üldises sõnastuses selline luba ka märtsikuisel tippkohtumisel anti. Liikmesriikide esindajad tõid omalt poolt oluliste teemadena välja energiavõrkude vaheliste ühenduste väljaehitamise, varustuskindluse tagamise ning paindlike energiaturu tingimuste väljatöötamise, mis aitaks hoida tarbijate jaoks hindu madalal.

Kriitikud leiavad, et kokkuleppe tekst viitab vähemalt mõnede riikide soovile arendada taastuvenergia allikate asemel kildagaasi tootmist ja tuumaenergeetikat

Saavutatud kokkulepe sai koheselt keskkonnaorganisatsioonide ning taastuvenergia tootjate kriitika osaliseks. Suurimaid etteheiteid tehti punkti osas, mis viitab „siseriiklikele energiaallikatele ning turvalistele ja jätkusuutlikele, madala süsinikujäljega tehnoloogiatele“ kui heale viisile energiajulgeoleku suurendamiseks. Kriitikud näevad selles eelkõige Poola ja Suurbritannia soovi kasutada laiaulatuslikult kildagaasi ning tuumaenergiat taastuvenergiasse investeerimise asemel.

Väljaande EUObserver andmetel on hoolimata riikide põhimõttelisest valmisolekust luua energialiit ees pikad ning keerukad vaidlused nii täpsete meetmete sisu kui ka kogu energialiidu juhtimise teemal. Märtsikuise kokkuleppe üldine tekst võimaldab erinevaid, konfliktseid tõlgendusi, mis demonstreerivad ehedalt liikmesriikide vahelisi lahkarvamusi.

EL Nõukogu ametlik seisukoht (ingl k)




VESI

Keskkonnaministri 17. jaanuari 2007. a määruse nr 9 „Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatuste kohaselt küsitakse veekasutajatelt täiendavaid andmeid seoses asulareovee kogumise ja heitvee analüüsi meetoditega. Teisalt ei pea enam esitama andmeid veekasutuse majanduslike näitajate kohta.


Keskkonnaministri 9. septembri 2010. a määruse nr 49 „Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee-elustikus” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatustega korrigeeriti tagasiulatuvalt fluoriidide ja tolueeni pinnavees lubatud piirväärtusi. Vahepeal kehtinud piirväärtused olid teisendamisvea tõttu eksikombel oluliselt rangemad, kui varem kehtinud regulatsioon ette nägi.




KALANDUS

Uus kalapüügiseadus jõustub 1. juulist

Riigi Teatajas avaldati märtsi keskpaigas uus kalapüügiseaduse terviktest. Tutvustasime uue seaduse sisu ja eesmärke lähemalt juba detsembri uudiskirjas. Lühidalt öeldes oli peamiseks eesmärgiks seaduse struktuuri korrastamine ning kooskõlla viimine keskkonnaseadustiku üldosa seadusega.

Riigikogus lisati keelatud tegevuste nimekirja kala müük ja ost enne laeva lossimist või kala maale toomist, sooviga vältida ebaseaduslikult püütud kalade legaalselt maale toomist

Eelnõusse tehti Riigikogus veel mõningaid täpsustusi ja muudatusi. Riigikogu otsustas olulise täiendusena lisada keelatud tegevuste nimekirja kala müügi ja ostu enne lossimist või maale toomist. Muudatus on vajalik selleks, et vältida veekogudel toimuvaid tehinguid, mille tulemusena tuuakse ebaseaduslikult püütud või deklareerimata kala legaalselt maale. Samuti lisati keeld töödelda harrastus- või õngepüügil püütud kala veekogul, selle rannal või kaldal, kui kalaliigi kohta on sätestatud alammõõt ning töötlemine ei võimalda tuvastada kala pikkust. Muudatus on vajalik selleks, et paremini tuvastada alamõõduliste kalade püüki.

Algselt oli seadus mõeldud jõustuma üldises korras, st 10 päeva pärast avalikustamist, Riigikogus aga muudeti jõustumisaeg hilisemaks, seega jõustub uus seadus 1. juulist. Riigikogus lisati ka rakendussäte, mille kohaselt jäävad varasema seaduse alusel antud määrused esialgu kehtima, ent vaid osas, milles nad ei lähe uue seadusega vastuollu.

Kalapüügiseaduse tekst Riigi Teatajas


Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 „Kalapüügieeskiri” ja Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2011. a määruse nr 122 „Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud muudatustest kirjutasime lähemalt veebruarikuu uudiskirjas. Olulise muudatusena tuleb alates 2016. a hakata püügivahendeid rannikumeres tähistama punaste või oranžide lippude ning helkurribadega. Eesmärk on parendada püügivahendite nähtavust ning seeläbi meresõidu ohutust. Lisaks täpsustati suurt hulka kalapüügipiiranguid konkreetsetes veekogudes.




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Keskkonnaseadustiku kommentaarid ja teabepäevad teevad uue seaduse inimestele arusaadavamaks

SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) eestvedamisel ilmusid täiendatud kommentaarid hiljuti jõustunud ja Eesti õigusruumis uuenduslikule keskkonnaseadustiku üldosale. Kommentaarid aitavad inimestel uues seaduses märkimisväärselt paremini orienteeruda ning muudavad lihtsamaks nn katusseaduse kasutamise nii ettevõtetele, avaliku võimu asutustele kui ka tavalisele inimesele.

Loe edasi »


KÕKiga saab ühendust uuel aadressil

Alates 13. aprillist tegutseb KÕKi meeskond uues kontoris, mille asukohaks on Kastani 42, 50410, Tartu (Riia ja Kastani tn nurgal). Meie telefoninumbrid, meiliaadressid ja muud andmed jäävad samaks.

Loe edasi »


Osalusvõimaluste teabeõhtud aprillis: Kassari ja Muhu

Jätkame infopäevadega kohalikele kogukondadele keskkonnaotsustes kaasarääkimise võimaluste teemal.

Aprillis toimunud infopäevad:

  • 13. aprill kell 17.30 Hiiumaal, Kassari rahvamajas
  • 14. aprill kell 16 Muhu lasteaia saalis

Loe edasi »