Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Merlyn, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Veebruar 2014
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Euroopa Komisjoni väljapakutud kliima- ja energiapakett pälvib kriitikat

22. jaanuaril avalikustas Euroopa Komisjon kauaoodatud ettepaneku, milline võiks olla EL kliima- ja energiapoliitika raamistik vahemikus 2020-2030. Meetmepakett seab sarnaselt kehtiva strateegiaga EL tasandi eesmärgid nii kasvuhoonegaaside vähendamiseks kui taastuvenergeetika osakaalu suurendamiseks. Väljapakutud eesmärgid ning nende saavutamise meetmed sattusid aga kiirelt nii keskkonnaorganisatsioonide kui ka Euroopa Parlamendi kriitika alla. Kriitikud leiavad, et väljapakutud lahendused on kannustatud lühiajalistest majanduslikest huvidest ning pole piisavalt ambitsioonikad.

Loe lähemalt



ENERGEETIKA

Uued EL ökodisaini ja energiamärgistuse nõuded küpsetusahjudele, keeduplaatidele ja pliidikubudele

31. jaanuaril avaldati Euroopa Liidu Teatajas EL määrused, millega kehtestati kodumajapidamises kasutatavatele küpsetusahjudele (sh pliitidele, milles on küpsetusahjud), keeduplaatidele ja pliidikubudele energiamärgistuse ning ökodisaini nõuded. Tegemist on nõuetega, millele tooted peavad edaspidi vastama, et neid saaks ELis turustada. Nõuete eesmärk on vähendada toodete energiatarbimist. Uute nõuete järgimine peaks ELi hinnangul aastaks 2020 aitama kokku hoida 27 PJ energiat aastas ning aastaks 2030 60 PJ aastas. Võrdluseks: 2010. aastal kasutati nende toodete poolt hinnanguliselt kokku 755 PJ energiat.

EL määrusega (EL) nr 65/2014 kehtestati toodetele energiamärgistuse ning muud tootega seotud teabe esitamise nõuded (nt tootekirjelduse, muu tehnilise teabe ja märgistuse kohta). Nõudeid peab reeglina järgima alates 1. jaanuarist 2015. a

EL määrusega (EL) nr 66/2014 kehtestati toodetele ökodisaini nõuded – need hõlmavad näiteks energiatõhususe, võimsuse ja valgustuse näitajaid.

EL määrus (EL) nr 65/2014 kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude, keeduplaatide ja pliidikubude energiamärgistuse nõuete kohta (pdf)

EL määrus (EL) nr 66/2014 kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude, keeduplaatide ja pliidikubude ökodisaini nõuete kohta (pdf)


Euroopa Komisjon täpsustas ökodisainis kasutatavaid standardeid

Euroopa Liidu Teatajas avaldati 24. jaanuaril kaks Euroopa Komisjoni teatist, milles on toodud uuendatud viited standarditele, mille järgimise korral loetakse standardiga hõlmatud tooted EL nõuetele vastavateks. Ökodisaini nõuete kohaselt ei ole rahvusvaheliste standardite järgimine küll rangelt nõutav, ent nendest lähtumise korral loetakse tooted nõuetele vastavaks. Euroopa Komisjon määratleb seejuures standardeid,  mis on parasjagu asjakohased. Seekordsed teatised puudutavad külmutusseadmete ning erinevate lampide ja valgustite ökodisaini ja energiamärgistuse nõudeid.

Euroopa Komisjoni teatis seoses külmutusseadmete ökodisaini ja energiamärgistusega (pdf)

Euroopa Komisjoni teatis seoses erinevate lampide ja valgustite ökodisaini ja energiamärgistusega (pdf)


Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013. a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja väljaandmise kord” muutmine

Energiamärgise määruse muudatustega viidi selle lisasse 4 sisse informatiivsed viited selle kohta, kust saab hoonete energiatõhususe kohta rohkem infot, soovitus kasutada energiaauditit jms. Täiendused kellegi õigusi ega kohustusi ei muuda, vajalikud olid need EL hoonete energiatõhususe direktiivi täielikuks ülevõtmiseks.


Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012.  a määruse nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine

Riigi Teatajas avaldati energiatõhususe miinimumnõuete määruse muudatused, mille kohaselt peavad alates 1. jaanuarist 2019. a kõik riigiasutuste omandis ja kasutuses olevad uued hooned ning 1. jaanuarist 2021. a ka kõik muud uued hooned olema ehitatud liginullenergiahoonetena. Tutvustasime muudatuste eelnõu sisu KÕKi 2013. a detsembrikuu uudiskirjas, eelnõusse sisulisi muudatusi ei tehtud.




VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Kohus selgitas kruiisilaevade kütustele väävlisisalduse normide kohaldamist (C-537/11)

23. jaanuaril tegi Euroopa Kohus otsuse asjas C-537/11, milles selgitas laevakütuse väävlisisalduse normide kohaldamist kruiisilaevade suhtes. Vaidluse põhjuseks oli Panama lipu all sõitva kruiisilaevale Itaalia sadamakapteni poolt tehtud ettekirjutus maksimaalset väävlisisaldust ületava kütuse kasutamise eest. Vaidlust lahendanud Itaalia kohus palus Euroopa Kohtu hinnangut, kuidas antud juhul laevakütuse väävlisisalduse norme kohaldama peaks.

Laevakütustes on maksimaalne lubatav väävlisisaldus reguleeritud EL direktiiviga 1999/32 (laevakütuses väävlisisalduse vähendamise kohta) ning rahvusvahelise merereostuse vältimise leppe MARPOL 73/78 konventsiooni VI lisaga. EL direktiiv seab seejuures liinivedusid tegevate laevade kütuse suhtes rangemad normid, millele kruiisilaeva poolt kasutatud kütus ei vastanud. Üheks keskseks vaidlusküsimuseks oli seetõttu, kas kruiisilaev on käsitletav „liinivedusid tegevana“ EL direktiivi 1999/32 tähenduses.

Euroopa Kohus leidis, et kruiisilaevu saab käsitleda liinivedusid tegeva laevana juhul, kui reise korraldatakse kindla sagedusega, konkreetsetel kuupäevadel ja üldiselt kindlaks määratud lähte- ja saabumisaegadega ning kliendid saavad ise valida erinevate reiside vahel. Kui laeva kasutus vastab eeltoodud tingimustele, tuleb selles kasutada liinilaevade kütusele seatud nõuetele vastavat, madalama väävlisisaldusega kütust.

Euroopa Kohtu otsus asjas C-537/11


Keskkonnaministri 4. juuli 2005. a määruse nr 55 „Liikurmasinale paigaldatavast mootorist välisõhku eralduvate heitkoguste piirväärtused” muutmine

Riigi Teatajas avaldatud määruse muudatustega seatakse heitenormid ka enam kui 560 kW võimsusega sisepõlemismootoritele (selliseid kasutatakse nt raudteevedurites). Heitenorme rakendatakse vaid uute, turule viidavate liikurmasinate mootorite suhtes. 




VESI

Riigikogu menetleb ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse muudatuste eelnõu

29. jaanuaril läbis Riigikogus esimese lugemise ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse muudatuste eelnõu, mille eesmärgiks on muuta vee-ettevõtja määramise korda. Kui kehtiva õiguse kohaselt määratakse vee-ettevõtja konkurentsiseaduse alusel avaliku konkursi korras, siis eelnõu kohaselt tuleks vee-ettevõtja leida riigihankega. Eelnõu sisu oleme varem lähemalt tutvustanud KÕKi 2013. a veebruarikuu uudiskirjas ja KÕKi 2013. a juulikuu uudiskirjas.

Eelnõusse on sisse jäetud vaid muudatused vee-ettvõtja määramise korras

Justiitsministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata, kuna leidis, et kavandatavate muudatuste asemel tuleks välja töötada seaduse uus terviktekst. Ministeerium põhjendas enda seisukohta lisaks põhimõttelistele puudustele eelnõus sellega, et regulatsiooni on selle kehtivusaja jooksul oluliselt täiendatud ja muudetud, mistõttu on paragrahvide tekst muutunud lubamatult mahukaks. Samas nõustus ministeerium vee-ettevõtja määramisega vahetult seonduva regulatsiooni muutmisega enne tervikteksti väljatöötamist.

Eelnõusse ongi alles jäetud vaid vee-ettevõtja määramisega seonduv regulatsioon, ent sellesse on tehtud mõningaid sisulisi ja sõnastuslikke täiendusi ja täpsustusi. Näiteks on lisatud, et riigihanke alusel võib vee-ettevõtja otsustada kuni 12 aasta pikkuseks perioodiks ning täpsustatud, millised andmed peavad sisalduma kohaliku omavalitsuse volikogu otsuses vee-ettevõtja määramise kohta.

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse muudatuste eelnõu Riigikogu kodulehel




MAAPÕU

Komisjoni lahendus kildagaasi ammutamise nõuete osas: õigusakti asemel pelgad suunised

Euroopa Komisjon võttis 22. jaanuaril vastu soovituse, milles on paika pandud miinimumpõhimõtted kildagaasi uurimiseks ja ammutamiseks hüdrofrakkimise meetodil. Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas, mille kättesaamiseks kasutatav hüdrofrakkimine on riskantne tehnoloogia. Kuna hüdrofrakkimise käigus kasutatakse suurtes kogustes ohtlikke kemikaale, võib see ohustada tootmist ümbritsevat keskkonda. Seni on kildagaasi ammutatud üksnes USA-s. Euroopas on selle ammutamise võimalusi siiamaani vaid uuritud (nt Poolas ja Taanis), ent esimesi tootmisprojekte prognoositakse aastaks 2015. Eestis kildagaasi leidumise kohta on seni esitatud vastukäivaid andmeid.

Kompromissina vaadatakse soovituste tõhusus 18 kuu pärast üle; siis otsustatakse uuesti ka direktiivi või määruse andmise üle

Värsketes soovitustes peab Euroopa Komisjon vajalikuks enne lubade andmist, mille puhul võib olla vajalik suuremahulise hüdrofrakkimise kasutamine, läbi viia keskkonnamõjude hindamine ning kaasata sellesse ka avalikkus. Soovitused kirjeldavad, milliseid aspekte tuleb riskide hindamisel arvestada, mis tuleb  kindlaks teha lähteolukorras, ning milliseid tegevuskavasid tuleb tootjatel välja töötada. Samuti tuleks liikmesriikidel tagada, et võimaliku keskkonnakahju tekkimise puhuks on tootjal olemas rahaline vmt tagatis.

Soovitused on pälvinud kriitikat, kuna niivõrd tõsiste riskide lahendamiseks on valitud lahendus nõrgavõitu. Soovitused on, nagu nende nimigi ütleb, üksnes soovitused, mida liikmesriigid võivad, ent ei pruugi järgida. Tugevamad õiguslikud nõuded oleks saanud kehtestada direktiivi või määrusena, ent sellest lahendusest Komisjon loobus. Selle põhjusena tõi Komisjon välja eelkõige selle, et teemat on vaja reguleerida kiiresti, kuna esimesed tootmisprojektid on peatselt tulekul; uue õigusakti vastuvõtmine oleks olnud ajamahukam kui soovituste andmine. Samas on ilmne, et leebema reguleerimisviisi valiku üheks põhjuseks oli osade liikmesriikide (eelkõige UK ja Poola, ent ka Ungari, Slovakkia ja Tšehhi) surve. Komisjoni soovitustes on omamoodi kompromisslahendusena kirjas, et nende efektiivsus vaadatakse üle 18 kuu pärast ning siis otsustatakse, kas valmistada tulevikus sel teemal ette siduv õigusakt.


Euroopa Komisjoni soovitus 2014/70/EL (pdf)

Euroopa Komisjoni teatis kildagaasi kasutamise võimaluste ja väljakutsete kohta (ingl k, pdf)

Video kildagaasi uurimise ja tootmise vastuoludest Euroopas (ingl k) veebilehel tvlink.org (pikkus: 7:53)

Euroopa Komisjoni pressiteade ja memo (ingl k)

Euroopa Komisjoni temaatiline veebileht (ingl k)




JÄÄTMED

EL Parlamendi seisukohad plastikjäätmetega võitlemise kohta

14. jaanuaril võttis EL Parlament vastu mitteseadusandliku resolutsiooni keskkonda sattunud plastikjäätmete Euroopa strateegia kohta, mis käsitleb ettepanekuid plastikjäätmete probleemiga tegelemiseks. Tegemist on seisukohtadega 2013. a märtsis Euroopa Komisjoni poolt avaldatud rohelisele raamatule keskkonda sattunud plastikjäätmeid käsitleva Euroopa strateegia kohta, mille eesmärgiks oli algatada arutelu selle üle, kuidas muuta plasttoodete olelusring säästlikumaks ning vähendada plastikjäätmete mõju keskkonnale. Kajastasime rohelise raamatu sisu KÕKi 2013. a märtsikuu uudiskirjas seoses avaliku konsultatsiooni toimumisega.

EL Parlament on seisukohal, et 2020. aastaks tuleks keelata kõige ohtlikumad plastikained ja teatud tüüpi kilekotid. Samuti leiab Parlament, et peaks paika panema siduvad eesmärgid plastikjäätmete kogumiseks, sortimiseks ja ringlussevõtmiseks, samuti kohustuslikud ringlussevõetavuse kriteeriumid. Lisaks on Parlament arvamusel, et tuleks kogumise, sortimise ja üldise jäätmekäitluse kriteeriumid ELi piires ühtlustada ning läbi vaadata plastikjäätmete kogumist reguleeriv EL pakendidirektiiv.

Samuti palub EL Parlament esitada Euroopa Komisjonil 2014. aastaks ettepanekud, kuidas lõpetada 2020. aastaks järk-järgult ringlussevõtuks või taaskasutuseks sobivate jäätmete prügilasse ladustamine, ilma et eelistataks jäätmete energiakasutuse võimalust . Muuhulgas leiab Parlament, et plastikjäätmeid tuleks kasutada energia tootmiseks vaid juhul, kui kõik ülejäänud võimalused on ammendunud.

Euroopa Parlamendi pressiteade

Euroopa Parlamendi resolutsioon keskkonda sattunud plastikjäätmete Euroopa strateegia kohta


Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu

Riigikogu menetleb pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muudatuste eelnõu, millega soovitakse suurendada kontrolli pakendi taaskasutusorganisatsioonide üle ja nende tegevuse läbipaistvust. Tutvustasime eelnõu sisu lähemalt KÕKi 2013. a detsembrikuu uudiskirjas.


Pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu

Riigikogu menetleb pakendiseaduse muudatuste eelnõu, millega plaanitakse Eesti õigusesse üle võtta EL direktiivi 2013/2/EL (pakendidirektiivi) I lisa. Lisa sisaldab selgitavaid näiteid pakendite mõiste sisustamiseks (nt pakend on maiustustekarp, CD-karpi ümbritsev kile, ent mitte teekotid).


Õiguskantsler: ka väike kohalik omavalitsus peab tagama korraldatud jäätmeveo

Õiguskantsler on 5. veebruaril avalikustanud soovituse, milles heidab Tabivere vallale ette, et selles ei ole rakendatud korraldatud jäätmevedu. Õiguskantsleri poole oli selles küsimuses pöördunud valla kodanik. Tabivere vald põhjendas, et korraldatud jäätmevedu on kulukas, jäätmetekitajad on hajutatud, ning palju on suvilaid, kust jäätmed viiakse alalisse elukohta. Õiguskantsler väljendas küll mõistmist, et väikestes KOV-des võib jäätmeveo korraldamine olla keerukas, ent märkis, et see ei tähenda, et KOV võiks seaduses sätestatud kohustusest hoiduda.

Õiguskantsleri hinnangul tagab korraldatud jäätmevedu tarbijatele odavaima hinna ja lõhub vähem väikeseid teid

Õiguskantsler rõhutab soovituses, et korraldatud jäätmevedu on kohaliku omavalitsuse kohustus, mille täitmist KOV ei saa vabalt valida. Jäätmeseaduse alusel saab sellest teha erandeid – nii ei ole korraldatud jäätmevedu kohustuslik KOV-s, milles elab alla 1500 inimese. Samuti võib KOV jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. Õiguskantsleri hinnangul Tabivere vallas need tingimused täidetud ei olnud. Vallas elab 2227 inimest ning vähemalt Tabivere alevikus ja kontsentreeritumates külades tuleb jäätmevedu seega korraldada.

Olulise järeldusena tõi õiguskantsler oma seisukohas välja, et korraldatud jäätmevedu võimaldaks tagada elanikele soodsama jäätmeveohinna. Ühe jäätmevedaja poolt organiseeritud jäätmevedu oleks efektiivsem (ja seetõttu odavam) ning hoiaks paremini väikeste teede kvaliteeti, kuna neil sõidaks vähem raskeid sõidukeid.

Õiguskantsleri soovitus (pdf)




OHTLIKUD AINED

EL Üldkohus tühistas EL määruse kaadmiumi kasutamise piirangute kohta (T-456/11)

2013. a novembris tegi EL Üldkohus otsuse asjas T-456/11, millega tühistas EL määruse (EL) nr 494/2011. Määrusega muudeti REACH-määruse XVII lisa, piirates kaadmiumpigmendi kasutamist teatud plastikmaterjalides. Kohtule esitas kaebuse Rahvusvaheline Kaadmiumiühendus (ICdA), kes leidis, et määrus tuleks tühistada, kuna ainete riskide hindamises esinesid tõsised puudused.

Euroopa Kohus leidis, et Euroopa Komisjon ei olnud piirangutele eelnenud riskianalüüsis arvestanud mitmete uuringute ja aruannetega, mis puudutavad kaadmiumi mõjusid keskkonnale. Selline tegevus oli vastuolus REACH-määruse artikliga 68, mille kohaselt peavad uued piirangud olema põhjendatud inimeste tervisele või keskkonnale lubamatu riskiga.  kohus leidis, et uuringute ja aruannetega arvestamata jätte oli Komisjon teinud riskihindamisel ilmse vea ning tühistas EL määruse (EL) nr 494/2011.

Allikas: Client Earth uudiskiri

EL Üldkohtu otsus asjas T-456/11

Organisatsiooni Client Earth jaanuarikuine keskkonnaõiguse uudiskiri (ingl k, pdf)


Määruse eelnõu kohaselt arvestataks ettevõtte ohtlikkuse määratlemisel ka raskete kütteõlidega 

2013. a detsembris avaldas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) Eelnõude Infosüsteemis suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete määratlemist puudutava määruse muutmise eelnõu. Kavandatavate muudatuste eesmärk on viia määruse lisa 1 (ohtliku kemikaali ohtlikkuse alammäärade ja künniskoguste kohta) vastavusse EL direktiivi 2012/18/EL (nn Seveso III direktiivi) artikliga 30.

Direktiivi kohaselt tuleks ettevõtete liigitamisel suurõnnetuse ohuga ettevõtteks arvestada teiste naftatoodete seas ka raskete kütteõlidega. Muudatustega täiendataks siseriikliku määruse lisas esitatud ainete loetelu raskete kütteõlidega ning selle ohtlikkuse alammäära ja künniskogusega. Nendest näitajatest lähtuvalt otsustakse, kas ettevõte on suurõnnetuse ohuga või ohtlikuks ettevõtteks. Selliste ettevõtete kohta kehtivad kemikaaliseadusest ja selle alusel antud määrustest tulenevad erinõuded, nt riskianalüüsi koostamise ja vastutuskindlustuse omamise kohustus.

MKM määruse „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määratlemise kord“ muudatuste eelnõu


Eelnõuga muudetaks ammooniumnitraadi hoidlate ja muude ehitiste vahelise ohutuskauguse reegleid

24. jaanuaril esitas Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastusringile kemikaalide hoiustamise ja laadimisega seotud määruse muutmise eelnõu. Muudatused puudutavad eelkõige ammooniumnitraadi hoidmist ja ladustamist. Olulise uuendusena muudetaks määruses nn ohutuskauguste reeglid senisest paindlikumateks.

Eelnõu lubaks ettevõtte risikianalüüsi põhjal ohutuskaugusi nii vähendada kui ka suurendada

Kehtiva õiguse kohaselt peab ammooniumnitraadi hoidlate ning teatud muude ehitiste (nt hotellide, haiglate, lasteaedade, raudteede ja maanteede) vaheline kaugus olema vähemalt 500 m. Eelnõu kohaselt ei oleks reegel enam absoluutne – kui ettevõtte riskianalüüsist nähtub teisiti, võib vahemaa olla ka lühem või pikem. Avalike maanteede ja raudteede suhtes kehtiks kaugusenõue aga vaid puistes hoitavale ammooniumnitraadi osas.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud seetõttu, et praegused jäigad normid võivad olla mõnel juhul ebapiisavad, teisalt aga jälle ülemäära piiravad olukorras, kus ohte on võimalik muul viisil (nt kaitsevallide vms) abil maandada.

Teede- ja sideministri määruse „Nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele“ muudatuste eelnõu




GMOD

Euroopa Parlament: ei mingeid uusi GMO-lube enne riskihindamise paranemist

Euroopa Parlament võttis 16. jaanuaril vastu resolutsiooni, mille kohaselt ei tohiks anda luba geneetiliselt muundatud (GM) maisi „Pioneer 1507“ Euroopa Liidus kasvatamiseks. Põhjusena toodi parlamendiliikmete poolt välja, et maisikahjurite suhtes resistente õietolm võib kahjustada liblikaid ja ööliblikaid. Parlament kutsus EL Nõukogu üles keelduma sellele GM-maisile loa andmisest. Lisaks kutsus Parlament Euroopa Komisjoni üles „mitte tegema ettepanekuid loa andmiseks mis tahes uuele GMO sordile ning mitte uuendama vanu lubasid, kuni riski hindamise meetodeid on märkimisväärselt parandatud“.

EL-s on lubatud kasvatada vaid üht liiki GM-kultuuri, selle loa uuendamine on hetkel pooleli

Hetkel kehtivad EL-s mitmed load GM-toidu ja sööda turustamiseks (müügiks), ent kasvatada võib ainult üht liiki GM-kultuuri. Selleks on Monsanto väljaarendatud maisiliin MON 810, mille loa uuendamise protsess on hetkel pooleli. Maisiliin Pioneer 1507 on turule lubatud toidu ja söödana, ent selle kasvatamiseks tuli taotleda eraldi luba. Euroopa Komisjon ei näinud loa andmiseks takistust, ehkki mitmed liikmesriigid olid loa andmise vastu. Komisjoni ajendas selliseks seisukohaks ilmselt Euroopa Kohtu otsus, milles heideti Komisjonile ette otsustamisega venitamist (vt selle kohta varasemat uudist).

Euroopa Parlamendi teatel on Monsanto andnud juba 2013. a juulis teada, et võtab tagasi vastust ootavad taotlused uute GM-põllukultuuride kasvatamiseks ELis. Mosanto põhjendas seda halva äriperspektiiviga. Parlamendi keskkonnakomisjoni liikme Dagmar Roth-Behrendti sõnul vastab tõele, et reguleerimiskeskkond on muutunud keeruliseks, kuna osa liikmesriike on GM-kultuuride kasvatamise vastu.

 

Euroopa Parlamendi resolutsioon

Parlamendiliikme Dagmar Roth-Behrendti kommentaarid resolutsioonile

Euroopa Liidus turustada ja kasvatada lubatud GM-kultuuride andmebaas




KIIRGUS

Euroopa Liidu Teatajas avaldati uus EL kiirguse raamdirektiiv

17. jaanuaril avaldati Euroopa Liidu Teatajas uus EL kiirguse raamdirektiiv, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid inimeste ja looduse kaitseks ioniseeriva kiirguse eest. Uus direktiiv põhineb pikaajalistel rahvusvahelistel kiirgusekaitse uuringutel ning hõlmab erinevaid valdkondi – nii meditsiini, tööstust kui jäätmekäitlust, aga ka kiirguskaitsealast haridust, koolitusi ja informeerimist. Raamdirektiiv ühendab ja muudab viit varem kehtinud EL direktiivi, mis ühtlasi tunnistatakse ka kehtetuks. Nendeks on Euratomi põhiliste ohutusnormide direktiiv, meditsiinilist kiirgust puudutav direktiiv, välistöötajate kiirguskaitse direktiiv, kiirgusalase avaliku teabe direktiiv, kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate direktiiv.

Kajastasime uue EL direktiivi muudatusi eelnõuna KÕKi 2013. a juunikuu uudiskirjas. Ühe olulisema uuendusena kaitstakse uue regulatsiooniga ka keskkonda laiemalt (st ei piirduta üksnes inimesi mõjutava kiirgusega). Lisaks lõimitakse üldisesse kiirguskaitse süsteemi loodulikud kiirgusallikad (nt radoon), kosmoselennu meeskonna kokkupuude kosmilise kiirgusega ning ehitusmaterjalidest pärinevast gammakiirgusest tulenevat väliskiiritus.

Liikmesriikidel tuleks uued nõuded Eesti õigusesse üle võtta hiljemalt 6. veebruariks 2018. a.

EL direktiiv 2013/59/EURATOM (kiirguse raamdirektiiv) (pdf)




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Ootame uudiskirja lugejatelt tagasisidet

Hea uudiskirja lugeja! Aita meil keskkonnaõiguse uudiskirja tulevikus veelgi paremaks teha, vastates lühikesele küsimustikule. Vastamine ei tohiks võtta kauem kui 2-3 minutit ning on anonüümne. 

Tagasisidet ootame 20. veebruarini!

Loe edasi »


J&E võrdlev analüüs: vastutus keskkonnakahju tekitamise eest toimiks paremini, kui EL normid oleksid liikmesriikide õigusesse paremini integreeritud 

Euroopa keskkonnaõiguse organisatsioonide ühendus Justice & Environment avalikustas 2013. a lõpus võrdleva analüüsi erinevate EL liikmesriikide keskkonnavastutuse regulatsioonist. Analüüs annab ülevaate 7 EL liikmesriigi (Austria, Eesti, Saksamaa, Hispaania, Ungari, Sloveenia ning Rumeenia) õigusnormidest, mis käsitlevad keskkonnakahju ning näevad ette künnised, millisest piirist alates tekib vastutus sellise kahju tekitamise eest. Eesti kohta koostas ülevaate KÕKi jurist Kärt Vaarmari.

Loe edasi »


KÕKi plaanid aastaks 2014: selgemad eesmärgid ja mõju 

 2014 on KÕKi jaoks eriline aasta: sel aastal asume ellu viima oma uut strateegiat. Strateegiast lähtuvas 2014. aasta tegevuskavas oleme seadnud varasemast täpsemad eesmärgid ja pannud paika nende saavutamiseks vajalikud tegevused ning viisid, kuidas tegevuste tulemuslikkust hinnata. Loe edasi »


KÕK liitus sotsiaalsete ettevõtete võrgustikuga

15. jaanuaril sai KÕKist Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) liige. Võrgustiku eesmärgiks on kasvatada sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikust ja mõju ning sotsiaalse ettevõtluse tuntust ja tunnustatust. Sellel eesmärgil pakub võrgustik oma liikmetele infot ja nõu, vahendab liikmete koostööd, kaitseb liikmete ühiseid huve otsusetegijate (nt Rahandusministeeriumi) ees ning on valdkonna arendajaks ja kõneisikuks. SEVil on hetkel 35 liiget, kelle hulka kuuluvad ntUuskasutuskeskusTerve Eesti SATagurpidi LavkaVäitluskoolitus.

Loe edasi »