Keskkonnaõiguse uudiskirja panid Sinu jaoks kokku Kadi-Kaisa, Siim ja Pille.

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus September 2014
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Peateemad:

Uus veeseaduse eelnõu: lühiülevaade olulisematest muutustest

2. septembril avalikustas Keskkonnaministeerium Eelnõude Infosüsteemis uue veeseaduse eelnõu, mis asendaks seni kehtiva veeseaduse. Praegune veeseadus on üks keskkonnavaldkonna vanemaid; see võeti vastu juba 1994. aastal ning seda on seejärel korduvalt muudetud ja täiendatud. Uus eelnõu on osaks keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, seega on eelnõu üheks eesmärgiks viia veevaldkonna reeglid kooskõlla augustis jõustunud keskkonnaseadustiku üldosaga. Uue tervikteksti koostamisel on otsustatud teha ka sisulisi muudatusi, millest tähtsamaid järgnevalt tutvustame.

Loe lähemalt

KESKKONNATASUD

Praxise analüütikud: keskkonnatasude tõstmine ei välista ettevõtete investeeringuid

9. septembril avaldasid Praxise analüütikud keskkonnatasude muutmise mõju analüüsi. Analüüsi tellijaks oli Keskkonnaministeerium, kelle soovil analüüsiti keskkonnatasude muutmise stsenaariumite mõjusid. Analüüs uuris mõjusid, mis kaasneks tasude tõstmisel vee- ja soojamajanduse, ehitusmaavarade ja põlevkivisektori valdkonnas.

Põlevkivitasude mõõdukas tõus tooks ei pärsiks analüüsi kohaselt ettevõtete investeeringuid

Avalikkuses on viimasel ajal enim tähelepanu saanud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise maksustamine. Praxise analüüsis käsitleti kolme stsenaariumit – nn baastsenaariumit (3% tasude kasv aastas), kiire kasvu ja vähesekkuva poliitikavaliku stsenaariumit. Analüütikud leidsid, et kiire kasv (kaevandamistasud kasvaks 25% aastas) võiks pärssida põlevkivisektori investeeringuid, mh keskkonnakaitsesse. Seevastu vähesekkuva poliitikavaliku puhul (kaevandamistasu kasvaks 2016-2018 10%, 2019-2020 25%) vähendatakse ebatõhusat põlevkivi otsepõletamist elektrijaamades ning kulude kasv ei pärsiks investeeringuid tõhusamasse ja puhtamasse tehnoloogiasse.

Uuring on osaks keskkonnatasude raamkava 2016+ ettevalmistustest. Keskkonnaministeerium andis 10. septembril pressiteates teada, et soovib keskkonnatasusid tõsta nn tasakaalustsenaariumi kohaselt, keskmiselt 3-10% aastas.

Praxise analüüs ja analüüsi kokkuvõte

KKM keskkonnatasude raamkava teemaline veebileht




RUUMILINE PLANEERIMINE

Uus direktiiv kohustab EL riike oma merealasid planeerima

28. augustil avaldati Euroopa Liidu Teatajas EL direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik. Nõudlus merealade kasutamise järele on kasvav ning erinevad eesmärgid (nt meretuuleparkide rajamine, nafta- ja gaasivarude uurimine ja ammutamine, laevandus ja kalandus, ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, turism jne) võivad olla teineteist välistavad. Seetõttu on vaja terviklikku mereplaneerimist, mis aitaks merega seotud tegevusi tulemuslikult korraldada ning mere- ja rannikuressursse säästvalt kasutada. Uus direktiiv sisaldab merealade planeerimise põhireegleid, nt milliseid teemasid on soovitatav mereala planeerimisel käsitleda ning kellega tuleb planeeringute koostamisel koostööd teha.

Eesti jaoks direktiiv olulisi muutusi kaasa ei too, kuna merealad on plaanis planeerida juba 2020. aastaks

Erinevate merealade kasutajate lepitamiseks ja konfliktide ennetamiseks peavad liikmesriigid tagama, et planeerimise lõpptulemusena otsustataks mereruumi erinevad kasutusviisid, võttes arvesse ka kliimamuutustest tulenevaid pikaajalisi muutusi (nt rannajoone muutust, muutusi mereelustikus). Direktiivi kohaselt peaks mereruumi planeerimine olema etapiviisiline ja kõikehõlmav ning loomulikult lähtuma parimatest olemasolevatest teadmistest. Alustada tuleks probleemide ja võimaluste kindlakstegemisest ja muu olulise teabe kogumisest. Seejärel tuleks jätkata planeerimisega, võtta vastu otsused merealade kasutamise kohta ja neid ellu rakendada. Samuti tuleks juba tehtud otsuseid läbi vaadata ning ajakohastada ja teha järelevalvet otsuste rakendamise üle. Merealasid planeerides ei tohiks unustada ka maa ja mere koostoimet. Selleks, et vähendada konflikte piirialadel, kohustab direktiiv planeeringuid koordineerima ning kooskõlastama teiste liikmesriikidega.

Siseministeeriumi hinnangul ei too direktiiv Eestile kaasa märkimisväärseid muudatusi, kuna merenduspoliitika arengukavaga oleme endale juba võtnud kohustuse planeerida kõik Eesti merealad 2020. aastaks (direktiivi kohaselt tuleks seda teha 2021. a 31. märtsiks). Küll tuleb teha enam koostööd teiste Läänemere-äärsete riikidega.

Direktiiv Euroopa Liidu Teatajas




KLIIMAMUUTUS

Jõustus KKM 27.08.2014 määrus nr 36 „Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide lubatud lekke piirväärtused.“

1.septembril jõustus keskkonnaministri määrus, milles on kindlaks määratud, kui suures koguses võib F-gaase sisaldavatest seadmetest täiteainet lekkida. Pikemalt kirjutasime määrusest käesoleva aasta maikuu uudiskirjas.




ENERGEETIKA

EL Kohus:  riigid võivad piirata rohelise energia toetust vaid oma riigis toodetud energiale (C-204/12)

ELi liikmesriigid võivad piirata oma taastuvenergia toetusi selliselt, et maksavad toetust vaid oma territooriumil toodetud energiale, otsustas ELi Kohus 11. septembril. See on teine kohtuotsus, mis annab riikidele õiguse toetada rohelise energia tootmist viisil, mis piirab kaudselt elektri vaba müüki EL ühisturul.

Belgia elektritootja Essent püüdis täita toetuste maksmise aluseks oleva rohelise energia tarnimise kohustust elektriga, mis toodeti Taanis, Hollandis ja Norras. Kohalik järelevalveasutus leidis, et selline teguviis on vastuolus Belgia õigusega ning ettevõtet trahviti ligikaudu 1,5 miljoni euroga.Ettevõte pöördus Belgia kohtusse, väites et järelevalveasutus on rikkunud taastuvenergia direktiivi ning kaupade vaba liikumise põhimõtet. EL õiguse tõlgendamiseks pöördus Belgia kohus omakorda EL Kohtu poole.

ELi kohus asus seisukohale, et nõue kasutada rohelise sertifikaadi toetuse saamiseks vaid kohalike tootjate tarnitud energiat „on põjendatud avaliku huviga, mis seisneb taastuvenergia allikate kasutamise edendamises, et kaitsta keskkonda ning võidelda kliimamuutustega.”

Varasemalt on ELi kohus teinud sarnase otsuse vaidluses, kus Soome tuuleenergia tootja Ålands Vindkraft taotles Rootsi rohelist sertifikaati.

Allikas: ENDS Europe

Kohtuotsuse tekst




JÄÄTMED

Jäätmeseaduse kavandatavate muudatuste eesmärk on pikendada elektri-ja elektroonikaseadmete kasutusaega

Keskkonnaministeeriumi esitas 28. augustil Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastamiseks jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetaks üle EL patareidirektiivi muutev EL direktiiv 2013/56/EL. Eelnõuga täpsustataks elektri- ja elektroonikaseadmetest patareide ja akude eemaldamist käsitlevaid sätteid.

Akude ja patareide hõlpsam vahetamine aitab vähendada seadmete äraviskamist ja sellega seotud probleeme

Kehtiva jäätmeseaduse järgi peavad elektri- ja elektroonikaseadmete valmistajad disainima oma seadmed selliselt, et patarei- ja akujäätmeid saab seadmetest lihtsal viisil eemaldada. Muudatus täpsustab seda nõuet, sätestades, et valmistajad peaksid disainima seadmed selliselt, et lõppkasutaja saab patarei või aku oma seadmes vahetada kas iseseisvalt või vähemalt kvalifitseeritud töötaja abil. Säte käib nende elektri- ja elektroonikaseadmete kohta, mida lõppkasutajal ei ole võimalik vabalt lahti võtta, et soovi korral akut vahetada.

Muudatuste rakendumisel on võimalik pikendada elektri- ja elektroonikaseadmete kasutamisaega. Kui kasutajal on seade, mille patareid või akut ta ise vahetada ei saa, ei pea seadet ära viskama, vaid on võimalus lasta oma muidu töökorras seadmes patarei või aku asendada (näiteks selliseid seadmeid hooldavas ja remontivas ettevõttes). Kaudselt aitaks muudatus seega vähendada loodusressursside tarbimist, kuna tuleks toota vähem uusi tooteid ning väheneks toodetest tekkivate jäätmete hulk.

Eelnõu kohaselt jõustuks muudatus 2015. a 1. juulil.

Materjalid Eelnõude Infosüsteemis


KKM määruse muudatuste kohaselt piisab jäätmete veol edaspidi ühest saatedokumendist

Keskkonnaminister võttis 2. septembril vastu 25. septembri 2008. a määruse nr 41 „Ohtlike jäätmete saatekirja vorm ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise kord” muudatused, millega kehtestatakse uus ohtlike jäätmete saatekirja vorm. Samuti ei pea olulise muudatusena ohtlike jäätmete veol enam vormistama kaht saatedokumenti – kui saatekirjale on kantud teede- ja sideministri 14. detsembri 2001. a määruses nr 118 „Ohtlike veoste autoveo eeskiri” nõutud andmed, käsitletakse saatekirja ühtlasi veodokumendina nimetatud määruse mõistes. Muudatused jõustuvad 2015. a 1. jaanuarist.

Keskkonnaministri määrus Riigi Teatajas




OHTLIKUD AINED

REACH-määruse loakohustusega ainete nimekirja täiendati 9 ainega

Euroopa Komisjon muutis EL määruse nr 1907/2006 (nn REACH-määruse) XIV lisa, täiendades loakohustusega ohtlike ainete loetelu 9 uue kemikaaliga. Üheksa nimekirja lisatava aine hulka kuuluvad teiste seas nt arseenhape, 1,2-dikloroetaan jt eelkõige tööstuses kasutatavad ained. REACH-määruse järgi ei või määruse XIV lisasse kantud ainet turule lasta ega seda kasutada ilma Euroopa Komisjoni poolt antava loata (Komisjon võib erandkorras teatud kasutusalad loanõudest vabastada). Kokku on loakohustusega ainete nimekirjas nüüd 31 ainet.

Aine kandmine autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu on kaheetapiline protsess. Kõigepealt tuvastatakse ained, mis võivad avaldada inimeste tervisele või keskkonnale ohtlikku mõju. Sellised ained kantakse kandidaatnimekirja, mis loob aine kasutamiseks juba teatud piirangud. Euroopa Kemikaaliamet vaatab regulaarselt kandidaatnimekirja ained üle (arvestades nende ohtlikkust) ning teeb sellest lähtuvalt Euroopa Komisjonile ettepanekuid täiendada loakohustusega ainete loetelu.

Loetellu lisatud aineid võib ilma loata kasutada veel 35 kuu jooksul muudatuste jõustumisest.

Jõustunud muudatused Euroopa Liidu Teatajas




KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Uue maapõueseaduse arutelud peavad jätkuma

11. septembril saatsime KÕKi poolt Keskkonnaministeeriumile kirja uue maapõueseaduse eelnõu sisuliste ja menetluslike puudujääkide kohta. Eelnõu sisu osas peeti kevadel rida arutelusid erinevate osapooltega, sh mäetöösturite ja kodanikuühendustega, KÕK esitas koos Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Maavarade Ühinguga ka kirjalikud seisukohad. Nüüd on eelnõud täiendatud ning saadetud see keskkonnaseadustiku kodifitseerimiskomisjonile arvamuse avaldamiseks, ent laiema avalikkuse ette eelnõu uut versiooni toodud ei ole. KÕKi hinnangul tekitab see samm küsimuse, kas ja kuidas kavatsetakse eelnõu osas huvirühmadega veel läbi rääkida. Uued arutelud oleksid samas vajalikud, kuna eelnõud on olulistes küsimustes muudetud.  

Loe edasi »


Kärt Vaarmari tutvustas Moldova ja Valgevene keskkonnakaitsjatele õiguslikke võimalusi

Augustis korraldas organisatsioon Regional Environmental Center (REC) Valgevene ja Moldova keskkonnaorganisatsioonide töötajate õppereisi Eestisse, mille raames tutvustati külalistele Eesti keskkonnaasutuste ja –organisatsioonide toimimist. KÕKi jurist ja juhatuse liige Kärt Vaarmari käis rääkimas KÕKi toimimispõhimõtetest ning avalikkuse kaasamise edendamise projektidest.

Loe edasi »


Keskkonnaseadustiku üldosa jõustus, seaduse kommentaarid täiendamisel, teabepäevad tulekul

 1. augustist jõustus keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS). Ehkki jõustumisjärgsetel nädalatel on ajakirjanduses tekitanud peaasjalikult diskussiooni võõral maal liikumise uued reeglid, on uues seaduses palju muud olulist nii tavainimeste, ettevõtjate kui ametnike jaoks. Sestap püüdsime KeÜS sisu lühidalt kokku võtta augustikuise keskkonnaõiguse uudiskirja põhjalikumas uudises: http://k6k.ee/uudiskiri/2014/august/keys 

Loe edasi »