Keskkonnaministeerium soovib
seadusemuudatusega piirata juurdepääsu metsainventuuri alusandmetele ja muule
keskkonnateabele
18. veebruaril esitas Keskkonnaministeerium
Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku
mitmete keskkonnaseaduste muutmise eelnõu täiendamiseks. Ministeeriumi
ettepanekud käsitlesid enamjaolt keskkonnateabe töötlemist, sh statistilise
metsainventuuri (SMI) alusandmete ning erametsa metsakaitseekspertiiside ja
lubatava raiutava mahu andmetele juurdepääsu piiramist. Küll aga on murekohaks,
et seda keskkonnateavet võib teadlastel ja keskkonnaorganisatsioonidel vaja
minna.
Oluline muudatusettepanek puudutab avalikkusele
SMI alusandmetega tutvumisest keeldumise võimaldamist. TÜ teadlased on soovinud
statistilise metsainventuuri (SMI) alusandmetega tutvuda, et kontrollida
üldsusele esitatud SMI tulemusi, millel põhinevad mh aastase raiemahu hinnangud
ja riigiasutuste väited jätkusuutliku raiemahu kohta. Nimelt on tekitanud küsimusi, et SMI tulemuste järgi kasvab mets
juurde kiiremini, kui see loodusseaduste järgi võimalik oleks. Seetõttu
soovivad TÜ teadlased metsainventuuri tulemused üle kontrollida, ent Keskkonnaagentuur
(KAUR), kelle käes andmed on, keeldub selleks vajalikke alusandmeid
avalikustamast, seda ka pärast Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) ettekirjutust
(vt lähemalt KÕKi 2020. aasta
detsembri uudiskirjast).
Kuna KAUR keeldus AKI ettekirjutust täitmast, tegi
AKI Keskkonnaministeeriumile avalduse ministeeriumi alluvusse kuuluva KAURi
suhtes järelevalve- või distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
Keskkonnaministeerium keeldus
kumbagi menetlust alustamast. Postimehe
andmetel esitas Keskkonnaministeerium hoopiski seaduseelnõu
menetluses ettepaneku, mis võimaldaks KAURil keelduda SMI alusandmete
avaldamisest põhjendusega, et uuringu alusandmed kujutavad endast dokumendi
kavandit. Sealjuures on oluline tähele panna, et ELi
keskkonnainfo direktiivi (2003/4/EÜ) ja Århusi
konventsiooni kohaselt keskkonnateabele juurdepääsu piiramine võimalik
üksnes erandjuhtudel ja erinevaid huve kaaludes.
Keskkonnaministeerium pole ettepaneku
kujundamisse keskkonnaorganisatsioone ega avalikkust kaasanud, kuigi metsakaitseekspertiisi
aktide ja raiutava mahu andmete avalikkus võib olla lisaks metsaomaniku vara
väärtuse hindamisele oluline ka keskkonnakaitse seisukohast. Sarnaselt metsateatstele saab Keskkonnaamet metsakaitseekspertiiside
alusel lubada metsaraiet, mis tähendab, et ka nende registreering on vormilt haldusakt. Ekspertiisidokumentide ja põhjenduste alusel saavad
keskkonnaorganisatsioonid hinnata, kas raiet lubati õiguspäraselt. Raiutava
mahu andmete põhjal on võimalik pärast raiet kindlaks teha, kas raiuti lubatud
mahu piires.
Andmekaitse Inspektsioon jätkab menetlust KAUR-i
ettekirjutuse täitmata jätmise üle. Riigikogu keskkonnakomisjon peab otsustama,
kas võtta arvesse Keskkonnaministeeriumi ettepanekud keskkonnateabele
juurdepääsu piiramise kohta.
KÕKi arvamus
Sarnaselt eelkirjeldatud keskkonnateabele
juurdepääsu reguleerimise juhtumiga kirjutas KÕK jaanuari uudiskirjas,
et keskkonnaorganisatsioonidele
ei antud võimalust osaleda erametsamääruse muutmises, millega mh hakatakse
toetusi maksma kaitsealadel metsa raiumise eest. KÕKi hinnangul näitab
keskkonnaorganisatsioonide kaasamata jätmine olulise mõjuga õigusaktide
väljatöötamisse ohtlikku tendentsi. Tänapäeva ühiskonnas on keskkonnaorganisatsioonidel
märkimisväärne osatähtsus keskkonna kaitsel ning kui otsused võetakse vastu
suletud uste taga, on keskkonnaorganisatsioonidel selle ülesande täitmine raskendatud.
Mis konkreetselt SMI alusandmetesse puutub,
siis näiteks keskkonnainfo
direktiiv (2003/4/EÜ) ei võimaldaks KÕKi hinnangul piirata juurdepääsu
uuringu alusandmetele põhjendusega, et alusandmed oleks dokumendi kavand.
Postimehe
artikkel
Keskkonnaministeeriumi
ettepanek keskkonnateabe kohta
Keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
|
