Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Veebruar 2014
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Euroopa Komisjoni väljapakutud kliima- ja energiapakett pälvib kriitikat

22. jaanuaril avalikustas Euroopa Komisjon kauaoodatud ettepaneku, milline võiks olla EL kliima- ja energiapoliitika raamistik vahemikus 2020-2030. Meetmepakett seab sarnaselt kehtiva strateegiaga EL tasandi eesmärgid nii kasvuhoonegaaside vähendamiseks kui taastuvenergeetika osakaalu suurendamiseks. Väljapakutud eesmärgid ning nende saavutamise meetmed sattusid aga kiirelt nii keskkonnaorganisatsioonide kui ka Euroopa Parlamendi kriitika alla. Kriitikud leiavad, et väljapakutud lahendused on kannustatud lühiajalistest majanduslikest huvidest ning pole piisavalt ambitsioonikad.


Kasvuhoonegaase soovitakse vähendada 40%

Euroopa Komisjoni ettepanek seab eesmärgiks vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet ELis 40% võrra, võrrelduna 2005. aastaga. Eesmärgi saavutamiseks on Komisjoni hinnangul vaja vähendada heidet EL heitmekaubanduse süsteemi kuuluvates valdkondades (nt metalli- ja elektritootmises) 43% ja teistes valdkondades (nt põllumajanduses, transpordis) ca 30%.

Hetkel kehtiva nn 20-20-20 meetmepaketiga on eesmärgiks vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrra. Seega on ettepanek ühelt poolt üpriski ambitsioonikas – soovitakse ju 10 aasta jooksul vähendada heitkoguseid sama palju kui varasema kümnendiga, kusjuures paljusid „lihtsaid“ meetmeid heidete vähendamiseks on juba rakendatud.

EL pikaajaliseks eesmärgiks on samas vähendada 2050. aastaks süsinikuheiteid 80% võrra. See on Euroopa Komisjoni hinnangul hädavajalik, et hoida ülemaailmset õhutemperatuuri tõusu alla 2 kraadi. Viimane tähendab aga omakorda, et kahe viimase aastakümnega enne sajandi keskpaika tuleb heiteid vähendada kaks korda kiiremini kui neile eelneva nelja aastakümne jooksul. Seda tuleb teha ka olukorras, kus heidete vähendamine saab varasemate meetmete tõttu olema üha keerulisem. Seetõttu olid mitmed keskkonnaorganisatsioonid (nt WWF, Friends of Earth) ning teadlased ettepaneku suhtes kriitilised. Keskkonnakaitsjate ja teadlaste hinnangul oleks vajalik ja võimalik, et Komisjon seaks juba 2030. aastaks julgemaid eesmärke, vastasel juhul on ohus ka pikaajalise eesmärgi saavutamine.


Taastuvenergia eesmärk – 27% tarbimisest

Teine Komisjoni poolt väljakäidud eesmärk 2030. aastaks puudutab taastuvenergiaallikate osakaalu energiatarbimises. Kui varem on palju räägitud 30% osakaalust, siis Komisjoni ettepanek on mõnevõrra tagasihoidlikum. Selle kohaselt tuleks aastaks 2030 ELis tarbitavast energiast vaid 27% toota taastuvatest energiaallikatest, seejuures ei seataks siduvat eesmärki transpordis kasutatavatele energiaallikatele.

2020. aastaks on hetkel seatud eesmärgiks katta taastuvenergiaallikate arvelt 20% ELi energiatarbimisest. Tagasihoidlikku 7% kasvueesmärki selles valdkonnas põhjendab Euroopa Komisjon eelkõige vajadusega hoida energiahindade kasvu kontrolli all, et tarbijaid ja ettevõtjaid kaitsta. Hiljutise Komisjoni teatise kohaselt on viimastel aastatel aset leidnud energiahindade kiire kasvu üheks peamiseks põhjuseks taastuvenergiatootjatele makstavad toetused. Komisjon on samas hoidunud otsesest õiguslikust sekkumisest taastuvenergeetika toetustesse, eelistades „pehmemat“ lähenemist, mille heaks näiteks on möödunud novembris avaldatud elektritootmise ja riigipoolse rahalise abi juhis.

Komisjoni eesmärki taastuvenergia osakaalu osas peab liiga tagasihoidlikuks ka Euroopa Parlament. 5. veebruaril reageeris Parlamendi täiskogu Komisjoni ettepanekule resolutsiooniga, milles kutsub üles seadma taastuvenergia osakaalu eesmärgiks 30%. Kuigi resolutsioonile anti euroskeptikute, konservatiivide ja paremtsentristlike saadikute poolt ka suur hulk vastuhääli, võeti see siiski vastu selge enamuse häältega (341 häält 263 vastu). Resolutsioon ei ole Komisjonile küll siduv, ent kuna meetmepaketi moodustavaid õigusakte võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu kaasotsustamise mehhanismi läbi, võib resolutsiooni põhjal ennustada raskeid läbirääkimisi EL institutsioonide vahel.


Uus juhtimissüsteem taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks

Komisjoni ettepaneku kohaselt korraldataks ka taastuvenergia eesmärgi saavutamist senisest erineval viisil. Hetkel on 2020. a eesmärgi saavutamiseks seatud EL liikmesriikidele siduvad eesmärgid, mis sõltuvad nii riikide arengutasemest kui ka taastuvenergia allikate kättesaadavusest ning on seetõttu mõnevõrra erinevad. Nt on Eestile taastuvenergia osakaalu eesmärgiks seatud 25%, Austriale 34%, Rootsile 49%, samas Ungarile vaid 13% tarbimisest. Komisjoni ettepaneku kohaselt uuel perioodil aga liikmesriikide kaupa siduvaid numbrilisi eesmärke taastuvenergia osas ei seataks.

Komisjon soovib selle asemel saavutada eesmärgi täitmise läbi riiklike energiakavade, mis töötatakse välja Komisjoni alles koostatavate suuniste järgi. Komisjoni ülesandeks jääb nende kavade üle järelevalve teostamine ning kavade koordineerimine viisil, mis tagab eesmärkide täitmise EL kui terviku seisukohalt. Komisjoni hinnangul annab selline lähenemine rohkem paindlikkust ning võimaldab paremini arvestada riikide iseärasusi ja soove süsinikuheite vähendamisel.

Väljapakutud lahendus on tõenäoliselt meeltmööda nt Poolale, kes tegeleb aktiivselt kildagaasi kasutuselevõtu ning tuumaenergia arendamisega. Samas sai ka see ettepanek Euroopa Parlamendi terava kriitika osaliseks, kes tegi oma resolutsioonis ettepaneku jätkata riikidele siduvate taastuvenergia eesmärkide seadmist. Seega on ka selles küsimuses oodata teravat vastuseisu ühelt poolt teatud liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Parlamendi vahel.


Energiasäästu osas ettepanekuid veel pole, ent algatati avalik konsultatsioon

Euroopa Komisjoni avalikustatud meetmepaketist puudub veel senise 20-20-20 paketi kolmas element – energiasäästu eesmärgid. Euroopa Parlament andis 5. veebruari resolutsioonis teada oma arvamuse ka selle küsimuses: parlament soovib energiasäästu eesmärgi seadmist vähemalt 40%-ni.

Euroopa Komisjon on omalt poolt teada andnud, et teeb energiasäästu eesmärkide ja meetmete osas ettepaneku pärast seda, kui on hinnanud kehtiva süsteemi pinnalt tehtud edusamme. Vahehindamine leiab aset käesoleval aastal.

Ühe osana sellest vahehindamisest on Komisjon algatanud avaliku konsultatsiooni seniste meetmete edukuse ning tulevase õigusraamistiku kohta. Küsimustikule saab vastata kuni 28. aprillini.


Järgmised sammud

Järgmise sammuna asub Komisjoni ettepanekut arutama liikmesriike esindav EL Nõukogu, mis koguneb 20.-21. märtsil. Seniste avalduste põhjal on oodata teravaid eriarvamusi nii liikmesriikide vahel (eriti nt Saksamaa ja Poola vahel, kes on kardinaalselt erineval arvamusel tuumaenergia osas) kui ka Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel.

Euroopa Komisjon omalt poolt loodab, et institutsioonid jõuavad vähemalt üldise kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi osas kokkuleppele juba käesoleval aastal. See võimaldaks ELil esineda 2015. aastal uue rahvusvahelise kliimaleppe sõlmimisel selgema visiooni ja omapoolse panusega.

Euroopa Komisjoni veebileht meetmepaketi kohta (ingl k)

Euroopa Parlamendi pressiteade paketi osas vastuvõetud resolutsiooni kohta (ingl k)

Euroopa Komisjoni memo meetmepaketi sisu kohta (ingl k)