Käivitus sisukas avalik diskussioon kliimaseaduse teemal

Jaanuaris läks hoogsalt käima sisuline avalik diskussioon kliimaseaduse teemal. Varem on kliimaseaduse vajadust puudutanud näiteks 2022. a Arvamusfestivali arutelu “Kliimakriis on käes - kas julgeme otsustada?” ning sama aasta oktoobris toimunud õigusteadlaste päevad. Seni on aga puudunud põhjalikum õiguslik argumentatsioon ning ka arutelu erinevate osapoolte vahel, kas ja millist kliimaseadust Eesti vajab ning kuidas vajalike seadusemuudatusteni jõuda.

Õiguskantsler: piirangute kehtestamisega on kiire

16. jaanuaril esitas õiguskantsler Riigikogule ettekande „Kliima kaitse ja põhiõiguste piirangud“, milles leidis, et oluline on luua kiiresti õiguslikud alused, et ettevõtjatele oleks selge, millised saavad olema neile tulevikus kohalduvad piirangud.

Õiguskantsler tõi ettekandes välja, et Eesti on võtnud endale tähtajalisi kliimakohustusi, mh kliimaneutraalsuse saavutamise kohustuse, ent asjakohased normid selleks seadustes valdavalt puuduvad. Sellised normid on aga vajalik kiirelt kehtestada, et ettevõtjatel oleks aega võimalike kohustuste ja piirangutega kohaneda. Õiguskantsleri hinnangul on osaga muudatustest aastal 2023 juba väga kiire, kui ei soovita võetud kohustuste täitmisest loobuda või hüvitisi maksta.

Ettekandest nähtub, et õiguskantsler eraldiseisva kliimaseaduse kehtestamise vajadust pigem ei näe, leides, et „kliimaseaduseks on võimalik nimetada ka kõikide valdkonnaseaduste muudatuste paketti, kui need soovitakse liita ja üheaegselt vastu võtta“, ent õigusloometehniliselt võib osutuda eraisikute huve paremini kaitsvaks eri valdkondade reeglite arutamine ja vastuvõtmine eraldi seadustes.

Keskkonnaõiguse Keskuse analüüs: kliimaseadust on vaja, et kõigi õigused oleksid paremini kaitstud

19. jaanuaril avalikustas Keskkonnaõiguse Keskus analüüsi „Kliimaseaduse perspektiivikuse analüüs“, mille tellis Eestimaa Looduse Fond (ELF).

KÕKi analüüs tõi sarnaselt õiguskantsleri seisukohaga välja, et Eestis puudub praegu õigusselgus Eesti kliimaeesmärkide osas ning ei ole arusaadav, millised on erinevate osapoolte õiguslikud kohustused kasvuhoonegaaside vähendamisel. Kui õiguskantsleri ettekanne tugines probleemidele, mis on esile kerkinud ettevõtjate avaldusi lahendades ning selles oli õiguste piiramise küsimusi käsitletud ennekõike ettevõtja vaatest, siis KÕKi analüüs lähtus põhiõiguste kaitsmise laiemast vaatest. Kliimaeesmärkide, sh vahe-eesmärkide seadmise otsustus kujutab endast põhiõiguste kaalumist põhimõttelisel tasandil. Kui piirdume lähiaastatel KHG heite piiramisega vähesel määral ning jätame põhiosa sellest kaugemasse tulevikku, võib see kaasa tuua tulevaste põlvkondade põhiõiguste olulise piiramise. Just selle põhjendusega tunnistas Saksa konstitutsioonikohus 2021. a Saksamaa kliimaseaduse põhiseadusevastaseks, mis tingis selle ambitsioonikamaks muutmise. Põhiõiguste piiramise üheks oluliseks tingimuseks on see, et piirangud kehtestatakse seadusega (nn seadusliku aluse põhimõte).

KÕKi hinnangul on kliimaalase regulatsiooni väljatöötamiseks mõistlik eraldiseisva kliimaseaduse väljatöötamine. Selle poolt räägivad järgmised kaalutlused:

1. kliimaalane regulatsioon – juhtumisraamistik, sektoritevaheliste kohustuste jaotus KHG vähendamisel, seirekohustus, teaduspõhisuse tagatised, avalikkuse kaasamise nõuded jmt – peaks õigusselguse ja terviklikkuse huvides sisalduma ühes õigusaktis;

2. tegemist on eraldiseisva ja olulise õigusvaldkonnaga, mille reguleerimine mõne teise eriseaduse raames ei ole otstarbekas;

3. enamik teisi Euroopa riike on valinud eraldiseisva kliimaseaduse kehtestamise tee, samuti on eraldi kliimamäärus (nn Euroopa kliimaseadus) kehtestatud Euroopa Liidus;

4. kliimapeatüki lisamine Eesti kehtivatesse õigusaktidesse eeldaks nende olulist ümberkujundamist, samas kui ajaliselt ei pruugi eraldi seaduse väljatöötamine olla mahukam töö kui mõne kehtiva seaduse täiendamine uue peatükiga;

5. eraldiseisev kliimaseadus koos selgete õiguslikult siduvate vahe-eesmärkidega on vajalik, et kliimaneutraalsuse eesmärk oleks ka avalikkuse jaoks hoomatav ning ühiskonnas oleks suurem konsensus kiire tegutsemise vajalikkuse osas.

Avalikud mõttevahetused

25. jaanuaril toimus kliimaseaduse vajaduse ja sisu arutamiseks ELFi eestvedamisel ümarlaud, millel osalesid riigiasutuste (KeM, MKM, Riigikantselei, õiguskantsleri kantselei), ettevõtjate (Eesti Energia, VKG, Eesti Turbaliit jt), vabaühenduste (Fridays for Future, Eesti Roheline Liikumine jt) jm huvirühmade esindajad, kokku ligi 30 inimest.

Ümarlaual osalenud olid ühel meelel, et Eesti kliimapoliitika vajab korrastamist, eesmärgid paika panemist ning üheks lahenduseks võiks olla kliimaseadus – ent sellele lisaks on kindlasti vaja ka konkreetseid muudatusi üksikutes seadustes, kus tuleks konkreetselt meetmete või piirangute sisu kirja panna. Eriarvamused tekkisid aga näiteks Eesti ambitsioonikuse määramise osas – kas tuleks lähtuda Eesti õiglasest panusest, nagu näeb ette ka Pariisi lepe, või mõistlikust panusest, nagu toonitasid ettevõtete esindajad. Samuti jäädi erinevale seisukohale selles, mil viisil määrata sektoritevahelised panused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.

Kliimaseaduse teemat lahati jaanuaris ka mitmes raadiosaates:

●19.01 arutlesid Vikerraadio Reporteritunnis kliimaseaduse teemal ELFi kliimapoliitika ekspert Piret Väinsalu, Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela

● 26.01 käis KÕKi õigusekspert Kärt Vaarmari kliimaseadusest rääkimas Kuku raadio saates „Kukkuv õun“

●28.01 diskuteerisid Kärt Vaarmari ja Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkok kliimaseaduse teemal Kuku raadio saates Ilmaparandaja

15. veebruaril korraldas ELF valimiste-eelse erakondade debati kliimaseaduse teemal, kus uuriti ka erakondadelt, millist kliimaseadust Eestil on vaja ning milliseid samme erakonnad plaanivad, et Eesti kliimapoliitika oleks senisest edukamalt juhitud. Mitmes küsimuses on erakondade seisukohad erinevad, ent teemat pidas neist enamik oluliseks. Suurem osa erakondadest tähtsustas kliimapoliitika juhtimisstruktuuri korrastamist ja suuremat õigusselgust, samuti teaduspõhisust ja avalikkuse kaasamist.

Edasised arengud

Ilmne on see, et kliimaalase regulatsiooni väljatöötamisega on kiire. Juhul, kui valitsus otsustab võtta kliimaseaduse väljatöötamise oma tegevusplaani, tuleks õigusloomeprotsess käivitada juba lähemal ajal.

Uudiskirja ilmumisel (31.03.2023) on uue valitsusliidu läbirääkimised veel käimas ning seetõttu on ebaselge, millise prioriteedi saab kliimaseaduse väljatöötamise plaan uue valitsuse tegevusprogrammis. Senistest arvamustest ja debattidest on ilmne, et kliimapoliitika ning sellest tulenevad piirangud ja kohustused vajavad suuremat õigusselgust.

Kliimaseaduse arutelu õigusteadlaste päevadel (järelvaadatav video)

Õiguskantsleri ettekande täistekst (pdf)

Keskkonnaõiguse Keskuse analüüs kliimaseaduse teemal (pdf)

25.01 ümarlaua kokkuvõte ja ettekanded

Erakondade 15.02 kliimadebatt (järelvaadatav video) ja ELFi kokkuvõte erakondade seisukohtadest