Riigikontroll: riik ei ole suutnud leida KOV-ide ja kogukondadega kokkuleppeid ehitusmaavarade kaevandamiseks

Riigikontroll avalikustas 21. novembril auditi, milles hinnatakse suurte taristuobjektide ehitamiseks vajalike ehitusmaavaradega varustatust Eestis. Auditis jõutakse järeldusele, et suurte taristuobjektide (neljarealised maanteed, Rail Balticu raudteetrass) välja ehitamiseks senistest karjääridest ei piisa. Auditis pööratakse tähelepanu ka koostööle kohalike omavalitsuste ja kaevandamisest mõjutatud kogukondadega ning leitakse muuhulgas, et Keskkonnaamet ei kaasa kõiki kaevandustest puudutatud kohalikke elanikke piisavalt menetlusse.

Ehitusmaavarade varud ja alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutusvõimalused

Auditis leitakse, et kuigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teadlik, et suurte taristuobjektide rajamise korral kasvaks lähiaastatel vajadus ehitusmaavarade järele hüppeliselt, pole ta selleks olukorraks piisavalt valmistunud. Näiteks ei ole välja töötatud alternatiivseid lahendusi ehitusmaavarade asendamiseks juhul, kui kohalikud karjäärid ei peaks mingil põhjusel vajadusi katma või nende avamine peaks venima. MKMil ja Keskkonnaministeeriumil puudub usaldusväärne ülevaade nii ehitusmaavarade varudest kui ka alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutusvõimalustest. Mõistlik oleks pidada arvestust teede ehitamiseks sobilike jäätmete ning ehitustegevuse käigus väljakaevatud pinnase taaskasutuse kohta, et oleks võimalik hinnata, kui suures mahus saab nende kasutusele võtmisega vähendada ehitusmaavarade kaevandamist ja suurendada ehitusmaavarade varustuskindlust.

Kokkulepped kohalike omavalitsuste ja kogukondadega

Eraldi tähelepanu on pööratud ka kokkulepete saavutamisele kohalike omavalitsustega ja kaevandamisest puudutatud kogukondadega uute karjääride avamiseks. Riigikontroll on jõudud järeldusele, et Keskkonnaamet ei teavita kõiki kaevandamisest mõjutatud kohalikke elanikke ega kaasa neid piisavalt kaevandamisloa menetlusse. Auditis tuuakse välja: „on oluline, et elu- ja looduskeskkonda puudutavad ruumiotsused oleksid läbipaistvalt tehtud ning nende otsuste juures oleksid kõik osapooled võimalikult varajases etapis kaasatud. Vastasel korral ei ole võimalik arvestada asjakohaste ettepanekutega, sh nendega, mis puudutavad häiringute ja kahjuliku keskkonnamõju vähendamist ning avalikkusel võib tekkida vastuseis kaevandamise suhtes.“ Kuigi Riigikontroll eeldas, et KOVidele ja kohalikule kogukonnale on antud õigused uuringu- ja kaevandamislubade menetluses oma huvide kaitseks ning menetluste läbi viimisel järgitakse kaasamise hea tava, siis selgus, et Keskkonnaamet teavitab vaid vahetuid piirinaabreid. Kohalikus lehes teadete avaldamisest või kaasamisarutelude korraldamisest on Keskkonnaamet üldjuhul loobunud, viidates tegevuse väikesele mõjule ja avaliku huvi puudumisele. See tähendab, et ülejäänud piirkonna elanikke, sh neid, keda eraldab kaevandusest üksnes tee, teavitatakse elektroonilise väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Keskkonnaamet selgitas, et nad lähtuvad eeldusest, et tegevusel on väike mõju ja avalik huvi vähene. Riigikontroll leiab auditis analüüsitud juhtumite põhjal, et mitmel puhul on selline väide küsitav.

Auditis antakse veel mitmeid soovitusi, kuidas saaks jõuda kohalike omavalitsuste ja puudutatud kogukondadega kokkulepetele. Analüüsist selgus, et kohalikele omavalitsustele laekuv loodusvara kasutusõiguse tasu ei motiveeri neid oma territooriumil kaevandamistegevust lubama. Samuti on riigi poolt läbi mõtlemata võimalused kasutada kohaliku kasu instrumenti ehk maksta hüvitisi kaevandusest tulenevaid häiringuid taluvatele inimestele. Riigikontroll soovitab algatada seaduse eelnõu KOVidele ja kohalikele elanikele ehitusmaavarade kaevandamisega tekitatavate häiringute hüvitamiseks.

Kaevandamislubade kõrvaltingimused ja karjääride korrastamine

Auditis käsitletakse ka väljakutseid seoses kaevandamislubadele kõrvaltingimuste seadmisega, järelevalvega nende täitmise üle ning karjääride korrastamisega. Tuuakse välja, et kaevandusloale seatakse leevendavaid kõrvaltingimusi üldjuhul üksnes siis, kui kohalik omavalitsus seda taotleb, Keskkonnaamet tavaliselt oma initsiatiivil neid ei sea. Probleemina tuuakse välja ka see, et Keskkonnaamet ei järgi kaevandamislubade kõrvaltingimuste seadmisel kõikjal ühtseid põhimõtteid ning tihtipeale on määrav see, kas ja mil määral luba taotlev ettevõte nõustub esitatud ettepanekutega. Riigikontroll teeb ettepaneku tagada, et Keskkonnaamet seaks omalt poolt lubadesse tingimusi, mis tagavad häiringute ja kahjuliku keskkonnamõju ärahoidmise või leevendamise ning ettevõtete ja kohalike elanike ühetaolise kohtlemise huvides tuleks kaevandamislubade kõrvaltingimustes lähtuda ühtsetest põhimõtetest.

Riigikontroll teeb ettepaneku algatada eelnõu maapõueseaduse muutmiseks, et lihtsustada kaevandamisest inimestele ja varale põhjustatud kahjude hüvitamist, näiteks sätestada seaduses kaevandamisel vastutuskindlustuse sõlmimise kohustus. Keskkonnaministeeriumil tuleks välja töötada kaevandajate suhtes süsteemne lähenemine, et avatud ja avatavad karjäärid saaksid mõistliku aja jooksul ammendatud ning kiiresti korrastatud. Võimalusel tuleks seada kaevandajale kohustus korrastada karjääre etapikaupa, kus korrastamist alustatakse juba samal ajal, kui karjäär on veel kasutuses. Samuti tuleks luua mehhanismid selleks, et vältida olukorda, kus karjääri korrastamine venib lõputult või karjääri korrastamine jääb lõpuks riigi kanda.

Riigikontrolli audit