Euroopa Kohus selgitas isendikaitse sätteid seoses metsanduse ja maa-arendusega (C-473/19 ja C-474/19)

Euroopa Kohus tegi 4. märtsil eelotsuse kohtuasjas, mis puudutas loodus- ja linnudirektiivi isendikaitse sätteid. Otsuses selgitas kohus, et isendikaitset puudutavad keelud kohalduvad ka metsandusele ja maa-arendusele ning neid keelde tuleb kohaldada kõigi looduslikult esinevate linnuliikide ning loodusdirektiivi kohaldamisalasse kuuluvate liikide puhul sõltumata nende kaitsestaatusest. Tegemist on olulise lahendiga, millest tuleb juhinduda ka Eestil.

Loe lähemalt

Keskkonnaministeerium soovib seadusemuudatusega piirata juurdepääsu metsainventuuri alusandmetele ja muule keskkonnateabele

18. veebruaril esitas Keskkonnaministeerium Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku mitmete keskkonnaseaduste muutmise eelnõu täiendamiseks. Ministeeriumi ettepanekud käsitlesid enamjaolt keskkonnateabe töötlemist, sh statistilise metsainventuuri (SMI) alusandmete ning erametsa metsakaitseekspertiiside ja lubatava raiutava mahu andmetele juurdepääsu piiramist. Küll aga on murekohaks, et seda keskkonnateavet võib teadlastel ja keskkonnaorganisatsioonidel vaja minna.

Loe lähemalt

ÜLDOLULIST

Valitsus kinnitas tegevusprogrammi aastateks 2021-2023

Valitsus kinnitas 23. veebruaril järgmise kahe aasta tegevusprogrammi, mis lähtub valitsuse kaheksast peaeesmärgist ning näeb nendeni jõudmiseks ette konkreetsed ülesanded ja tähtajad. Tegevusprogrammi üheks peaeesmärgiks on ka keskkonnavaldkonna edendamine, nn roheline Eesti. Uue valitsuse koalitsioonileppest kirjutasime lähemalt KÕKi jaanuarikuu uudiskirjas. 

Valitsuse tegevusprogrammis on olulisel kohal kliimateemad. Esiteks seisab tegevusprogrammis eesmärk vähendada aastaks 2023 kasvuhoonegaaside summaarset heitkogust 4 mln t CO2 ekvivalendi võrra võrreldes 2018. aasta tasemega, mis oli 18 mln t CO2. Keskkonnaühenduste hinnangul puudub sel eesmärgil aga ambitsioonikus, kuna viimaste andmete kohaselt on see CO2 heitmete tase juba suuresti saavutatud. Teiseks on valitsusel plaanis töötada välja tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 ja seada see riiklikuks eesmärgiks. Selleks on kavas koostada või uuendada mitut erinevat arengudokumenti. Näiteks on plaanis esitada käesoleva aasta novembris energiamajanduse arengukava (ENMAK2030) muutmise ettepanek; esitada detsembris kliimapoliitika põhialused aastani 2050 muutmise eelnõu; esitada novembris 2022 põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016-2030 muutmise eelnõu; ning koostada käesoleva aasta aprillis strateegia "Eesti 2035" vastav tegevuskava.

 Tegevusprogrammi kohaselt peaks metsanduse arengukava valmima septembris 2022. Ülevaade metsanduse arengukava strateegilisest mõjude hindamisest on kavas käesoleva aasta aprillis. Samuti on plaanis inventeerida vääriselupaigad riigi- ja erametsas, et säiliksid väärtuslikud metsaalad ja loodusmetsa killud. Sellekohane tegevuskava peaks olema paigas juuniks ning inventeerimise vaheülevaade on kavas oktoobris. 

Valitsuse tegevusprogramm aastateks 2021-2023

Keskkonnavaldkonna arengukava koostamise algatamine sai valitsuselt rohelise tule

Valitsus kiitis märtsis heaks Keskkonnaministeeriumi ettepaneku koostada keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Kavaga tagatakse keskpikk tervikvaade valdkonna arengule ning seda hakatakse koostama järgmistes valdkondades: ringmajandus; kliima, välisõhk ja kiirgus; mere- ja veekeskkond; elurikkus; keskkonnateadlikkus; maa, ruum ja ilmainfo. Arengukava peaks hõlmama kõiki keskkonna alavaldkondi, välja arvatud mets. Metsanduse arengukava aastateks 2021–2030 koostatakse eraldi. 

Keskkonnaministeeriumi sõnul hakkab arengukava lähtuma ELi pikaajalistest eesmärkidest ja ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkidest. Kava koostamiseks moodustatakse 12 töörühma teadlastest ja erialaspetsialistidest. Järgmisena on oodata keskkonnaministrilt käskkirja rühmade täpsemate ülesannete, vastutuse ja töökorralduse kohta. Arengukava peaks valmima 2022. aasta lõpuks. 

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Riigikohus: keskkonnamõju ei pea hindama, kui selletagi on ilmne, et tegevust ei saaks selle kahjulike mõjude tõttu lubada (3-17-2565)

Riigikohus leidis 18. veebruari otsuses, et paisu taastamiseks elektri tootmise eesmärgil ei või luba anda, kui paisutuse taastamine kahjustaks Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. 

AS Generaator, AS Volex ja OÜ Atlanta Trade ning Jurvik OÜ esitasid Riigikohtule kassatsioonkaebuse vaidluses selle üle, kas Keskkonnaamet oleks pidanud AS-ile Generaator andma vee erikasutusloa Valgejõel paisutuse taastamiseks ja elektri tootmiseks. Konkreetses vaidluses oli varasemalt tegevusloata töötanud elektrijaama paisutus saanud 2016. aastal kahjustada ja veetaseme alanemise tõttu jõe seisund paranenud.

 Valgejõe Natura 2000 võrgustiku alale jääb lõheliste elupaik. Paisutuse taastamine avaldaks olulist negatiivset mõju Natura alale lühidalt öeldes paisjärve liiga sooja vee ja kalade liikumistee takistamise tõttu. Loodusdirektiivi järgi on liikmesriikidel kohustus direktiivis loetletud liikide ja elupaikade soodsa seisundi säilitamiseks või saavutamiseks. Kui alates direktiivi ülevõtmisest on elupaiga seisund vahepeal paranenud, ei tohi sellel uuesti halveneda lasta. Antud juhul tähendab see, et vahepeal taastunud jõe osa ei tohi uuesti paisutada, sest see halvendaks lõheliste elupaiga seisundit. 

Riigikohus leidis, et kui oluline negatiivne mõju on juba enne mõjuhindamist selge, võib Keskkonnaamet loa andmisest keelduda ka ilma KMH-d ellu viimata, nagu on Riigikohus otsustanud varemgi, sest KMH eesmärk on välja selgitada, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju ja selliseid tegevusi vältida. Kui loataotlust pole niikuinii võimalik rahuldada, pole KMH-d vaja teha. 

Samuti selgitas Riigikohus, et uurimispõhimõte ei kohusta haldusorganit välja selgitama neid asjaolusid, mis menetluse lõpptulemust ei mõjuta, nt kalapääsu tõhususe küsimust, kui sellest ei sõltu keskkonnaloa andmine 

Riigikohtu otsus tähendab, et isegi kui enne loodusdirektiivi ülevõtmist on eksisteerinud olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekt, ei tähenda see automaatselt, et arendajal oleks õigus negatiivset mõju edaspidigi tekitada.  Näiteks juhul, kui keskkonnaseisund on vahepeal paranenud, ei tohi lubada senise olukorra taastamist, kui see halvendaks direktiivis loetletud elupaiga seisundit.

Riigikohtu otsus tähendab, et isegi kui enne loodusdirektiivi ülevõtmist on eksisteerinud olulise negatiivse keskkonnamõjuga objekt, ei tähenda see automaatselt, et arendajal oleks õigus negatiivset mõju edaspidigi tekitada. Näiteks juhul, kui keskkonnaseisund on vahepeal paranenud, ei tohi lubada senise olukorra taastamist, kui see halvendaks direktiivis loetletud elupaiga seisundit. Lisaks ei ole loa andmisest keeldumise vältimatuks eelduseks keskkonnamõjude hindamise menetlus, kui mõjusid hindamata on selge, et luba ei saaks väljastada. 

Riigikohtu otsus

KLIIMAMUUTUS

Uue EL kliimamuutustega kohanemise strateegia keskmes on teadmiste suurendamine

Uus strateegia ei sisalda  siduvaid eesmärke ega konkreetset ajakava eesmärkideni jõudmiseks, mis on keskkonnaühenduste hinnangul suur pettumus

Euroopa Komisjon võttis 24. veebruaril vastu uue kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia, milles on esitatud viisid, kuidas valmistuda kliimamuutuste vältimatuks mõjuks. Strateegia kajastab ELi pikaajalist visiooni, kuidas muuta EL 2050. aastaks selliseks ühiskonnaks, mis on kliimamuutuste suhtes vastupidav ja nende vältimatu mõjuga täielikult kohanenud. Uus strateegia ei sisalda aga siduvaid eesmärke ega konkreetset ajakava eesmärkideni jõudmiseks, mis on keskkonnaühenduste hinnangul suur pettumus. 

ELis on äärmuslikest ilmastikutingimustest tulenev majanduslik kahju juba praegu keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas. 

Strateegias nenditakse, et isegi kui me peataksime praegu kogu kasvuhoonegaaside õhku heitmise, ei hoiaks see ära juba avalduvat kliimamõju. Äärmuslikud kliima- ja ilmastikunähtused on muutumas sagedasemaks ja rängemaks. Need ulatuvad enneolematutest metsatulekahjudest ja kuumalainetest laastavate põudadeni ning ELi äärepoolseimates piirkondades möllavatest orkaanidest enneolematu kooreüraskirüüsteni Kesk- ja Ida-Euroopas. Veepuudus ELis on mõjutanud majandustegevust nii erinevates valdkondades nagu põllumajandus, vesiviljelus, turism, elektrijaamade jahutus ja kaubavedu jõgedel. ELis on äärmuslikest ilmastikutingimustest tulenev majanduslik kahju juba praegu keskmiselt üle 12 miljardi euro aastas. 

Strateegia üks olulisemaid eesmärke on suurendada kohanemisalaseid teadmisi. Selleks on strateegias pakutud välja erinevaid meetmed, millega oleks võimalik koguda rohkem ja paremaid andmeid kliimaga seotud riskide ja kahjude kohta ning teha need andmed kõigile kättesaadavaks. Praegu on need andmed koondatud Euroopa platvormi Climate-ADAPT, mida täiustatakse ja laiendatakse ning luuakse ka spetsiaalne tervisevaatluskeskus, et paremini jälgida, analüüsida ja ennetada kliimamuutuste mõju tervisele. 

Strateegias esitatakse kogu majandust hõlmav lähenemisviis, milles pööratakse erilist tähelepanu kõige haavatavamatele rühmadele, et vastupanuvõime saavutataks õiglasel ja ausal viisil. Kohanemisstrateegiate ja -kavade edasiarendamist ja rakendamist toetatakse kolme valdkonnaülese prioriteediga: kliimamuutustega kohanemise integreerimine makrotasandi rahanduspoliitikasse, looduspõhised kohanemislahendused ja kohalikud kohanemismeetmed. Liikmesriikide kohanemisaruannete nõuded on juba sätestatud asjakohastes õigusaktides, näiteks energialiidu juhtimist käsitlevates määrustes. Ka Euroopa kliimaseadusega nähakse pärast selle vastuvõtmist ELile ja selle liikmesriikidele ette vastavad kohustused. 

Euroopa Komisjoni pressiteade

Euractive artikkel

VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Kohus: Suurbritannia on toime pannud rikkumise, kuna ületas välisõhus saasteainete lubatud piiri (C‑664/18)

4. märtsi otsuses leidis Euroopa Kohus, et kuna Suurbritannia mitmes tihedamini asustatud piirkonnas, sh Londonis, on lämmastikdioksiidi (NO₂) sisaldus välisõhus pidevalt ületanud välisõhudirektiivis (2008/50/EÜ) lubatud piirväärtust, on liikmesriik rikkunud direktiivis sätestatud kohustust hoida piirväärtuse ületamine nii lühiajaline kui võimalik. Lämmastikdioksiid on heitgaas, mis satub õhku mootorsõidukiliikluse tulemusena ning sellega on probleeme peamiselt tiheda liiklusega aladel. 

Muu hulgas oli probleemiks, et õhusaaste vähendamiseks kehtestatud kavad olid liialt üldised, ebamäärased, lükkasid saaste vähendamise liiga kaugesse tulevikku või ei olnud õiguslikud siduvad.

 Suurbritanniale heidetakse ette meetmete võtmata jätmist välisõhudirektiivi eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriik ületas piirväärtust nii tunni kui ka aasta lõikes. Muu hulgas oli probleemiks, et õhusaaste vähendamiseks kehtestatud kavad olid liialt üldised, ebamäärased, lükkasid saaste vähendamise liiga kaugesse tulevikku või ei olnud õiguslikud siduvad. 

Euroopa Kohtu lahend on asjakohane ka Eesti jaoks, seda mitte ainult lämmastikdioksiidi, vaid ka muude saasteainete puhul. Märkimisväärset saasteainete piirväärtuste ületamist on tulnud ette näiteks Tallinna kesklinnas peenosakeste (PM₁₀) puhul.  Näiteks Keskkonnaministeeriumi veebilehelt nähtub, et Tallinnas Liivalaia tänaval on 2005.–2007. aastal peenosakeste piirväärtust ületatud enam kui 35 päeval aastas (uuemaid andmeid Tallinna linnaõhu seire alamlehel leida ei olnud). Piirväärtuse sagedase ületamise tõttu koostati 2010. aastal välisõhu kvaliteedi parendamise tegevuskava, mis on piirväärtuste sellise ületamise puhul kohustuslik. Tegevuskavas võetavad meetmed puudutavad peamiselt liiklustiheduse probleemide lahendamist. Veebilehel ei ole toodud andmeid selle kohta, kas tegevuskavas toodud meetmeid on võetud ja kas piirväärtuse ületamised on lõppenud. Õhuseire portaalist www.ohuseire.ee võib leida, et ka viimastel kuudel on aeg-ajalt peenosakeste piirväärtuste ületamist Liivalaia mõõtmispunktis ette tulnud. Saasteainete piirväärtuste järgimise eesmärk on muu hulgas inimese tervise kaitse. 

Euroopa Kohtu otsus (ingl k)

Euractive’i artikkel (ingl k)

Õhuseire portaal

LOODUSKAITSE

Riigikohus: looduskaitseliste piirangute kehtestamine detailplaneeringu alale ei anna alust maaomanikule arendusprojektist saamata jäänud tulu hüvitada (3-16-245)

Riigikohus leidis 5. märtsi otsuses, et kehtestatud detailplaneeringuga kinnistule ohustatud taimeliikide kaitseks püsielupaiga määramine ja hiljem ala arvamine üldplaneeringuga roheala koosseisu ei anna alust maaomanikule hüvitise maksmiseks. 

Tallinnas Paekalda tänav 5, 6, 6A ja 11 kinnistutele kehtisid looduskaitselised piirangud üheksa aasta vältel ja vahepeal arvati ala üldplaneeringuga rohealade koosseisu. Pärast looduskaitseliste piirangute eemaldamist kehtis üldplaneeringus roheala sätestus edasi. Nüüdne kinnistuomanik AS Merko Ehitus Eesti nõudis kohtu kaudu piirangutega väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist. 

Riigikohus leidis, et saamata jäänud tulu ei oleks looduskaitseliste piirangute puhul alust hüvitada isegi siis, kui tulu jääb üldse saamata, liiatigi siis tulu saamise edasilükkumise puhul, kuna looduskaitse puhul ei ole konkreetsel juhul tegemist erakordselt intensiivsete piirangutega.

Riigikohus leidis, et saamata jäänud tulu ei oleks looduskaitseliste piirangute puhul alust hüvitada isegi siis, kui tulu jääb üldse saamata, liiatigi siis tulu saamise edasilükkumise puhul, kuna looduskaitse puhul ei ole konkreetsel juhul tegemist erakordselt intensiivsete piirangutega. Kohus selgitas, et kaebaja tehtud investeeringud luhtunud arendusprojektile on hõlmatavad tavapärase äririskiga. Sama kehtib kinnistu soetamiseks ja arendamiseks võetud laenude intressikulude kohta. 

Riigikohus selgitas, et omandipõhiõiguse kaitsealas on asjad, raha ja varalised õigused, mitte igasugused tulevikus tulu teenimise võimalused. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide (nt looduskaitseliste huvide) vastaselt. Ettevõtlusvabadust võib üldistes huvides piirata, ilma et sellega kaasneks kõikidel juhtudel äralangevate tulude hüvitamine. Ettevõtja äririsk ei pea jääma riigi kanda. 

Riigikohtu otsus on tähtis looduskaitseliste piirangute hüvitamise seisukohalt. Omandi üldiste huvide vastase kasutamise keeld tähendab näiteks seda, et kõigil juhtudel ei ole õigust rohealale ehitisi rajada, seda isegi siis, kui ala on kaetud kehtiva detailplaneeringuga. 

Riigikohtu otsus

Muudeti Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja

15. märtsil jõustus muudetud Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri. Muudatused puudutasid riigikaitselisel eesmärgil sihtkaitsevööndisse tähispostide paigaldamist, aga ka selliseid kaitsekorra leevendusi, mis polnud seotud riigikaitsega. 

Kaitseala kuulub üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku Ohepalu linnu-ja loodusalana. Lisaks on osa alast rahvusvahelise tähtsusega linnuala ehk IBA ala (Important Bird Areas) ja osaliselt CORINE biotoobi ala. 

Riigikaitselisel eesmärgil moodustati osal kaitsealast õppuste ohuala, kus kõrvaliste isikute viibimine keelatakse. Ohualal lubatakse tähispostide paigaldamine ja postide paigaldamiseks mootorsõidukitega liiklemine. Peale riigikaitse otstarbel tehtavate muudatuste tegi Keskkonnaamet kaitse-eeskirjas muidki muudatusi: näiteks hakatakse lubama sihtkaitsevööndis, sh väljaspool teid, mootorsõidukitega liikuda eraisikutel, tingimusel, et kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) seda lubab. Loodusreservaadi alasid arvati sihtkaitsevööndisse ning osa piiranguvööndi alasid samuti sihtkaitsevööndisse. Loodusreservaat on kõige tugevama kaitsega ala, sellele järgneb sihtkaitsevöönd ja kõige pehmemate kaitsemeetmetega on piiranguvöönd. 

Kaitse-eeskirja muutmise kohta esitas ettepanekuid mitu keskkonnaorganisatsiooni, kelle ettepanekud jäeti enamjaolt arvestamata. Tähelepanu väärivad Päästame Eesti Metsad MTÜ seisukohad, et kaitse-eeskirjaga lubatava tegevuse (ohuala piiripostide paigaldamisele sihtkaitsevööndisse ja RMK rajatiste paigaldamise) puhul on vajalik peale Natura eelhinnangu ellu viia ka Natura mõjuhindamine. Eelhinnangu ülesanne on tuvastada mõjuhinnangu vajalikkus. MTÜ tõi välja, et eelhinnangus oli mõjuhinnangu vajaduse üle otsustamisel arvesse võetud leevendusmeetmeid, mida Riigikohtu ja Euroopa Kohtu kohaselt ei tohi selles etapis arvestada. Leevendusmeetmete arvestamine eelhinnangus annab tunnistust, et oluline negatiivne mõju kaitse-eesmärkidele võib esineda, mistõttu on vaja ellu viia ka edasine Natura mõjuhindamine. MTÜ seisukohtadele vastates ei pidanud Keskkonnaamet Natura hindamist vajalikuks väitega, et eelhinnangus oli mainitud selle mittevajalikkust. Keskkonnaamet aga ei vastanud MTÜ väidetele leevendusmeetmete arvestamise õigusvastasuse kohta. 

Kaitse-eeskirja muudatus tähendab, et kuna kaitseala teatud osad moodustavad riigikaitselise väljaõppe ohuala, ei tohi seal kõrvalised isikud turvalisuse huvides liikuda. Ohuala piir tähistatakse tähispostide ja teadetega. Sihtkaitsevööndis saab teedel ja väljaspool teid mootorsõidukitega liigelda ka riigikaitsega mitteseotud eesmärkidel: raie-, põllutööde või muude hädavajalike toimingute tõttu, kui Keskkonnaamet on selleks taotluse alusel eriloa andnud. 

Kaitse-eeskirja eelnõu ja seletuskiri 

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2014. a määruse nr 34 „Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri” muutmine

MEREKAITSE

Keskkonnaministeerium ei peatanud määrusega merel nafta ümberpumpamist, kuid hakkab välja töötama õlifondi

 Eelmisel kuul kirjutas KÕK Pakri hoiualal nafta laevalt laevale käitlemisest ja merel nafta ümberlaadimisega kaasnevast keskkonnakatastroofi riskist, millele oli juhtinud tähelepanu Eesti Ornitoloogiaühing. Eelnõuga kavandatakse hoiualal nafta ümberpumpamise lõpetamiseks teatavaid meetmeid, ent üldisemalt merel toimuva ohtliku tegevuse ajutisestki peatamisest loobus ministeerium pärast riskantse tegevuse tõttu  kulusid kokku hoidvate ettevõtjate vastuseisu. Eesti hakkab aga tegema ettevalmistusi õlifondi loomiseks, kust tulevikus rahastada võimalike õlireostuste tagajärgede likvideerimist. 

Eelnõu kohaselt keelataks nafta ümberpumpamine hoiualade piires, kuid üldisemalt merel seda ei keelataks.

26. märtsil esitas Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsusele merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainetekäitlemise korra muutmise eelnõu. Eelnõu kohaselt keelataks nafta ümberpumpamine hoiualade piires, kuid üldisemalt merel seda ei keelataks. Eelnõu varasemas, 17. veebruari versioonis plaaniti keelata ohtlike ja kahjulike ainete kätlemine (sh nafta ümberpumpamine) kogu sisemeres kuni mereala ruumilise planeeringu kehtestamiseni, kõige kauem 2022. aasta 1. märtsini. Seejärel esitasid nafta käitlemisest rahaliselt huvitatud äriühingud seisukohti, et nafta ümberpumpamist sisemerel ei tohiks ära keelata. Keskkonnaministeeriumi loobuski seepeale asjaomasest eelnõu sättest: sisemerel nafta käitlemist lubatakse edaspidigi ning määruse lisasse koostati on nimekiri, missugustel mere ankrualadel neid toiminguid tohib sooritada. 

Viimane suurem õlireostus tabas Eestit 2006. aastal, kui ohtu sattus kuni 5000 lindu ja naftatankeri reostuse tagajärgedega tegelesid peamiselt vabatahtlikud. 

Sealjuures pole arvesse võetud ei Soome eeskuju ega Eesti Ornitoloogiaühingu tungivat soovitust nafta ümberpumpamise lubamise kohta üksnes sadamates, sest seal on olemas vajalik reostustõrjevarustus. Soome lubab nafta käitlemist lisaks sadamatele ka kahel ankrualal, aga eelduseks on reostustõrjevahendite kohalolu. Eestis niisugust nõuet pole. Viimane suurem õlireostus tabas Eestit 2006. aastal, kui ohtu sattus kuni 5000 lindu ja naftatankeri reostuse tagajärgedega tegelesid peamiselt vabatahtlikud. 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium uurib kuue kuu jooksul Eesti mereala kasutamiseks rakendatavaid tasusid ja nende piisavust. Pärast seda töötatakse koos Keskkonnaministeeriumiga välja ettepanek õlifondi moodustamiseks, kust rahastataks edaspidi reostustõrjet ja vajaduse korral õlireostuste likvideerimist. Sarnane fond on Soomes kasutusel: fondi tuleb tasuda Soome kaudu toimuva nafta transpordi eest. 

Keskkonnaministeeriumi tellitud Eesti ja Soome õiguskorra analüüsi kohaselt on nafta ümberlaadimine Soomes lubatud üksnes sadamates ja vaid kahel kindlal ankrualal kogu riigis, mispuhul peab aga käitleja kulul kohal olema naftareostuse tõrje varustus

Soomes on aga merel nafta ümberlaadimise keskkonnariskid maandatud tugevamalt: Keskkonnaministeeriumi tellitud Eesti ja Soome õiguskorra analüüsi kohaselt on see riskantne tegevus Soomes lubatud üksnes sadamates ja vaid kahel kindlal ankrualal kogu riigis, mispuhul peab aga käitleja kulul kohal olema naftareostuse tõrje varustus. Riske maandab ka õlifond, kuhu tuleb tasuda Soome kaudu toimuva nafta transpordi eest. Analüüsist nähtuvalt on Soomes jõulisemad sätted ka laevaomaniku vastutuse puhuks õnnetusjuhtumi korral: Soome õigusaktidest tuleneb laevaomanikule vähem võimalusi vastutusest vabaneda kui Eestis, kuna meil lähtutakse rahvusvaheliste õigusaktidega seatud miinimumist. 

Kahjulike ainete käitlemise määruse muudatus pole veel lõplik, ent eelduslikult eelnõus enam olulisi parandusi ei tehta. Mis puutub õlifondi loomisse, siis selle fondi loomise ettepaneku peaks Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsusele esitama hiljemalt aasta pärast. 

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmise eelnõu 

Analüüs ,,Eesti ja Soome õiguskord ja regulatsioonid ohtlike ja kahjulike ainete, sealhulgas nafta- ja naftasaaduste käitlemiseks merel"

MULLAKAITSE

Uue seaduseelnõuga seatakse keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaa kaitseks kitsendused

Riigikogu maaelukomisjon saatis esimesele lugemisele eelnõu, millega seatakse keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaa kaitseks kitsendused, millega kohalik omavalitsus peab üld- või detailplaneeringu koostamisel arvestama. Eesmärk on tagada väärtuslike muldade ja maaelu säilimine ning võimalus tagada riigi toiduga varustatus ka tulevikus. Eelnõu jätab siiski kohalikele omavalitsustele õiguse kehtestada põhjendatud muu avaliku huvi korral väärtuslikule põllumaale teistsugune üldplaneering. Näiteks võib kohalik omavalitsus lubada sellisel maal arendada maapiirkonna haridust, kultuuri, liiklust, ühistransporti, sidevõrku, ühisveevärki, kanalisatsiooni või taastuvenergia tootmist. 

Riigikogu pressiteade 

METSANDUS

RMK uuendas asulalähedaste metsade raieteplaanidesse kaasamise korda

KÕK kirjutas jaanuarikuu uudiskirjas, et õiguskantsler andis Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) soovituse kogukondi läbipaistvamalt kaasata ning et RMK lubas soovitustega arvestada. Märtsikuus avaldas RMK kõrgendatud avaliku huviga (KAH) metsade raiete planeerimisse kaasamise juhise. 

Juhises antakse teada, et ettepanekuid oodatakse eelkõige KAH-alade piiride, metsaalal asuvate objektide või metsaala kasutusviiside säilitamise (nt spordirajad), raiealade sobitamise kohta maastikku, raietöödeks sobiva (aasta)aja, raiesmiku väljanägemise ja kasvatatavate puuliikide kohta. 

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kohaliku tasandi metsaotsuste eksperdi Liis Keerbergi sõnul on mõned väga olulised otsustuskohad välja jäänud, sh raieviis, lankide suurus ja raievanus. 

Probleemiks on see, et RMK juhises toodud kirjeldus metsa kohta, mille saatuse üle võib kaasa rääkida, on kitsam kui metsaseaduse (MS) § 43 lg-s 9 sätestatu. Nimelt nõuab metsaseadus asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisse kaasamist, RMK juhises on nimetatud kaasamise eeldusena üldplaneeringu kaudu metsaalade arvamist kõrgendatud avaliku huviga alade hulka. Alternatiivina lubab RMK teha kohalikel elanikel ettepanekuid metsade lisamiseks KAH-alade hulka, kui nad kasutavad neid metsi iga päev. Seevastu väitis RMK 19. jaanuaril meedia vahendusel, et nüüdsest käsitleb KAH-alana kogu riigimetsa. See tähendaks, et asulatest kaugete alade puhul on üldsusel raietes kaasa rääkida sama ulatuslik õigus kui asulalähedaste metsade puhul. 

Mis puutub üldplaneeringutesse, siis kohalikel omavalitsusel on õigus üldplaneeringuga sätestada planeerimisseadusele tuginedes ka niivõrd konkreetsed rohealade, sh metsade kasutustingimused, et raiete asjus puuduks RMK-l kaalutlusruum. 

Vaatamata juhises toodule on inimestel põhjust esitada ettepanekuid ka raieviisi, lankide suuruse ja raievanuse kohta, kuna MS § 43 lg 9 ei sätesta, et kaasamine toimuks vaid RMK nimetatud väiksema tähtsusega asjaolude üle otsustamisel.

 Seega on vaatamata juhises toodule inimestel põhjust esitada ettepanekuid ka raieviisi, lankide suuruse ja raievanuse kohta, kuna MS § 43 lg 9 ei sätesta, et kaasamine toimuks vaid RMK nimetatud väiksema tähtsusega asjaolude üle otsustamisel. 

Arvestades Õiguskantsleri soovitust ja RMK varem väljendatud valmisolekut Õiguskantslerit kuulda võtta, peaksid inimestel olema hoolimata küsitavustest juhises nüüd senisest suuremad võimalused metsaraies kaasa rääkida. RMK pikaajaliste metsamajandamiskavade lehel on suurem osa kavasid juba märkega „Kinnitatud“. Ilmselt on kinnitamine toimunud enne uue kaasamisjuhendi kasutuselevõttu ja nendes kavades enam üldsust kaasa rääkima ei oodata. Küll aga oodatakse 7. aprilliks kogukondade ettepanekuid paljude maakondade KAH-alade raieplaanide kohta. Lisaks RMK veebilehel olevale nimekirjale võib jälgida Metsaportaalist riigimetsas kinnitatud metsateatisi ja RMK-le nende kohta seisukohti esitada, sest kõigi asulalähedaste raiete kavatsusi RMK oma veebilehel ei avalda. Arvestades RMK jaanuarikuu väidet, et kogu riigimets on kõrgendatud avaliku huviga ala, ei tohiks enam tõusta vaidlusi selle üle, kas iga metsa vastu valitsev avalik huvi on kõrgendatud või mitte. 

RMK KAH-alade kaasamise juhis

Postimehe artikkel kaasamisjuhise kohta

Valmis analüüs kohalike omavalitsuste ülesannetest seoses raierahuga

2019. aastal avaldatud uuringu tulemustest nähtus, et kevadsuvisel perioodil teostatavate raiete tõttu hukkub igal aastal massiliselt linnupoegi. Selliste tagajärgede ärahoidmiseks tõusetus praktikas küsimus kohaliku omavalitsuse (KOV) õigustest ja kohustustest seoses raierahu hooajalise kehtestamisega. Nende õiguste ja kohustuste väljaselgitamiseks tellis Eestimaa Looduse Fond koos Eesti Ornitoloogiaühinguga õigusliku analüüsi, mis valmis märtsi alguses. 

KOV-l on võimalik seada raiele hooajalisi piiranguid pesitsevate lindude ja ka noorloomade kaitseks nii ruumilisel planeerimisel, kohalike kaitsealade loomisel kui ka tiheasustusaladel üksikpuude raie reguleerimisel.

Analüüsis jõuti järeldusele, et KOV-l on õigus seada üldplaneeringuga raietele hooajalisi piiranguid, kui see on vajalik kohaliku kogukonna jaoks oluliste loodusväärtuste kaitseks või rohevõrgustiku eesmärkide saavutamiseks. Kohalikul kaitsealal võib KOV seada tingimusi raiete tegemise ajale koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Üksikpuude raiele saavad kohalikud omavalitsused seada tingimusi ennekõike ökoloogilistest kaalutlustest lähtudes, sh loomade ja pesitsevate lindude kaitseks. Piirangute kehtestamisel tuleb meeles pidada, et need peavad olema proportsionaalsed taotletava eesmärgi suhtes. 

Seega on KOV-l võimalik seada raiele hooajalisi piiranguid pesitsevate lindude ja ka noorloomade kaitseks nii ruumilisel planeerimisel, kohalike kaitsealade loomisel kui ka tiheasustusaladel üksikpuude raie reguleerimisel.

 Raierahu analüüs

JÄÄTMED

Riigikontrolli aruanded jäätmete taaskasutustoimingute ja biojäätmete ringlussevõtu kohta

Märtsis valmisid Riigikontrolli aruanded ”Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle” ning „Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt“. Aruannetes andis Riigikontroll karmi hinnangu valdkonna eest vastutavate ametiasutuste tegevuse(tuse)le, heites neile ette puudulikku kontrolli ning tegevuskavade puudumist. 

Esineb suur oht, et taaskasutamise sildi all jäätmed tegelikkuses hoopis ladestatakse ning neilt jäetakse riigile tasumata suured summad saastetasu.

Riigikontrolli hinnangul ei ole Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni (asutused liideti 01.01.2021) kontrollitegevus prügilates olnud piisav hoidmaks ära jäätmete taaskasutusega seotud kuritarvitusi.  Ladestamisnõuete täitmist pole aastatel 2017–2019 kordagi kontrollitud. Esineb suur oht, et taaskasutamise sildi all jäätmed tegelikkuses hoopis ladestatakse ning neilt jäetakse riigile tasumata suured summad saastetasu. Riigikontrolör Janar Holmi sõnul on kõige vähem soovitud käitlusviis – prügilatesse ladestamine – olmejäätmete puhul võrreldes 2014. aastaga kasvanud ligi kolm korda. 

2025. aastal peab Eestis ringlusse jõudma 55% olmejäätmetest, vastasel juhul võib Eestit oodata Euroopa Liidu prügitrahv. Viimased kümme aastat on see näitaja püsinud pea poole väiksemal tasemel ning riigil puudub kava olukorra parandamiseks.

2025. aastal peab Eestis ringlusse jõudma 55% olmejäätmetest, vastasel juhul võib Eestit oodata Euroopa Liidu prügitrahv. Viimased kümme aastat on see näitaja püsinud pea poole väiksemal tasemel ning riigil puudub kava olukorra parandamiseks. Keskkonnaministeerium ei ole suutnud motiveerida omavalitsusi biojäätmeid, mis moodustavad ¼ olmejäätmetest, liigiti koguma ja ringlusse suunama.  Isegi ka need biojäätmed, mida on tarbijatelt liigiti kogutud, satuvad pärast pahatihti tagasi kokku muu olmeprügiga.  

Eelnevast tulenevalt oleks vaja kohe arendada tulemuslikumat jäätmete ringlussevõtu võimsust, tekitada nõudlus biojäätmeist toodetavate saaduste järele ja edendada liigiti kogumist. Edasised tegevused nii jäätme- kui ka ringmajanduse kohta kavandatakse alles 2022. aasta lõpuks, mil valmib keskkonnavaldkonna arengukava 2030. 

Riigikontrolli aruanne ”Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle”

Riigikontrolli aruanne „Olmejäätmete hulgas olevate biojäätmete ringlussevõtt“

Keskkonnaminister algatas riigi uue jäätmekava koostamise

Keskkonnaminister pikendas tagasiulatuvalt 2014–2020. aastate jäätmekava ning algatas uue kava koostamise. Uue kavaga soovitakse hakata edendama jätkusuutlikku tootmist ja tarbimist, vältima jäätmeteket, luua paremad võimalused jäätmete kogumiseks ja taaskasutuseks ning piirata jäätmete sissevedu teistest riikidest. Senist jäätmekava ega ELi nõudeid pole Eesti Keskkonnaministeeriumi 25. veebruaril valitsusele antud riigi 2014.–2020. aasta jäätmekava täitmise ülevaate kohaselt suutnud täita. Uue jäätmekava koostamine peaks lõpule jõudma 2022. aasta novembris osana koostatavast keskkonnavaldkonna arengukavast. 

Keskkonnaministeeriumi pressiteade senise jäätmekava pikendamise kohta

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Üle 20 keskkonnaühenduse taotlevad Vabariigi Valitsuselt kliima- ja energeetika valdkonna alusdokumentide uuendamist

03. märtsil saatsid keskkonnaühendused Vabariigi Valitsusele pöördumise, milles taotlevad kahe riiklikult olulise kliima- ning energeetikavaldkonda reguleeriva raamdokumendi - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP) ning Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) avamist ning kaasajastamist. Neli aastat tagasi vastu võetud dokumendid ei ole keskkonnaühenduste hinnangul kooskõlas värskeima teadusinfoga, nii Eestis kui ka Euroopa Liidus viimastel aastatel oluliselt kasvanud kliimaambitsioonidega ega Eesti valitsuse enda eesmärkidega. 

Loe lähemalt

Millist Euroopa kliimaseadust Eesti soovib?

Euroopa kliimaseadus on praegu üks kuumemaid teemasid Brüsselis – järgnevate kuude jooksul toimub mitmeid pingelisi kolmepoolseid kohtumisi e trilooge Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vahel, kus Euroopa kliimaseaduse sisu paika loksutatakse nii, et kõik liikmesriigid rahul oleksid. Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Johanna Maarja Tiik ning Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Triin Jäädmaa kirjutavad ajalehes Müürileht, mis on Euroopa kliimaseadus, mille üle eelkõige vaidlused käivad ning mida on oluline Eesti otsustajatel silmas pidada seaduse koostamist puudutavatel läbirääkimistel, aruteludel osaledes. 

Loe lähemalt