RUUMILINE PLANEERIMINE

Riigikohus: maakasutusõiguse puudumine ei mõjuta ehitusloa ja kasutusloa õiguspärasust (3-18-2022)

Riigikohtu halduskolleegium selgitas 15. aprilli otsuses tuulepargi rajamiseks vajalike lubade õiguspärasust. Kui puudub maaomaniku luba, et tema kinnistule elektriliini rajada, ei saa ikkagi lugeda omandiõiguse rikkumiseks ja seega õigusvastaseks liini ehitus- ja kasutusluba, sest need ei ole otseselt seotud võõra kinnistu kasutamise õigusega. 

Kaebaja on maaomanik, kelle kinnistule kavandati tuulepargiga seotud elektriõhuliini rajamist. Kohtuasja kolmandana isikuna kaasatud arendaja Aidu Tuulepark OÜ oli ilma maakasutusõiguseta asunud kaebaja kinnistule elektriliini rajama. 

Elektriliini hakati paigaldama ehitusloa alusel, mille andmisesse ei olnud Lüganuse vallavalitsus kaasanud maaomanikku, kelle kinnistul osa elektriliinist pidi paiknema. Kaasamata jätmine kujutab endast Riigikohtu sõnutsi rikkumist, mille tõttu on õhuliini ehitusluba õigusvastane. Ehitusluba oli aga antud varem ja seda ei olnud kohtus vaidlustatud. 

Riigikohus rõhutas siiski, et ehitus- ega kasutusluba ei anna loaomanikule õigust kasutada võõrast maad. Seega ei tähenda kasutusloa kehtimine, et elektriliini tohiks selle alusel kaebaja kinnistule paigaldada. Samal põhjusel, et ehitus- ja kasutusluba pole elektriliini rajamisel määravad, ei ole need ka õigusvastased omandiõiguse rikkumise poolest. Riigikohus leidis, et kinnistuomaniku nõusoleku puudumine ei anna alust keelduda kasutusloa andmisest, seega Riigikohus kasutusluba ei tühistanud. 

Kõnesolev lahend on aga tähelepanuväärne selle poolest, et kuigi kinnistuomanikust kaebaja jäi kohtuasjas kaotajaks, ei mõistetud temalt välja menetluskulusid kolmanda isiku, tuulepargi arendaja kasuks. Riigikohus tõi põhjuseks, et nii kolmas isik kui ka Lüganuse vallavalitsus olid kaebaja omandiõigusse suhtunud hoolimatult: vallavalitsus oli jätnud kaebaja sootuks menetlusse kaasamata ja arendaja oli asunud võõrale maale ilma maaomaniku loata elektriliini paigaldama. 

Riigikohtu otsus

Riigikohus: üldplaneeringu järgsest hoonetevahelisest ehituskaugusest võib kõrvale kalduda (3-18-1901)

30. märtsil selgitas Riigikohus üldplaneeringu ülesandeid: linnaehituslikud üksikasjade nagu ehitiste vahekauguse määramine ei ole üldplaneeringu ülesanne, mistõttu võib hiljem sellest kõrvale kalduda.  

Tartu linnas soovis arendaja Aleksandri 8 ja 8a kruntidele ärihoone rajada. Tartu linnavalitsus vastas eitavalt arendaja taotlusele detailplaneeringu vastuvõtmiseks, põhjendades, et uushoonestus tuleb üldplaneeringu kohaselt planeerida kõrvalkrundi piirist vähemalt nelja meetri kaugusele. 

Riigikohtu otsus näitab, et mõnede üldplaneeringu sätete kohaldamisel on vajalik asjaolude kaalumine ja kaalutlusotsuse põhjendamine. 

Riigikohus leidis, et üldplaneeringus hoonetevahelise kauguse sätestus ei ole reegel, mille kohaldamist ei oleks ühelgi juhul tarvis põhjendada või millest erandi tegemiseks peaks esinema väga erilised asjaolud. Üldplaneeringu eesmärk on määratleda linnaruumi arengu põhimõtted ja suundumused. Üldplaneeringu ülesanne on muu hulgas planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõude määramine. Selliste linnaehituslike üksikasjade nagu ehitise ja krundipiiri vahekauguse määramine nende ülesannete hulka ei kuulu. 

Riigikohtu otsus

KLIIMAMUUTUS

Euroopa Liit jõudis kokkuleppele Euroopa kliimaseaduses

21. aprillil jõudsid EL nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon Euroopa kliimaseaduses esialgsele kokkuleppele. 2030 heitmete vähendamise eesmärgina sai ametlikult kirja 55% (neto) ning 2050 kliimaneutraalsus eesmärk kirjutati kliimaseadusesse sisse üleeuroopalise kohustusena, mitte igale liikmesriigile eraldikehtiva eesmärgina. Kokkuleppele jõuti ka nn Euroopa kliimamuutuse teadusnõukogu loomises. Järgmise sammuna lähevad juunis muutmisele olulisemad EL kliima- ja energiapoliitikat suunavad õigusaktid. Kliimaseaduse väljatöötamise varasematest etappidest saab lugeda näiteks meie uudiskirja 2020. a veebruari, oktoobri ja 2021. a jaanuarikuu väljaannetest.

Kavandatav Euroopa kliimaseadus seab EL-le õigusliku raamistiku kogu kliimaneutraalsuse saavutamise teekonnaks, sh vahe-eesmärgid 2030. ja 2040. aastaks. Juriidilises mõttes on tegu EL määrusega, mis tähendab, et see on liikmesriikidele tervikuna siduv ning otsekohalduv. Kliimaseadus iseenesest annab kätte vaid kliimaeesmärkide saavutamise raamistiku, tegelik heitmete vähendamine saavutatakse läbi olemasolevate instrumentide, nagu heitkogustega kauplemise süsteem (ETS), jagatud kohustuse määrus (ESR) ning LULUCF sektorit (sh maakasutus ja metsandus) reguleeriv määrus, mis kõik lähevad lähikuudel muutmisele.

Euroopa Komisjoni enda mõjuhinnangu kohaselt tähendab kokkulepitud 55% netoeesmärk üksnes 52,8% heitmete tegelikku vähendamist võrreldes 1990a. baasaastaga.

Aprillikuu läbirääkimiste kõige tulisemad vaidlused peeti 2030 heitmete vähendamise eesmärgi üle. Kui Euroopa Parlament toetas läbirääkimistel vähemalt 60% vähendamise eesmärki, siis liikmesriigid ei olnud nõus suurema kui 55% netoheitkoguste vähendamisega. Vaidluses jäi peale liikmesriikide tahtmine ning kliimaseadusesse sai kirja eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aastaga. Euroopa Komisjoni enda mõjuhinnangu kohaselt tähendab kokkulepitud 55% netoeesmärk üksnes 52,8% heitmete tegelikku vähendamist võrreldes 1990a. baasaastaga. Ülejäänud 2,2% loetakse metsade ning muude looduskoosluste poolt atmosfäärist loomulikult „seotuks“, mis tähendab, et kliimaseadusega seatakse sidumise koguste arvestamisele konkreetne maksimumpiir (225 Mt CO2 ekvivalenti). Lisaks on läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe, et EL neto sidumiskogust tuleb suurendada aastaks 2030 (kuni 300 Mt-ni). Selleks muudetakse lähiajal LULUCF määrust.

Climate Action Tracker analüüsi kohaselt peaks EL 2030 kliimaeesmärk olema vähemalt 65% selleks, et täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi.

Keskkonnaorganisatsioonid EL 2030 heitmete vähendamise eesmärgiga rahul ei ole, kuna see ei ole kooskõlas Pariisi kliimaleppe eesmärkidega: Climate Action Tracker analüüsi kohaselt peaks EL 2030 kliimaeesmärk olema vähemalt 65% selleks, et täita Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi.

Kliimaseadusesse seati EL-le eesmärk saavutada negatiivsed emissioonid pärast aastat 2050.

. Kuigi 2050 kliimaneutraalsuse eesmärk kirjutati kliimaseadusesse sisse üksnes üleeuroopalise kohustusena, seati positiivse arenguna Euroopa kliimaseadusesse EL-le eesmärk saavutada negatiivsed emissioonid pärast aastat 2050. See tähendab, et kasvuhoonegaase tuleb atmosfäärist siduda rohkem kui sinna paisatakse.

Kliimaseaduses ei suudetud kokku leppida tähtajas fossiilkütuste toetuste lõpetamises EL sees. Samuti jäi seadusest välja õigusemõistmisele juurdepääsu reguleeriv säte, mis oleks andnud kodanikele ja vabaühendustele õiguse algatada kohtuasju asukohariigi kohtus, kui liikmesriik ei täida EL õigusest tulenevat kohustust, mis puudutab riiklikke energia- ja kliimakavasid ning pikaajalisi kliimastrateegiaid. Otsustavaks sai liikmesriikide vastuseis, väites, et kuigi tegu on olulise teemaga, on seda võimalik reguleerida ka väljaspool kliimaseadust. Juba praegu on selline õigus tuletatav EL õiguse üldsätetest ja Euroopa Kohtu praktikast, kuid rakenduslikult mitmes liikmesriigis selline kohtusse pöördumise võimalus siiski puudub.

ELFi kliimaeksperdi Johanna Maarja Tiik artikkel ERR-s

Euroopa Komisjoni pressiteade

Saksa konstitutsioonikohus: Saksa kliimaseadus on ebapiisav ning rikub noorte põhivabadusi

Saksa kliimaseadus jätab ebaproportsionaalselt suure emissioonide vähendamise koorma perioodidele pärast 2030. aastat, mistõttu rikub see noorte põhivabadusi.

29. aprillil tehtud otsuses leidis Saksa kõrgeim kohus, et kliimaseadus ei ole piisavalt detailne selles osas, kuidas kärbitakse CO2 emissioone pärast 2030. aastaks seatud eesmärkide täitmist. Kliimaseadus jätab ebaproportsionaalselt suure emissioonide vähendamise koorma perioodidele pärast 2030. aastat, mistõttu rikub see noorte põhivabadusi.  Tegemist on märgilise otsusega, mille järeldused saavad olema eeskujuks teistele kliimakaebustele üle maailma. 

Kohtuvaidlus sai alguse mullu veebruaris, kui grupp Saksa noori vaidlustasid konstitutsioonikohtus Saksa siseriikliku kliimamuutuste seaduse, kuna selles sätestatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) emissioone 2030. aastaks 55% võrreldes 1990. aasta tasemega on ebapiisav ning rikub nende põhiõigusi – nagu õigus inimväärikusele, õigus elule ja kehalisele puutumatusele ning õigus elamisväärsele keskkonnale. 

Saksa konstitutsioonikohus rahuldas kaebuse osaliselt, leides, et kliimaseadus on õigusvastane niivõrd kuivõrd see ei täpsusta, kuidas kärbitakse emissioone alates 2031. aastast. Kohus selgitas, et Saksa õigus sätestab eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, mis on selge kohustus seadusandjale kaitsta kliimat, juhindudes Pariisi kliimaleppest ja võttes arvesse ka tulevaste põlvkondade vajadusi. Kohtu hinnangul rikuvad praegused kliimaseaduse meetmed kaebajate, kellest osad on praegu veel väga noored, põhivabadusi, sest lükkavad liiga suure osa tegevustest, mida Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks vaja teha, perioodi pärast 2030. aastat.

Kohus märkis, et kui Saksamaa kasutab 2030. aastaks ära suurema osa oma lubatud CO2 heitmest (nn süsiniku eelarvest), siis võib tulevasi põlvkondi tabada tõsine vabaduste piiramine. Kohus selgitas, et põhimõtteliselt võivad need tulevased heitmete vähendamise kohustused mõjutada kõiki vabadusi, sest peaaegu kõik inimeste eluvaldkonnad on jätkuvalt seotud KHG emissiooniga ning seetõttu ohustatud drastilistest piirangutest pärast 2030. aastat. Ka ei taga kohtu hinnangul praegused Saksa kliimameetmete ajakohastamise menetlusnõuded, et riik suudaks kliimaneutraalsuseni jõuda õigeaegselt. Kohtuotsuse kohaselt tuleb seadusandjal viia kliimaregulatsiooni sisse vastavad muudatused  2022. aasta lõpuks. 

Tegemist on järjekordse teedrajava otsusega, mille järeldused on asjakohased ka teistele riikidele. Loe viimastest edukatest kliimakaebustest veel veebruarikuu (2021), augustikuu (2020) ja jaanuarikuu (2020)  uudiskirjadest. 

Saksa konstitutsioonikohtu pressiteade (ing k)

Kohtuasja materjalid kliimamuutuste kohtuasjade andmebaasis

LOODUSKAITSE

Värske uuring kinnitab, et hoiualade ja kaitsealade piiranguvööndite režiim ei taga metsaelupaikade säilimist

Uuring näitab, et raiesurve kaitsealustele metsaelupaikadele on ulatuslik ning raied on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud.

Estwatchi ja Eestimaa Looduse Fondi uuring “Kui hästi on hoitud kaitsealused suure loodusväärtusega metsad? Muutused Natura 2000 võrgustikku kuuluvate kaitsealuste metsaelupaikade raietegevuses ja raiepiirangutes” näitab, et raiesurve kaitsealustele metsaelupaikadele on ulatuslik ning raied on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Uuring kinnitas varasemat Keskkonnaagentuuri raporti (2019) järeldust, et praegune hoiualade ja kaitsealade piiranguvööndite režiim ei taga metsaelupaikade säilimist.

Ligi pool hävinud metsaelupaikadest olid esmatähtsad ehk kadumisohus vanad loodusmetsad.

Uuringus leiti, et perioodil 2008–2018 hävis 1663 hektarit kaitsealuseid metsaelupaiku, millest enam kui pool aastatel 2015–2018. Seejuures on kõige ­suurema löögi all kaitsealade piiranguvööndid, mille puhul on aastatel 2008–2018 hinnatud metsakadu kokku 740,9 hektarile, mis moodustab ­kõigi metsa­elupaikade sama ajavahemike metsakaost 45 protsenti. Ligi pool hävinud metsaelupaikadest olid esmatähtsad ehk kadumisohus vanad loodusmetsad. Ulatuslikke raieid toimub ka siirdesoo- ja rabametsades ja soo-lehtmetsades. Viimase Keskkonnaagentuuri raporti järgi on üheteistkümnest Natura metsaelupaigast 10 halvas või ebapiisavas seisundis. Juba toonases raportis jõuti järeldusele, et hoiualade ja kaitsealade piiranguvööndite režiim ei taga metsaelupaikade säilimist.

Raietele on hoogu juurde andnud kaitsealade kaitse-eeskirjades raiepiirangute leevendamine.

Kuigi range kaitse all oleva metsa osakaal on Eestis aastate jooksul mõnevõrra kasvanud, näitab Estwatchi ja ELFi uuring, et raietele on hoogu juurde andnud kaitsealade kaitse-eeskirjades raiepiirangute leevendamine. Viimase kümne aasta jooksul on muudetud 104 metsaelupaikadega Natura 2000 loodusala kaitset reguleerivat kaitse-eeskirja, millest 58 puhul muudeti raiumist varasemast lihtsamaks, 12 puhul muutusid piirangud rangemaks ja 34 ala kaitse-eeskirjas jäid raiepiirangud samaväärseks

Uuringus tõdetakse, et metsaelupaiku on ilmselt hävinud märgatavalt rohkem, ent paraku puudub selle kohta täielik info, sest Eestis on kaardistamata 49% Natura 2000 võrgustiku metsamaast, mille hulka taolised elupaigad kuuluvad.

Keskkonnaministeerium selgitas Postimehele, et "eesmärgiks ei ole võetud iga elupaiga esinemiskohta sihtkaitsevööndisse piiritleda, väiksemad elupaigalaigud, mis on ümbritsetud majandatud aladega, jäävad ka piiranguvöönditesse, kus üldjuhul on raie lubatud. Eelduseks on olnud, et kaitse-eesmärkide täitmine tervikuna ei tohi ohtu sattuda. Ka nende piiranguvööndisse jäävate elupaigalaikude suhtes on kokkulepe RMKga, et riigimaadel nendes raieid ei teostata." Keskkonnaministeeriumi sõnutsi on töös olevate eelnõude järgi plaanis laiendada kaitsealade pindala maismaal ligi 12 000 ha ulatuses, samuti kavandatakse uusi meetmeid looduskaitsepiirangute kompenseerimiseks eramaadel.

Estwatchi ja ELFi uuring

Postimehe artikkel 

Euroopa Kohus: traditsioonid ei õigusta valimatut lindude püüdmist liimi abil (C-900/19)

Euroopa Kohus leidis 17. märtsi otsuses, et lindude püüdmise viisi traditsioonilisuse argument ei seadusta olukorda, kus kaaspüügina langevad ohvriks ka linnud, kelle püük ei ole lubatud. 

Linnudirektiivi järgi on reeglina keelatud looduslikult esinevate lindude mis tahes tahtlik tapmine või püüdmine. Eranditeta on keelatud lindude massilist ja valimatut püüdmist või tapmist võimaldavad püügi- ja tapmisvahendid. Liikmesriigid võivad väikeses mahus lubada valikuliselt teatavate lindude vähesel arvul püüdmist, kui puuduvad rahuldavad alternatiivid. Sellisel juhul peab olema sätestatud erandi tegemise aeg, koht, püügiviis ja erandiga hõlmatud linnuliik, ning kindlaks tehtud, milline riigiasutus, kuidas ja millised kontrollimeetmeid rakendab. 

Euroopa Kohus leidis, et kui püügiviis on selline, millega püütakse tahtmatult ka teisi linde, ei ole see ühelgi juhul kooskõlas linnudirektiiviga. 

Prantsusmaal oli lubatud kasutada linnuliimi selleks, et peibutuslindudeks püüda elusalt väikesi metsalinde, eelkõige rästaliikide isendeid. Euroopa Kohus leidis, et kui püügiviis on selline, millega püütakse tahtmatult ka teisi linde, ei ole see ühelgi juhul kooskõlas linnudirektiiviga. Kohus asus seisukohale, et traditsiooniline meelelahutuslikul eesmärgil peetav metslinnujaht ei kujuta endast erandit linnudirektiiviga kehtestatud kaitsekorrast ning isegi kui rästaste püüdmine on vajalik, siis lindude püüdmisele liimi abil tuleb leida alternatiiv. 

Eestis on lindude tapmise teemad aktuaalsed. Peale pesitsusaegse raierahu rikkumise tulemusena häiritud lindude ja hukkuvate linnupoegade temaatika on hiljuti toimunud arenguid rändlinnujahi valdkonnas. Eesti Ornitoloogiaühing pöördus halduskohtusse põhjusel, et Keskkonnaamet lubas kevadist hanede ja laglede küttimist, kuna need rändlinnud toituvad põldudel teraviljast. Ornitoloogiaühingut on kohtuasjas siiani edu saatnud. Ühing leidis 2019. ja 2020. aasta teadusuuringutele tuginedes, et surmav heidutus ei ole tõhusam kui põllulindude peletamine põldudelt ilma nende tapmiseta. Ühing on varem sedastanud, et kuna kütid ei erista kaitsealuste liikide isendeid tavalistest lindudest, siis kevadine heidutusjaht ohustab peale levinumate linnuliikide ka väljasuremisohus liike, kelle tapmist ei ole Keskkonnaamet lubanud. Eelviidatud uue Euroopa Kohtu lahendi valguses võib tegemist olla kaaspüügi olukorraga, mis on linnudirektiivi järgi igal juhul lubamatu. 

Euroopa Kohtu otsus

Ornitoloogiaühingu uudis

Valitsus kinnitas Tillniidu ja Mullutu-Loode kaitseala uued eeskirjad

1. mail jõustub Vabariigi Valitsuse määrus, millega muudetakse Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskirja ning määrus, millega luuakse Mullutu-Loode looduskaitseala. Mõlemad alad olid teataval määral kaitse all varemgi.  

Seni kujutas Rapla- ja Järvamaal asuv Tillniidu kaitseala endast väljasuremisohus oleva väike-konnakotka ja must-toonekure püsielupaika. Kaitse-eeskirja muudatusega liidetakse sinna hävimisohus olevad laane-, salu-, ja soovikumetsad. Osa kaitsealast arvatakse sihtkaitsevööndisse, kus majanduslikul eesmärgil metsaraie ei ole lubatud, ülejäänud osa lisatakse piiranguvööndisse, kus on lubatud häilraie ja aegjärkne raie korraga kuni 2-hektarilistel lankidel.  

Saaremaal asuv Mullutu-Loode looduskaitseala moodustatakse senisest hoiualast. Hoiualade kaitsekord tuleneb otse looduskaitseseadusest ja kaitset täpsemalt reguleerivaid kaitse-eeskirju hoiualade puhul ei koostata. Suurem osa uuest kaitsealast arvatakse sihtkaitsevööndisse, mis tähendab, et võrreldes senise hoiuala üldreeglitega ei saa seal enam lubada näiteks lageraiet. Ka piiranguvööndis lubatakse vaid häil- ja aegjärkset raiet kuni 2 hektariliste lankide kaupa.  

Kaitsealadel uuendusraie lubamata jätmine kujutab endast sammu loodusväärtuste tulemuslikuma kaitse suunas.

Piiranguvööndis on looduskaitseseaduse järgi võimalik kaitse-eeskirjaga sätestada ka uuendusraie ehk lage- ja turberaie lubamine, mida senises praktikas on tihtilugu tehtud. Ehkki Tillniidu ja Mullutu-Loode piiranguvööndis lubatud aegjärkne raiegi, mis seisneb langil algselt kasvava kogu metsa raiumises mõneaastase vahega, kujutab kaitsealadel uuendusraie lubamata jätmine endast sammu loodusväärtuste tulemuslikuma kaitse suunas.

Tillniidu looduskaitseala kaitse-eeskiri

Mullutu-Loode looduskaitseala kaitse-eeskiri

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

MEREKAITSE

Nafta ümberpumpamist merel ei ole plaanis keelustada

Hoolimata Eesti Ornitoloogiaühingu vastuseisust kavatsetakse endiselt lubada nafta laevalt laevale käitlemist merel, mitte piirduda üksnes sadamatega, kus on olemas vajalik reostustõrjevarustus. 

Erinevalt Soome seadustest aga lubatakse edaspidigi ohtlike ja kahjulike ainete ümberlaadimist merel, kus ei nõuta reostustõrjevarustuse olemasolu.

 KÕK käsitles veebruari ja põhjalikumalt märtsi uudiskirjas ohtlike ainete käitlemise määruse muutmist. Nimelt oli senise määrusega lubatud nafta ümberpumpamine Väinamere hoiuala hulka kuuluval Pakri hoiualal, mille üks osa omakorda on Pakri linnuala. Keskkonnaministeerium on esitanud Vabariigi Valitsusele eelnõu, kus ei võtnud arvesse Eesti Keskkonnaühenduste Koja seisukohti. Võrreldes varasemaga keelatakse tegevus siiski hoiualade piires ja sätestatakse, et iga kord peavad naftat ümber pumbata soovivad isikud riskantseks tegevuseks kooskõlastust küsima Keskkonnaametilt. Samuti on võetud plaani sarnaselt Soomega reostuste likvideerimise rahastamiseks õlifondi loomine. Erinevalt Soome seadustest aga lubatakse edaspidigi ohtlike ja kahjulike ainete ümberlaadimist merel, kus ei nõuta reostustõrjevarustuse olemasolu. 

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas 5. aprillil määruse muudatust. Keskkonnakomisjoni pressiteatest ei nähtu, et võrreldes Keskkonnaministeeriumi esitatuga oleks eelnõu ümber tehtud. 26. aprillil esitati juurdepääsupiiranguga määruse memorandum valitsuskabineti nõupidamisele vastuvõtmiseks. Mitteavalike dokumentide pealkirjadest nähtub, et nende hulgas on kaart merel asuvatest ankrualadest, kus lubatakse naftat edaspidigi ümber pumbata. Lähiajal on oodata määruse vastuvõtmist. 

Eelnõu menetluse materjalid (juurdepääsupiiranguga)

Riigikogu pressiteade 

Tänavu valmib Läänemere uus tegevuskava ning Eesti merestrateegia meetmekava

Eesti koos kõikide teiste Läänemere riikidega on uuendamas mere seisundi parandamise plaane. Sellel aastal peaks valmima Läänemere riikide mereekspertide ette valmistatud uus tegevuskava, mis aitaks terves Läänemeres saavutada head keskkonnaseisundit. Veelgi täpsemad meetmed üksikasjalike tegevustena on plaanis paika panna Eesti enda mereseisundi parandamise meetmekavas, mis peaks samuti selle aasta lõpuks valmis saama.

Kuna 2021. aastaks jäi Läänemere hea seisund saavutamata, tuleb edasi liikuda senisest rangemate abinõudega.

Läänemere uus tegevuskava keskendub inimese tekitatud toitainete ülekülluse vähendamisele meres, mereelustiku hoidmisele, ohtlike ainete ja mereprügi merre sattumise vähendamisele ning mere kaitse paremale korraldamisele. Kuna 2021. aastaks jäi Läänemere hea seisund saavutamata, tuleb edasi liikuda senisest rangemate abinõudega. Oktoobriks valmiv uuendatud tegevuskava sihib Läänemere keskkonnaseisundi märkimisväärset parandamist 2030. aastaks. Eestil on kavas koos teiste Läänemere riikidega kokkuleppele jõuda umbes 200 uues meetmes ja need ka enne 2030. aastat ellu viia.

Samal ajal on ka Euroopa Liidu liikmesriikidel jõudnud järg kätte oma merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) kohaste meetmekavade uuendamiseks perioodiks 2022-2027, millede eesmärgiks on saavutada või säilitada mereala head keskkonnaseisundit. Raamdirektiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel kaasajastatud meetmekavad valmis saada 2021. aasta lõpuks ning alustada nende rakendamisega 2022. aastal. Hetkel on uute meetmete kirjeldused teadlastelt viimast lihvi saamas. Esialgsete uute meetmete kohta saab infot Keskkonnaministeeriumi kodulehelt. 

KeM pressiteade

METSANDUS

Arengud metsanduse arengukava koostamisel – kokku kutsuti uus juhtkogu ning alustati KSH programmi koostamist

Keskkonnaminister Tõnis Mölder kutsus metsanduse arengukava (MAK) koostamiseks kokku uue juhtkogu, kuhu kuuluvad Eesti ja Helsingi ülikoolide metsanduse ja seotud valdkondade teadlased. Tööd alustati ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi koostamisega, mis peaks valmima selle aasta detsembriks. Vabariigi Valitsus ootab keskkonnaministrilt metsanduse arengukava esitamist hiljemalt järgmise aasta septembriks.

Teadlastest kuuluvad juhtkogusse Arne Sellin, Maie Kiisel ja Urmas Varblane Tartu Ülikoolist, Rein Drenkhan, Henn Korjus ja Veiko Uri Eesti Maaülikoolist ning Kajar Köster Helsingi Ülikoolist. Lisaks kuuluvad juhtkogusse Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Triin Reisner ja Keskkonnaministeeriumi eluslooduse valdkonna asekantsler Marku Lamp, kes on ühtlasi ka juhtkogu esimees. Keskkonnaühendused on uue juhtkogu koosseisu kritiseerinud. Näiteks Eestimaa Looduse Fond (ELF) toob välja, et juhtkogus puudub metsaelustiku asjatundja, mis on elurikkuse kriisi valguses väga tõsine puudus. Samuti ei esinda ükski teadlane juhtkogus kultuurivaldkonda, mistõttu on oht, et kultuurilised väärtused jäävad kaalukausil nõrgemale positsioonile.

Selle aasta sihiks on seatud MAK2030 eesmärkide ja struktuuri korrastamine nii, et see oleks valmis järgmisel aastal algavale mõjude hindamise protsessiks.

Juhtkogul on kavas sel aastal kolm kohtumist, millest järgmine on juunis. Enne seda täiendavad teadlased arengukava oma ettepanekutega ja keskkonnaministeeriumil on plaan maikuus tutvustada seda asjaomastele ministeeriumitele ja huvigruppidele. Selle aasta sihiks on seatud MAK2030 eesmärkide ja struktuuri korrastamine nii, et see oleks valmis järgmisel aastal algavale mõjude hindamise protsessiks.

Täpsustunud ajakava kohaselt valmib KSH programm selle aasta 12. detsembriks, enne seda toimub septembris KSH programmi avalik arutelu.

Keskkonnaministeerium on sõlminud kokkuleppe, et metsanduse uue kümnendi arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise programmi koostavad hanke võidu tulemusel Eesti ettevõtted Maves OÜ, Hendrikson & Ko OÜ ja Skepast&Puhkim OÜ. Tööd on tänaseks juba alustatud ning täpsustunud ajakava kohaselt valmib KSH programm selle aasta 12. detsembriks, enne seda toimub septembris KSH programmi avalik arutelu. Lisaks keskkonnamõjudele on KSH raames plaanis hinnata ka teisi valdkondi - sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku. Nimetatud programmi ja metoodika järgi tellitakse keskkonnamõjude hindamine sh teiste valdkondade mõjude hindamisega, mis peaks saama alguse uuest aastast. Eelmisel aastal otsustati riskide maandamiseks mõjude hindamise protsess jagada kaheks etapiks: esmalt otsitakse hankega mõjude hindamise programmi ehk hindamismetoodika koostaja ning seejärel teise hankega programmi läbiviija ehk mõjude hindaja.

KeM pressiteade – MAK juhtkogu

KeM pressiteade – MAK KSH

Õiguskantsler: Võsastunud ala on põlluks muuta õiguslikult lihtsam kui vanema metsaga maad

Õiguskantsler selgitas 9. aprilli kirjas senise metsaala kasutusele võtmise võimalusi põllumaana ja metsamaale ehitamist. Kui maa on metsamaana arvele võetud, on sinna põllu rajamine ja ka ehitamine piiratud, ent siiski mitte võimatu. 

Õiguskantsler leidis, et kui omanik laseb maa võsastuda sellisel määral, et see vastab metsa mõistele, siis tuvastatakse mõne aja möödudes katastriüksuse kõlvikute andmeid kontrollides mets ning maaüksus muudetakse katastris metsakõlvikuks, lähtudes muutunud looduslikust olukorrast. 

Metsa asemele põllu rajamiseks tuleb mets raadata, st raiuda maha nii, et sinna uuel metsal kasvada ei lasta. Raadamise põhjendamiseks tuleb metsaseaduse kohaselt leida sobiv dokument, ent õiguskantsler nendib, et pole selge, missugune dokument see peaks olema. Teistsuguse rakenduspraktika puudumisel saaks sobida mis tahes dokument, millega võimaldatakse maad kasutada muul otstarbel kui metsamaana. Selliseks dokumendiks võib olla muu hulgas hoolduskava või maareformiaegne maakatastri väljavõte, kus maa-ala oli märgitud muu kõlvikuna, näiteks põllumaana. 

Järelikult on hiljuti võsastunud põllumaale uuesti põldu rajada juriidiliselt lihtsam kui keskealise või vana metsa asemele, kuna raadamist õigustava sobiva dokumendi leidmine on viimasel juhul keerulisem. 

Õiguskantsleri seisukoht   

JÄÄTMED

Riigikogu võttis vastu jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatuse, mis mõjutab meid kõiki

Riigikogu võttis 21. aprillil vastu jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse, mis toob igapäevaellu kaasa mõningaid muutusi. Neist üks rohkelt kõneainet pakkunud ja meid kõiki puudutav nõue on, et biojäätmeid peab kõikjal Eestis saama hiljemalt 2023. aasta lõpust tekkekohal ära anda. Samuti antakse kohalikele omavalitsustele õigus tühjendada täitunud pakendikonteinereid ja hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda. Seadusemuudatusega võetakse üle ja täidetakse Euroopa Liidu kolmest direktiividest tulenevad kohustused. 

Biojäätmeid peab saama tekkekohal ära anda hiljemalt 2023. aasta lõpust.

Biojäätmete liigiti kogumine on küll olnud kohustuslik ka varem, kuid seni pole kohalikud omavalitsused pidanud tagama nende tekkekohal äraandmise võimalust või on seda teinud vaid alates teatava arvu korteritega majade puhul. Seetõttu satub liiga palju biojäätmeid näiteks pakendi hulka, mis omakorda muudab keeruliseks taaskasutuse või ringlusesse saatmise. Nüüd on seaduses kirjas, et biojäätmeid peab saama tekkekohal ära anda hiljemalt 2023. aasta lõpust. 

Kohalikud omavalitsused saavad õiguse täitunud pakendikonteinerid tühjendada ning hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda

. Seoses pakendikonteineritega, mis on praegu tihtilugu ületäitunud, saavad nüüd kohalikud omavalitsused õiguse niisugused pakendikonteinerid tühjendada ning hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda. Enne, kui omavalitsus konteinerit tühjendab või selle ümbrusest pakendijäätmete äraveo korraldab, tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile võimalus kohustuste täitmiseks. Hiljemalt 2025. aastast peavad kohalikud omavalitsused korraldama oma territooriumil ka tekstiilijäätmete liigiti kogumise. 

Pakendivaldkonnas tekib pakendiettevõtjatel võimalus vabatahtlikult rakendada tagatisraha ka kange ja lahja alkohoolse joogi ja siirupi pakenditele.

Oluline osa muudatustest keskendub laiendatud tootjavastutuse nõuete täpsustamisele ja täiendamisele. Kehtestatakse enesekontrollisüsteemi kohustus pakendiettevõtjatele, taaskasutusorganisatsioonidele, probleemtoodete tootjatele ja tootjate ühendustele, kuid leevendatakse pakendiettevõtjate kohustusi seoses audiitorkontrolliga. Pakendivaldkonnas tekib pakendiettevõtjatel võimalus vabatahtlikult rakendada tagatisraha ka kange ja lahja alkohoolse joogi ja siirupi pakenditele. 

Edaspidi saab paindlikumalt otsustada selle üle, kas jäätmekäitluses on toimunud jäätmete lakkamine ning neist saanud toode.

Seadusemuudatus kohustab teatud ettevõtteid esitama Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teavet oma toodetest, milles sisaldub väga ohtlikke aineid kontsentratsioonis üle 0,1 massiprotsendi. Seeläbi jõuab teave toodetes sisalduvatest väga ohtlikest ainetest ka jäätmekäitlejateni. Veel saab edaspidi paindlikumalt otsustada selle üle, kas jäätmekäitluses on toimunud jäätmete lakkamine ning neist saanud toode. Karmistatakse ka erinevate jäätmerikkumiste maksimaalseid trahvimäärasid, et tagada karistuste proportsionaalsus rikkumiste tõsidusega.

 Seadusemuudatusega seatakse olmejäätmete ringlussevõtule järgmiseks 15 aastaks uued, ambitsioonikamad eesmärgid. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55 protsendini, aastaks 2030 60 protsendini ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta juba 65 protsenti. Uued sihtarvud seatakse ka pakendijäätmete ringlussevõtule, mis peab hiljemalt aastaks 2030 tõusma 70 protsendini. Samuti seatakse piirangud liigiti kogutud olmejäätmete ladestamisele ja põletamisele. Aastaks 2035 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10%-ni üldkogusest. 2019. aastal ladestati 17% olmejäätmetest. 

Keskkonnaministeeriumi selgituste kohaselt on need muudatused alles esimene etapp. Järgmiste sammudena tulevad arutluse alla plasti kasutamise vähendamine ja pakendivaldkonna arendamine. 

KeM pressiteade seadusemuudatuse vastuvõtmise kohta

KeM pressiteade seaduseelnõu kohta

KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Tiina Georg: Keskkonnaotsustes saab osaleda tihti vaid kohtu kaudu

KÕKi jurist Tiina Georg kirjutab Sirbis, kuidas keskkonnaorganisatsioonide kaasamine keskkonnaotsustesse on hoogustunud, kuid kahjuks on harva sisuline ning tõhusad osalemisvõimalused annavad end oodata. 

Loe lähemalt

Riigikogus arutati ambitsioonikate kliimaplaanide võimalusi ja takistusi

15. aprillil arutati Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikkuse ja tähtaja üle Eestis. Kõneks tulid ka konkreetsemad probleemid ja vajadused näiteks transpordi-, energia- ja metsandussektoris ning lahenduste otsimisel rõhutati tervikpildi olulisust. 

Arutelu oli ajendatud rahvaalgatusest “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035”, millega soovitakse riigilt kiiremat tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Peaettekandega esines Riigikogus rahvaalgatuse eestkõneleja Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser.   

Loe lähemalt