Euroopa Kohus: Euroopa Komisjon
ei saa seadusloome menetluse ajal piirata juurdepääsu otsuse mistahes
alusdokumentidele (C-57/16 P)
Euroopa Kohus tegi 4. septembril otsuse kohtuasjas
C‑57/16
P, milles kohus lahendas keskkonnaorganisatsiooni ClientEarth
kaebust Euroopa Komisjoni otsusele. Pooled vaidlesid selle üle, kas komisjon
oleks pidanud võimaldama ClientEarth’il tutvuda mh keskkonnateavet sisaldavate
dokumentidega pooleliolevas seadusloomemenetluses. Kohus leidis, et ei saa
võtta üldiseks eelduseks, et selliste dokumentide avaldamine võib kujutada ohtu
otsustusprotsessile ning komisjon polnud konkreetsete dokumentide osas keeldumist
piisavalt põhjendanud.
Kohtuvaidluse taust
ClientEarth taotles komisjonilt juurdepääsu teatud
mõjuhindamise dokumentidele ajal, mil komisjon polnud veel teinud otsust, kas
esitada seadusandlik ettepanek Euroopa Parlamendile ja EL Nõukogule
menetlemiseks. Mõjuhindamine viiakse läbi seoses oluliste eelnõudega, et
selgitada, kas regulatsiooni järgi on vajadus ning millised oleksid
regulatsiooni mõjud. Komisjon jättis teabenõude rahuldamata määruse
nr 1049/2001 artikkel 4 lg 3 alusel, mille kohaselt ei võimaldata tutvumist
dokumendiga, mis käsitleb otsustamata küsimust, kui dokumendi avalikustamine
kahjustaks oluliselt otsustamisprotsessi. Erandina võib dokumendi avalikustada
juhul, kui avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.
Komisjoni hinnangul ei saa dokumente avalikustada, kui
otsustusprotsess on alles varajases ja tundlikus etapis. Dokumentide
avalikustamine kitsendaks komisjoni kaalutlusruumi, vähendaks kompromissi
saavutamise võimalikkust ning võiks tekitada välist survet, mis võib takistada
keeruliste otsustamisprotsesside läbi viimist, sest nende eelduseks on
usalduslik õhkkond. Kaebuses EL Üldkohtule leidis ClientEarth, et antud juhul puudus
otsustamisprotsessi olulise kahjustamise oht. Üldkohus jättis hagi rahuldamata.
ClientEarth esitas otsusele apellatsiooni, millega liitusid ka Soome ja Rootsi.
Euroopa Kohtu seisukoht
Kohus selgitas oma
varasemat praktikat, mille kohaselt teatud tüüpi dokumendi konfidentsiaalsust
saab eeldada juhul, kui eelnevalt on tõendatud, et sellesse kategooriasse
kuuluvate dokumentide avalikustamine võib tegelikult kahjustada erandiga
kaitstud huve nii, et seda saab mõistlikult ette näha. Selline eeldamine on
siiski erandlik ning erandeid tuleb tõlgendada kitsendavalt.
Kohus osundas, et määruse
nr 1049/2001 kohaselt tuleb tagada ulatuslikum õigus dokumentidega tutvuda
juhtudel, kui liidu institutsioonid toimivad seadusandjana, sh võimaldada
kodanikele kontrollida ja tutvuda kogu teabega, mis on õigusloome aluseks.
Kuigi formaalselt ei pruugi komisjon olla seadusandjaks ning seadusandlik
menetlus algab alles pärast mõjuhindamist, on komisjonil menetluses võtmeroll
ning mõjuhindamise dokumendid on menetluse jaoks keskse tähtsusega. Seetõttu
tuleb antud mõjuhindamise dokumente pidada seadusandlikeks dokumentideks
määruse tähenduses.
Kohus tõi ka esile,
et kuigi ClientEarht’il oli võimalus osaleda mõjuhindamiste menetluste käigus
korraldatud avalikel aruteludel, ei asenda need arutelud kodanike võimalust
taotluse alusel asjakohaste dokumentidega tutvuda.
Lisaks sisaldasid
dokumendid keskkonnateavet. Keskkonnateabe kättesaadavust reguleerib Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrus
nr 1367/2006, mille eesmärgiks on tagada keskkonnainfo võimalikult
laiaulatuslik kättesaadavaks tegemine ja süsteemne levitamine. Kokkuvõttes
tuleb kohtu hinnangul erandeid tõlgendada eriti kitsalt, kui taotletakse
juurdepääsu keskkonnainfot sisaldavatele seadusandlikele dokumentidele. Kohus osundas, et otsuseprotsessi moonutamise ja teatud
huvide üle-esindatuse vältimiseks ei tule mitte piirata juurdepääsu
otsuse alusdokumentidele, vaid võtta asjakohaselt arvesse kõiki huve.
Samuti selgitas
kohus, et mõjuhindamise menetluse eesmärgiks on läbipaistvus ja avatus.
Läbipaistvus aitab tõsta institutsiooni usaldusväärsust ning seeläbi tagada
institutsiooni tegutsemine täiesti sõltumatult ja üksnes üldistes huvides.
Ükski komisjoni põhjendustest teabe väljastamisest keeldumisel ei anna alust
arvata, et otsustusprotsess võiks saada kahjustatud[KR1] .
Kohus ei pidanud asjakohaseks komisjoni väidet, et enne mõjuhindamise lõppu
dokumentide avalikustamine huvitatud isikutele võiks tuua kaasa teatud huvide
üle-esindatuse ja otsustamisprotsessi moonutamise. Sellise olukorra vältimiseks
ei tule mitte dokumentidega tutvumise võimaldamisest keelduda, vaid võtta kõiki
huve arvesse, sh nende isikute ja huvirühmade huve, kes ei ole dokumentidega
tutvumist taotlenud.
Lisaks olid täielikult
tõendamata ja liiga abstraktsed komisjoni väited, et käimasolevad läbirääkimised
on tundlikud ja liikmesriikide seisukohad võivad olla lahknevad. Väidete üldsõnalisuse
tõttu ei saanud nende põhjal tuvastada otsustusprotsessi kahjustamise ohtu.
Kokkuvõttes ei olnud kohtu hinnangul õige lähtuda eeldusest, et mõjuhindamisega
seotud dokumendid on sellist tüüpi dokumendid, mille puhul tuleks
konfidentsiaalsust eeldada, vaid otsustamisprotsessi oluline kahjustamine tuleb
ära näidata igal konkreetsel juhul. Antud juhtumil Komisjon seda ei teinud.
Lahend on kaudselt asjakohane ka Eesti riigisisese õiguse
tõlgendamisel, mis lähtub sarnastest põhimõtetest. Võrreldavas olukorras Euroopa
Komisjoniga on Eestis ministeeriumid ja
Vabariigi Valitsus määruste ja seaduseelnõude ettevalmistamisel.
Euroopa
Kohtu otsus kohtuasjas C‑57/16 P
|
