Riigikohus: kaugeleulatuvad järeldused uuringust viisid vigase otsuseni detailplaneeringu mõju hindamisel (3-21-125)

Riigikohus saatis 23. märtsi otsusega ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks Veikko Ulmi kaebuse, millega Ulm palus tühistada Viimsi valla kehtestatud detailplaneeringu. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus tegi liiga kaugeleulatuvaid ja vigaseid järeldusi uuringust, millega hinnati detailplaneeringu mõju rohevõrgustiku toimimisele. Samuti leidis Riigikohus, et ringkonnakohus ei põhjendanud piisavalt, kuidas ei kahjusta detailplaneeringu elluviimine oluliselt Lubja maastikukaitseala kaitse-eesmärke.

Asjaolud

15. detsembril 2020 kehtestas Viimsi vald Lubja 2 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu, millega kavandati kinnistule ärihoone ja parkla. Üksiti muutis vald kõrgema astme planeeringuid: esiteks muutis vald otsusega piirkonna üldplaneeringus maa juhtotstarvet maatulundusmaast ärimaaks ja teiseks muutis vald rohevõrgustiku teemaplaneeringut. Seni kehtinud planeeringute järgi paiknes Lubja 2 kinnistu rohevõrgustiku puhveralal ja haljastul ning piirnes kohaliku tähtsusega maastikukaitsealaga. Vald põhjendas otsust muuhulgas sooviga vähendada pendelrännet ja luua piirkonda uusi töökohti ning sõlmpunkt.

Lubja 2 naaberkinnistu omanik Veikko Ulm palus kaebuse tühistada nii avalike huvide (rohevõrgustiku toimimise) kui isiklike huvide (õhu-, valgus- ja mürareostus ning privaatsus) kaitseks. Ringkonnakohtus esitas vald uue tõendina rohevõrgustiku teemaplaneeringu auditi, mis oli asja lahendamisel võtmetähtsusega.

Riigikohtu seisukoht rohevõrgustiku kohta

Riigikohus võttis esiteks seisukoha, et rohevõrgustiku puhveralade kaitsmine on tähtis mitte niivõrd puhveralade enda säilitamiseks, kuivõrd rohevõrgustiku kui terviku tõhusaks toimimiseks. Riigikohus kordas üle juba varem otsuses 3-20-1310/52 väljendatud seisukoha, et rohevõrgustiku alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks ning rohevõrgustiku kahjustamine peab olema taotletava eesmärgiga proportsionaalne. Ka ei tohi seada ohtu üldplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustiku toimimist, „hammustades“ detailplaneeringuid kehtestades rohevõrgustiku servast tükke ära. Lähemalt Riigikohtu varasema otsuse kohta loe 2022. aasta detsembrikuu uudiskirjast.

Kuna varasemate detailplaneeringutega on roheala pindala juba vähendatud, pidanuks vald Riigikohtu hinnangul selle detailplaneeringu kehtestamisel kõigepealt tuvastama tegevuse mõju rohevõrgustikule. Sealjuures pidanuks vald vaatama mõju laialt ehk hindama kitsalt kavandatavast tegevusest lähtuvat mõju ning ka selle tegevuse mõju koos teiste rohevõrgustiku mõjutajatega. Vald eeldas, et tegevuse ei kahjusta oluliselt võrgustiku toimimist, kuid ei põhjendanud seda eeldust ning tegi seega põhjendamisvea.

Riigikohtu seisukoht auditi kohta

Riigikohus leidis, et ringkonnakohus tegi valla esitatud rohevõrgustiku teemaplaneeringu auditist vigased järeldused ärihoone ja parkla rajamise mõju kohta. Näiteks järeldas Riigikohus, et kui on leitud, et detailplaneeringu kehtestamine ei mõjuta loomastiku ja linnustiku liikumiskoridore, ei tähenda see veel, et detailplaneeringu kehtestamine loomastikku ja linnustikku üldse ei mõjutaks. Vigaste järelduste vältimiseks oleks ringkonnakohus pidanud uuringut menetlusosalistega arutama kohtuistungil või vähemalt kirjalikult, samuti võis olla vajalik ekspertide kaasamine. Vigade parandamiseks saatis Riigikohus asja ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks.

Riigikohus analüüsis ka ringkonnakohtu järeldust, et detailplaneeringu elluviimine ei kahjusta õigusvastaselt maastikukaitseala eesmärke. Ringkonnakohus jõudis selle järelduseni asjaolude põhjal, et uuringu põhjal on detailplaneeringu alale jääva maastikukaitseala loodusväärtused hästi säilinud, kuigi tugeva inimmõju all, ja et ala ei ole märgitud konfliktalana, kus tuleks keelata suured maastikku muutvad tegevused. Riigikohus leidis, et need asjaolud on sellise järelduseni jõudmiseks ebapiisavad. Riigikohtu hinnangul pidanuks ringkonnakohus selgitama, „kas ja kui, siis mil määral ohustab intensiivse inimtegevuse nihkumine maastikukaitsealale lähemale niigi tugeva inimmõju all oleva kaitseala kaitseväärtuste säilimist”.

Riigikohtu otsus asjas 3-21-125