Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Märts 2020
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Riigikohus: poollooduslike koosluste hooldamisele lisatingimuste seadmine peab olema hoolikalt läbi kaalutud (3-17-1343)


Riigikohus tegi veebruari keskpaigas otsuse, milles selgitas poollooduslike koosluste (PLKd) hooldamise toetuse saajatele lisatingimuste seadmise korda. Vaidlus sai alguse sellest, kui Hiiumaal tegutsevale talunikule seati Keskkonnaameti poolt lisatingimuseks ligi 13 hektari suuruselt alalt kadakate ja mändide eemaldamine. Kohus sedastas, et ulatuslikult alalt puittaimestiku eemaldamise kohustus ei olnud antud juhul toetuse eesmärki arvestades proportsionaalne.


Vaidluse taust

PLKd, eriti rannaäärsed kooslused, on Eestis üks tähtsamaid looduskaitselisi väärtusi. Sellistele aladele iseloomulik suur elurikkus, sh haruldaste linnuliikide käekäik, sõltub sellest, kas ja kui hästi neid alasid karjatamise või niitmise abil hooldatakse. Rannaniitude ja teiste PLK-de haldajatele makstakse kaht liiki toetusi – loodushoiutoetusi nende taastamiseks ning hooldamistoetusi nende korras hoidmiseks. Viimast määrab ja maksab küll Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), ent Keskkonnaamet võib seada lisatingimusi, sh puittaimestiku eemaldamise näol.

Antud vaidluse tuumaks oli, millises ulatuses saab Keskkonnaamet lisatingimusena nõuda alalt puittaimestiku eemaldamist. 124,57 ha suurusel alal nõudis Keskkonnaamet 2017. a 12,79 ha ulatuses mändide ja kadakate eemaldamist. Hinnanguliselt oleks selle maksumuseks olnud ca 2600-3800 eurot, ala eest makstava toetuse kogusumma oli  18 685,5 eurot.


Riigikohtu järeldused

Riigikohus rõhutas otsuses esmalt, et PLKde hooldamise toetuse eesmärgid ei ole vaid looduskaitselised, vaid eesmärgiks on ka toetada avalikes huvides kulukaid lisakohustusi võtnud põllumajandustootjat ja suurendada tema konkurentsivõimet. Nimelt näitavad maaelu arengukava aluseks läbiviidud uuringud, et rannaniitudel loomade kasvatamisel on täiendavad kulud ja saamata jääv tulu võrreldes lihaveisekasvatusega muudes tingimustes ca 250 eurot hektari kohta. Suuremas jaos tuleb see loomade kaaluiibe vähenemisest (st sellest, et loomad kasvavad sööda eripära tõttu aeglasemalt), ca 16 eurot iga hektari kohta on aga seotud võsa ja kadakate eemaldamisega selleks, et ala püsiks hooldamiskõlbulik. Seejuures ei kata hooldamise toetus kogu eelnimetatud kulusid ja saamata jäänud tulu, vaid toetusmääraks on 150 eurot hektari kohta.

Eeltoodu tõttu leidis Riigikohus, et lisakohustusi tohib hooldamise toetuse saajatele seada vaid kaalukatel põhjustel ja piiratud ulatuses. Igal üksikjuhtumil tuleb välja selgitada, kas lisakohustus on proportsionaalne. Antud juhul oli kadakate ja mändide eemaldamine küll seotud olulise avaliku huviga (kaitsealuste linnuliikide elupaikade säilitamine) ning puittaimestiku eemaldamine oleks põhimõtteliselt sobiv, ent kohustuse seadmine oli selle ulatuse tõttu ebaproportsionaalne. Riigikohus rõhutas, et proportsionaalsuse hindamisel oleks pidanud arvestama ka ohuga, et loomakasvataja loobub liigselt koormavate kohustuste korral PLK hooldamisest, ning seda pidanuks minimeerima.

Lisaks sisulistele küsimustele juhtis Riigikohus tähelepanu ka sellele, et asja materjalidest ei nähtunud, nagu oleks loomakasvataja saanud oma arvamust avaldada. See oleks aga olnud nii nõutav haldusmenetluse seaduse üldsätete alusel kui ka sisuliselt vajalik selleks, et hinnata lisatingimuste proportsionaalsust.

Järeldused

Riigikohtu uus otsus toob selgust erinevate PLK toetuste sisu ja eesmärgi osas ning küsimuses, kui suur on Keskkonnaameti kaalutlusruum hooldustoetuse lisatingimuste määramisel. Loodetavasti tähendab see ka ühtlasi, et tulevikus selgitatakse enne toetuste määramist hoolsamalt välja, milline on konkreetse koosluse hetkeseis. Olukorras, kus alal on olulisel määral puittaimestikku, mille eemaldamine on looduskaitseliselt vajalik, on kohane rakendada loodushoiutoetusi, mis on mõeldud PLKde taastamiseks. Hooldustoetused seevastu on asjakohased, kui ala on sedavõrd heas seisundis, et soodsa koosluse säilitamiseks piisab väheulatuslikust puittaimestiku eemaldamisest.


Kohtulahend 3-17-1343