Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Detsember 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Euroopa Komisjon avalikustas oma ettepanekud Euroopa “uue rohelise leppe” osas

Euroopa Komisjoni uus koosseis avalikustas 11. detsembril oma keskse tegevuskava “Euroopa roheline kokkulepe”, mille üldine eesmärk on saavutada ELis säästev majandus ja muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.  

Uue Komisjoni tegevuskava on ambitsioonikas. See hõlmab kõiki majandussektoreid, (nt transport, energeetika, põllumajandus ja ehitus ning terase-, tsemendi-, IKT-, tekstiili- ja kemikaalitööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor) . Selles määratakse kindlaks vajalikud investeeringud ja olemasolevad rahastamisvahendid ning selgitatakse, kuidas tagada kaasav ja õiglane üleminek. 

Lühidalt väljatooduna on tegevuskava kümme peamist punkti: 

1.     „Kliimaneutraalne” Euroopa  

Tegemist on Euroopa rohelise lepingu üldise eesmärgiga saavutada 2050. aastaks olukord, kus kasvuhoonegaaside heitkogused on sama suured või väiksemad kui süsiniku sidumine. See eesmärk kinnitatakse nn kliimaseaduses, mille Komisjon esitab 100 päeva pärast 2020. a märtsis. Ühtlasi tähendab see, et ELil tuleb uuendada ja muuta ambitsioonikamaks ka 2030. aastaks seatud kliimaeesmärke, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid 50–55% võrra (praegune eesmärk 40%). 

2.     Ringmajandus 

Märtsis 2020 on kavas esitada uus ringmajanduse tegevuskava, mis sisaldab säästvat tootepoliitikat, eesmärgiga kasutada vähem materjale ja tagada toodete korduskasutus ja ringlussevõtt. Uues ringmajanduse kavas pööratakse tähelepanu ka sellistele süsinikumahukatele tööstustele nagu teras, tsement ja tekstiil. Samuti on plaanis 2020. aastal esitada uued õigusaktid, mis muudaks patareid korduvkasutatavateks ja ringlussevõetavateks  

3.     Hoonete renoveerimine 

Peamine eesmärk on hoonete renoveerimise määr, mis on praegu umbes 1%, vähemalt kahekordistada või isegi kolmekordistada.  

4.     Nullreostus  

Õhu-, pinnase- või veekvaliteedi näitajate osas on eesmärk jõuda 2050. aastaks “saastevaba keskkonnani”. Uued meetmed pannakse paika nn kemikaalistrateegias, mille eesmärk on mürgivaba keskkonna saavutamine. 

5.     Ökosüsteemid ja bioloogiline mitmekesisus 

Uut bioloogilise mitmekesisuse strateegiat tutvustatakse 2020. aasta märtsis enne seda, kui oktoobris toimub Hiinas toimuva ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumine. EL soovib olla eeskujuks uute meetmetega, mis käsitlevad bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamisi põhjustajaid.  

6.     Strateegia “Talust toidulauani”  

2020. a kevadel esitatava uue “talust toidulauale” (ingl k  from farm to fork) strateegia eesmärk on saavutada keskkonnasäästlikum ja tervislikum põllumajanduse süsteem. See hõlmab näiteks keemiliste pestitsiidide, väetiste märkimisväärset vähendamist 

7.     Transport  

ELi praegune eesmärk on saavutada 2021. aastaks uute autode keskmiseks heiteväärtuseks tulemus 95 g CO2 / km ja liikuda 2030. aastaks edasi nullheite poole. Selleks on kavas soodustada veelgi elektrisõidukite kasutamist ja edendada säästvaid alternatiivkütuseid (biokütuseid ja vesinikku) eriti lennunduses, laevanduses ja raskeveokite maanteetranspordis, kus elektrifitseerimine pole praegu võimalik. 

8.     Õiglane üleminek 

Komisjon pakub välja õiglase ülemineku mehhanismi, et aidata fossiilkütustest kõige tugevamalt sõltuvaid piirkondi. Selleks on Komisjon kavandanud 100 miljardi euro suuruse strateegia rahastamisvahendi, kuhu raha tuleb EL regionaalpoliitika eelarvest, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa pankade omakapitali vahenditest. 

9.     Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon 

Järgmise seitsme aasta (2021–2027) kavandatud 100 miljardi euro suuruse eelarvega aitab teadusuuringute ja innovatsiooni programm Horizon Europe kaasa ka rohelisele ettevõtlusele. 35% ELi teadusuuringute rahastamisest suunatakse kliimasõbralike tehnoloogiate arendamiseks. 

10. Välissuhted 

Euroopa rohelise kokkuleppe toetamiseks mobiliseeritakse ka ELi diplomaatiline tegevus. Üks meede, mis on saanud palju tähelepanu, on ettepanek süsinikutollide kehtestamiseks. Nimelt kavandab Komisjon süsinikdioksiidi eest piiril võetavat maksu, mille eesmärk on kaitsta Euroopa terasetootjaid ja muid energiamahukaid tööstusi odavama impordi eest riikidest, kus on vähem range kliimapoliitika. 

Uued strateegiad tulekul 

Järgmisel aasta esimeses pooles on seega oodata valdkondlike strateegiate ja tegevuskavade suuremat sadu. Juba järgmise saja päeva jooksul lubab Euroopa Komisjon esitada Euroopa kliimaseaduse ettepaneku. Kevadeks 2020. tuleb esitada ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks bioloogilise mitmekesisuse 2030. aasta strateegia, uus tööstusstrateegia ja ringmajanduse tegevuskava, säästlikult ja puhtalt toodetud toidu strateegia "Talust toidulauani" ja ettepanekud saastevaba Euroopa kohta. 

Koostada tuleb ka rohelise kokkuleppe strateegia rahastamise plaan. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmiseks on Komisjoni hinnangul vaja igal aastal u 260 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid, mis moodustavad ligikaudu  1,5% 2018 Euroopa Liidu SKP-st. Nende investeeringute jaoks kavatseb Komisjon kaasata nii avaliku kui erasektori. Komisjon esitab 2020. aasta alguses kestliku Euroopa investeerimiskava, et aidata katta leppest tulenevaid investeerimisvajadusi. Selleks et erasektor panustaks keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku rahastamisse, esitleb komisjon 2020. aastal rohelise rahastamise strateegiat. 

Teema on oluline ka ELi kodanikele. Komisjon algatab 2020. aasta märtsis kliimaseaduse, milles ka kodanikud saaksid kaasa rääkida ja osaleda uute meetmete kavandamises.

 

Euroopa Komisjoni pressiteade

Rohelise kokkuleppe strateegia dokumendid (ingl k)

EurActive artikkel

Euroopa roheline kokkulepe: küsimused ja vastused