Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Mai 2018
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Euroopa Kohus leidis, et raied Białowieska kaitsealal on vastuolus EL õigusega (C‑441/17)

Euroopa Kohus tegi 17. aprillil otsuse kohtuasjas C‑441/17, milles lahendas küsimust, kas Poola Vabariik rikkus EL loodus- ja linnudirektiivist tulenevaid kohustusi, kui ta lubas suures ulatuses metsaraiet kuuse-kooreüraski leviku peatamiseks Białowieża metskonnas. Białowieska Natura 2000 ala on üks Euroopa paremini säilinud loodusmetsi, millele on iseloomulik suur hulk surnud ning vanu, sealhulgas üle saja aasta vanuseid puid. Sellel territooriumil on väga hästi säilinud looduslikud elupaigad, mis on määratletud elupaikade direktiivi tähenduses esmatähtsana, samuti esineb seal mitmeid kaitsealuseid mardika- jt putukaliike ja linnuliike. Kohus leidis, et Poola rikkus raieid lubades oma kohustusi.


Vaidluse taust

2012. aastal võeti vastu metsamajandamiskava aastateks 2012-2021, millega vähendati piirkonnas raiemahtusid võrreldes eelmise kümne aastaga oluliselt. Kogu raiemaht täideti esimese kolme aastaga ning sel ajal tuvastati ka kuuse-kooreüraski levik. Aastal 2015 võeti vastu metsa kaitsekorralduskava, milles kinnitati kaitse-eesmärgid ja kehtestati kaitsemeetmed. 2016. a aastal kiideti heaks 2012. a metsamajandamiskava lisa, millega suurendati eelmises metsamajandamiskavas määratud raiemahtusid ning metsastamiseks ja taasmetsastamiseks ette nähtud pindala. Vajadust selleks põhjendati kuuse-kooreüraski pideva levikuga tekitatud kahjuga, mis tingis vajaduse suurendada puidu kasutamist (eelkõige kõrvaldades kahjustatud kuused), et säilitada metsades kohane sanitaarne olukord, peatada kahjustumine ja tagada metsas viibivate inimeste ohutus. Lisa koostamiseks viidi 2015. aastal läbi ka keskkonnamõju hindamine.

2016. aastal võeti vastu ka otsus nr 52, millega kehtestati üksikasjalikud eeskirjad metsamajandamise kohta Białowieża ja Browski metskonna territooriumil. Selles otsuses sätestatud piirangutest lubati samas teha erandeid tulenevalt 2015. a kaitsekorralduskavast. Aasta hiljem võeti vastu otsus nr 51, mis kohustas kuuse-kooreüraski levikust tingitud erakordset ja katastroofilist olukorda arvestades viivitamata langetama inimestele ohtlikud puud, pidevalt kõrvaldama kuivanud puud ning langetama pidevalt ja õigel ajal kuuse-kooreüraski poolt asustatud puid kõigi vanuseklassi puistutes. Selle otsuse järgselt alustati kuivanud ja kuuse-kooreüraski poolt asustatud puude raiumisega alal, mis moodustab ligikaudu 54% Puszcza Białowieska Natura 2000 ala pindalast.

Euroopa Komisjon leidis, et võetud meetmed ei ole põhjendatud ning raiemahu suurendamist lubades on Poola rikkunud elupaikade direktiivist ja linnudirektiivist tulenevaid kohustusi, ning esitas Euroopa Kohtule hagi.

Natura hindamise reeglite rikkumine

Euroopa Kohus leidis, et Poola rikkus elupaikade direktiivi artikkel 6 lõikest 3 tulenevalt kohustust hinnata iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju, seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab (nn Natura hindamine). Poola oleks pidanud enne 2016. a metsamajandamiskava lisa (millega lubati suuremaid raiemahte kooreüraski kahjustuste tõttu) vastuvõtmist kontrollima, ega see ei kahjusta Białowieska Natura 2000 alasse kuuluva ühenduse tähtsusega ala ja erikaitseala terviklikkust.

Euroopa Kohus ei lugenud õigeks Poola väidet, et 2016. a metsamajandamiskava lisa võimaldas saavutada kuuse-kooreüraski leviku piiramisega seotud kaitse-eesmärgi, sest seda eesmärki ei ole loetletud 2015. a kaitsekorralduskava kaitse-eesmärkide hulgas. Vastupidi, kuuse-kooreüraski poolt asustatud kuuskede kõrvaldamist tuleb selle kohaselt pidada võimalikuks ohuks värbkaku, karvasjalg-kaku ja laanerähni elupaikade soodsa kaitsestaatuse säilitamisele.

Lisaks tuvastas Euroopa Kohus, et 2015. aasta keskkonnamõju hinnang ei suutnud hajutada kõiki teaduslikult põhjendatud kahtlusi seoses 2016. aasta lisa kahjuliku mõjuga Puszcza Białowieska Natura 2000 alale ning 2016. aasta lisa vastuvõtmise ajal ei olnud Poola ametiasutustel kõiki vajalikke andmeid, et hinnata metsamajandamise meetmete mõju kõikidele liikidele ega ala terviklikkusele. Seega rikkus Poola mitmel viisil Natura hindamise nõudeid.

Kaitsemeetmete kehtestamata jätmine

Euroopa Kohus tuvastas ka elupaikade direktiivi artikkel 6 lõikest 1 ja linnudirektiivi artikkel 4 lõigetest 1 ja 2 tulenevate kohustuste rikkumise. Rikkumine seisnes selles, et Poola ei kehtestanud kaitsemeetmeid, mis vastaks nende looduslike elupaigatüüpide, liikide ja lindude ökoloogilistele vajadustele, mille jaoks Białowieska Natura 2000 ala ühenduse tähtsusega alaks ja erikaitsealaks määrati.

Kaitsemeetmed sellel alal olevate elupaigatüüpide, liikide ja lindude kaitseks on sätestatud 2015. a kaitsekorralduskavas. Meetmete eesmärgiks on ennetada nendele liikidele võimalikke ohtusid, mis on loetletud kaitsekorralduskava lisas 3. Ohtude hulgas on mh loetletud metsamajandamise meetmeid, surnud ja/või surevate puude väljavedamist ning kuuse-kooreüraski poolt asustatud üle saja-aastaste kuuskede ja mändide väljavedamist. Antud juhul aga kaitsemeetmeid kunagi ei rakendatud ning 2016. aasta metsamajandamiskava lisa ja otsus nr 51 andsid hoopis võimaluse nende tegevuste elluviimiseks, mille kaitsekorralduskava oli ohtudena välistanud, s.o surnud ja/või surevate puude väljavedamine ning kuuse-kooreüraski poolt asustatud üle saja-aastaste kuuskede ja mändide väljavedamine.

Ka ei lugenud kohus põhjendatuks Poola argumente seoses kuuse-kooreüraski levikuga, sest 2015. aasta kaitsekorralduskavas ei mainitud kuuse-kooreüraskit kui võimalikku ohtu Białowieska Natura 2000 ala terviklikkusele, vaid peeti võimalikuks ohuks hoopis kuuse-kooreüraski poolt asustatud üle saja-aastaste kuuskede ja mändide väljavedamist.

Liigikaitse nõuete rikkumine

Lisaks leidis Euroopa Kohus, et Poola on rikkunud elupaikade direktiivi artikkel 12 lõike 1 p-des a ja d sätestatud kohustust võtta vajalikke meetmeid, et kehtestada direktiivi lisas loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates kõik nende liikide isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise viisid ning paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.

Poola lubas nii 2016. aasta lisaga kui ka otsusega nr 51 kuuse-kooreüraski poolt asustatud kuuskede langetamise ega näinud ette piiranguid seoses puude vanusega, st lubatud oli ka üle saja-aastaste surnud või surevate puude langetamine. Nähtuvalt 2015. a kaitsekorralduskavast on surnud või surevad kuused, mis võivad olla kuuse-kooreüraski poolt asustatud, oluliseks elupaigaks elupaikade direktiivi lisas loetletud saproksüülsetele mardikatele ning kaitsekorralduskava kohaselt on seda tüüpi puude väljavedamine nendele mardikatele võimalikuks ohuks. Kohtu hinnangul toovad 2016. a lisa ja otsus nr 51 paratamatult kaasa saproksüülsete mardikate liikide isendite tapmise ning nende liikide paljunemis- ja puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.

Viimaks tegi Euroopa Kohus kindlaks, et Poola rikkus ka linnudirektiivi artikkel 5 punktides b ja d sätestatud keeldu tahtlikult hävitada või kahjustada osutatud linnuliikide pesasid ja mune ja kõrvaldada nende pesasid ning neid tahtlikult häirida, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Nimelt, et 2015. aasta kaitsekorralduskava kohaselt on kuuse-kooreüraski poolt asustatud üle saja-aastased kuused oluliseks elupaigaks linnudirektiivi lisas nimetatud värbkakule, karvasjalg-kakule, valgeselg-kirjurähnile ja laanerähnile ning seda tüüpi puude väljavedamist nähakse kaitsekorralduskavas võimaliku ohuna neile linnuliikidele. 2016. aasta lisa ja otsus nr 51 nägid aga muu hulgas ette kuuse-kooreüraski poolt asustatud kuuskede langetamise ning surnud või surevate puude väljavedamise, mistõttu toob nende rakendamine paratamatult kaasa nende linnuliikide paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.

Eeltoodu pinnalt rahuldas Euroopa Kohus hagi tervikuna.

Järeldused

KÕKi hinnangul on tegemist olulise pretsedendiga. Õigusvaidlus Białowieska metsa üle on viimaste aastate üks enim tähelepanu saanud juhtumeid ning Euroopa Kohtu selge signaal oli, et liikmesriigid peavad Natura 2000 aladel esikohale seadma just looduskaitselised vajadused. Lahendil on oluline tähendus ka Eestile, eriti mis puudutab liigikaitselistele piirangutele antud tõlgendust (sh linnudirektiivis nimetatud linnuliikide paljunemis- ja puhkepaikadeks olevate puude kaitse osas).

Otsus kohtuasjas C‑441/17