Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus September 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Uus määrus piiraks olulisel määral keskmiste põletusseadmete õhuheidet

Septembri alguses avalikustas Keskkonnaministeerium eelnõu, mille eesmärgiks on piirata nn keskmiste põletusseadmete (soojusvõimsusega 1-50 MW) õhuheidet. Määruse eelnõu ajendiks on EL vastavasisuline direktiiv (nr 2015/2193, nn keskmiste põletusseadmete direktiiv), mis võeti vastu juba 2015. a novembris. Määrus mõjutab jõustumisel ligikaudu 1000 põletusseadet üle kogu Eesti, nõudes küll olulisi investeeringuid, ent vähendades ka oluliselt õhuheidet. Kuidas täpsemalt, tutvustame alljärgnevas uudisloos.

Ülevõetava direktiivi peamised nõuded

EL keskmiste põletusseadmete direktiivi kohaselt on toasooja tootmiseks ning tööstuslikel eesmärkidel kasutatavate põletusseadmete käitajatel kolm peamist kohustust. Esiteks peab neil tegutsemiseks olema luba, teiseks tuleb neil järgida heite piirväärtusi ning kolmandaks teostada seiret.

Esimese nõude täitmisega pole Eestis probleeme juba täna, kuna alates 1 MW soojusvõimsusest on põletusseadmetele välisõhu saasteluba kohustuslik. Küll oleks aga uuteks nõuded põletusseadmete õhuheite saasteainete sisaldusele ning seirenõuded.

Heite piirväärtused

Määrusega kehtestatavad heite piirväärtused erineks sõltuvalt sellest, kas tegemist on juba olemasoleva või alles uue, rajatava põletusseadmega. Loogiliselt on rangemad nõuded kehtestatud uutele põletusseadmetele. „Uueks“ määruse tähenduses loetaks põletusseadet, millele on antud luba pärast 19.12.2017 või millele on küll varem luba väljastatud, ent mis võetakse kasutusele alles pärast 20.12.2018. a.

Olemasolevate põletusseadmete õhuheite piirväärtused on esitatud määruse eelnõu lisas 1. Piirväärtused on seatud vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ning tahkete osakeste suhtes. Täpne piirväärtus sõltub põletusseadme võimsusest (alla või üle 5 MW), kasutatavast kütusest ning tüübist (mootoritele ja gaasiturbiinidele on seatud eraldi väärtused). Suuremate põletusseadmete puhul on rangemad eelkõige tahkete osakeste (tahma) normid – nt vedelkütuseid kasutavate põletusseadmete korral vastavalt 30 ja 50 g/m3 kohta.

Mõningatel seadmetel on normeeritud vaid teatud saasteainete heidet, nt maagaasil töötavate põletusseadmete puhul vaid lämmastikoksiidide heidet. Erandid kehtivad ka vaid ajutiselt (kuni 500, teatud juhtudel kuni 1000 tundi aastas) kasutatavate põletusseadmete suhtes. Selliste põletusseadmete puhul nõutakse vaid tahkete osakeste piirnormi järgimist tahke kütuse kasutamisel.

Uute põletusseadmete õhuheite piirväärtused on esitatud määruse eelnõu lisas 1. Need on valdavalt rangemad ning seejuures ei eristata põletusseadmeid vastavalt nende võimsusele (v-a mõned erandid). Ka uute põletusseadmete puhul oleks piirväärtuste järgimisest vabastatud vaid ajutiselt (kuni 500 tundi) töötavad põletusseadmed, v-a tahkeid kütuseid kasutavad põletusseadmed, mille suhtes on seatud tahkete osakeste piirnorm.

Heiteseire

Uus määrus seaks ka konkreetsed nõuded saasteainete seirele. Käitajad peaks seirama nende ainete heidet, mille osas on nende suhtes kehtestatud heite piirnormid ja lisaks süsinikoksiidi (CO) sisaldust. Seire sagedus oleks väiksema võimsusega (1-20 MW) käitistele kord kolme aasta tagant ning suurema võimsusega (üle 20 MW) käitistele kord aastas. Keskkonnaamet võiks nõuda ka pidevseiret, kui see on vajalik õhukvaliteedi märgatava halvenemise ärahoidmiseks.

Mõõtmised tuleks teha akrediteeritud labori poolt ajal, mil põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes tüüpoludele vastava ühtlase koormusega.

Määruse rakendumine ja mõjud

Määrust rakendataks eelnõu kohaselt järk-järgult. Üldreeglina kohalduks heite piirväärtused olemasolevatele üle 5 MW võimsusega põletusseadmetele alates 1.01.2025. a. Väiksema võimsusega seadmete puhul tuleks piirväärtusi järgida alates 1.01.2030. a. Nende reeglite kõrval kehtiks aga rida erisusi, nt peamiselt kaugkütteks kasutavate põletusseadmete suhtes. Uutele põletusseadmetele kohaldataks heite piirväärtusi aga juba alates 20.12.2018. a.

Määruse koostajate andmetel on Eestis kokku 1100 keskmise võimsusega põletusseadet, millest ca 80% jääb võimsusvahemikku 1-5 MW. Ligikaudu pooltes sellistes põletusseadmetes kasutatakse kütusena maagaasi, veerandis vedelkütuseid ja umbes sama paljudes seadmetes tahket biomassi. Rasket kütteõli, muid gaas- ja tahkekütuseid kasutatakse vaid vähestes seadetes (kokku ca 5%).

Lähtudes õhusaastelubade aluseks olevatest arvutustest, võib heite piirväärtuste järgimisega probleeme olla 40-l maagaasi kasutaval olemasoleval põletusseadmel (NOx osas). Samuti võib piirväärtuste ületamist esineda peaaegu kõigil olemasolevatel tahket biomassi ja vedelkütust kasutavatel põletusseadmetel tahkete osakeste osas (kokku 449 seadmel). Tegelik normidele mittevastavate seadmete arv võib olla väiksem, kuna arvutused lähtuvad halvimast võimalikust olukorrast. Siiski tuleb normidele mittevastavate põletusseadmete käitajatel ette võtta investeeringud kas puhastusseadmetesse või hakata aegsasti mõtlema uute seadmete soetamise peale.

Eelnõu seletuskirja kohaselt võib kaugküttesektoris tahkeid kütuseid kasutavate katlamajade osas vajalike investeeringute suuruseks olla ca 13,5 miljonit eurot. Suuremad tahkekütust kasutavad põletusseadmed (võimsusega üle 5 MW) tööstuses (kokku 18), mis peaksid norme järgima juba 2025. aastast vajavad samuti suuri investeeringuid – elektrifiltrite korral kokku ca 4-5 miljonit eurot. Samas on EL arvutanud, et uue direktiivi rakendamisel väheneks kogu EL-s võrreldes 2010. aastaga SO2 heide 90%, NOx heide 79% ja tahkete osakeste heide 95%. Seega on ka keskkonna seisukohalt tegu oluliste investeeringutega.

Eelnõu materjalid Eelnõude Infosüsteemis

Keskkonnaministeeriumi pressiteade