Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus November 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Euroopa Kohus: Natura 2000 võrgustikuga liidetud ala ei saa loetelust eemaldada sotsiaalmajanduslikel põhjustel (C-281/16)

Euroopa Kohus tegi oktoobri keskpaigas otsuse kohtuasjas, milles oli vaidluse all Hollandi valitsuse soov jätta osaliselt Natura-alade nimekirjast välja sinna varem kuulunud Leenheerenpolder. Keskseks vaidlusküsimuseks oli, kas ja millisel alusel on võimalik ühenduse tähtsusega alade loetellu kantud ala hiljem loetelust eemaldada. Kohus rõhutas, et see on võimalik vaid ökoloogiliste, ent mitte sotsiaal-majanduslike argumentide põhjal. 

Kohtuasja taust

Leenheerenpolder oli osa Haringvlieti alast, kui see kanti otsusega 2004/813 Atlandi biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetellu. Kuigi poldri (allpool mere- või naaberveekogu pinda olev tammistatud maa-ala) alal ei olnud ühenduse tähtsusega looduslikke elupaigatüüpe ega liike, oli seal võimalik taastada selliseid looduslikke elupaigatüüpe ja liike, mis olid olemas Haringvlietil kui ühenduse tähtsusega alal. Plaanis oli muuta polder tagasi veega täitunud tõusust ja mõõnast mõjutatud looduslikuks alaks, et selle potentsiaal välja arendada.  

Madalmaade Kuningriik aga määras direktiivi rakendamiseks oma 4.07.2013. a otsusega Haringvlieti erikaitsealaks, jättes sealt välja Leenheerenpolderi. Selle otsuse tühistas Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu. Komisjon lähtus otsuses 2004/813 nendest piiridest, kus oli sees ka Leenheerenpolder ja seetõttu ei oleks tohtinud seda välja jätta. Madalmaade Kuningriik tegi seejärel 2013. a oktoobris komisjonile ettepaneku jätta Leenheerenpolder Haringvlieti ühenduse tähtsusega alast välja ja seega vähendada Haringvlieti ala pindala. 

Komisjoni arupärimisele Leenheerenpolderi väljajätmise põhjenduste kohta vastas Hollandi riigisekretär, et polder ei sisalda loodusväärtusi ja selle uuesti veega täitmise kavast loobuti poliitilistel, sotsiaalsetel ja eelarvelistel põhjustel. Samuti oli põhjenduseks, et teiste Haringvlieti ühenduse tähtsusega alal asuvate poldrite taastamine  on ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks piisav.  

Komisjoni teenistused nõustusid Haringvlieti ühenduse tähtsusega ala muutmise ettepanekuga ja leidsid, et esialgset ettepanekut võtta Leenheerenpolderi ala Haringvlieti ühenduse tähtsusega ala koosseisu, tuleb pidada „teaduslikuks veaks“. Seetõttu jäeti see uuendatud, Komisjoni rakendusotsuse 2015/72 kohasest Atlandi biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelust välja.  

Siseriiklik kohtuvaidlus

Sellest lähtudes määras Hollandi riigisekretär direktiivi rakendusotsuse 2015/72 täitmiseks Haringvlieti ühenduse tähtsusega ala erikaitsealaks, jättes sealt välja Leenheerenpolderi. Sellele esitas kaebuse avaldaja (keskkonnaorganisatsioon Vereniging Hoekschewaards Landschap), kes leidis, et Leenheerenpoldril on unikaalne potentsiaal estuaari (jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud) looduskeskkonna taastamiseks, ülejäänud Haringvlieti ühenduse tähtsusega alal see aga puudub. Asja lahendav kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu küsis Euroopa Kohtult eelotsust selle kohta, kas rakendusotsus 2015/72 kehtib osas, milles selle otsusega lisatakse Atlandi biogeograafilise piirkonna ühenduse tähtsusega alade loetelusse ala „Haringvliet“ ilma Leenheerenpolder’ita. 

Euroopa Kohtu seisukoht

Euroopa Kohus analüüsis esmalt, kas EL loodusdirektiivi kohaselt võib komisjon liikmesriigi ettepanekul vähendada ühenduse tähtsusega ala pindala, kui ala kanti loetellu teadusliku vea tõttu. Euroopa Kohus märkis, et on juba varasemalt seoses nn linnudirektiiviga leidnud, et erikaitseala pindala võib vähendada, kui erikaitseala määramise käigus on komisjonile teabe edastamisel tehtud viga. Elupaikade direktiivis pole konkreetseid sätteid kaitseala pindala vähendamise kohta, kuid direktiivi alusel saavad liikmesriigid teha ühenduse tähtsusega alade loetelu muutmiseks ettepanekuid, mis võib hõlmata ka pindala vähendamist. Lähtudes varasemast kohtupraktikast, võib pindala vähendamine olla põhjendatud sellega, et otsuse aluseks olevas teadusinfos esines viga.  

Seejuures on oluline, et vea esinemine oleks teaduslikult tõendatud. Kui ala on juba loetellu lisatud, siis loob see eelduse, et ala on tervikuna vajalik looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitseks, mistõttu peab liikmesriik teatud loetelusse kantud ala pindala vähendamiseks esitama tõendeid selle kohta, et väljajäetav maa-ala ei paku siseriiklikult nende eesmärkide saavutamiseks huvi. Komisjon aga peab ettepaneku vastuvõtmiseks tegema kindlaks, et need maa-alad ei ole direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalikud ka EL kui terviku seisukohast. 

Euroopa Kohus leidis, et antud juhul ei põhjendanud Madalmaad poldri väljaarvamist teadusliku veaga, vaid tulenevalt riigi looduskaitsepoliitika ümberhindamisest 2011. aastal. Seega ei olnud kadunud poldri potentsiaal looduslike elupaigatüüpide ja asjaomaste liikide taastamiseks. Poldri veega täitmise kavast loobuti tulenevalt sotsiaalsetest, poliitilistest ja eelarvelistest põhjustest, arvestades Haringvlieti ala muudes osades toimunud arengut, millest selle ala eesmärkide saavutamiseks piisaks.  

Samuti ei esitanud komisjon Euroopa Kohtule ühtki teaduslikku tõendit, et koos Haringvlieti alaga ka poldri loetellu lisamise esialgses ettepanekus oleks esinenud teaduslik viga. Sellest tulenevalt ei saanud komisjon õiguspäraselt tugineda poldri rakendusotsusega 2015/72 loetelust eemaldamisel teaduslikule veale. Eeltoodu tõttu on nimetatud rakendusotsus õigusvastane ja kehtetu osas, milles kanti loetelusse Haringvlieti ala ilma Leenheerenpolderita. 

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks rõhutas Euroopa Kohus uues lahendis selgelt printsiipi, mille kohaselt kord juba Natura 2000 võrgustikku määratud alasid sellest kergekäeliselt välja arvata ei või. Võrgustikust võib alasid välja arvata vaid ökoloogilistest kaalutlustest lähtudes, st kui alal kas puudub tegelikult looduskaitseline väärtus või see on pöördumatult hävinud, nagu kohus leidis asjas C-301/12. Sotsiaal-majanduslikud jms mitte-ökoloogilised argumendid aga alade Natura-võrgustikust väljaarvamist õigustada ei saa.  

Euroopa Kohtu otsus