Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus November 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Keskkonnaministeerium algatas EL kiirgusohutuse direktiivi ülevõtva seaduseelnõu

Keskkonnaministeerium algatas 20. oktoobril kiirgusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle EL Nõukogu 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom (nn kiirgusohutuse direktiiv). Direktiiviga kehtestati põhilised ohutusnormid isikute tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Direktiivi kohaldatakse iga kavandatava, püsi- või avariikiiritusolukorra suhtes, millega kaasneb selline ioniseeriva kiirgusega kiiritamise oht, mis vajab avaliku võimu sekkumist. Direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigusnormid peavad liikmesriikides jõustuma hiljemalt 2018. aasta 6. veebruariks. Alljärgnevalt tutvustame lähemalt direktiivi ja seda ülevõtva seaduse sisu 

Direktiiviga tunnistatakse kehtetuks sama valdkonda varasemalt reguleerinud direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ja 2003/122/Euratom ning luuakse EL ühtne regulatsioon radioaktiivse materjali valmistamise, tootmise, töötlemise, käitlemise, kasutamise, ladustamise, hoidmise, transpordi, impordi ja ekspordi jm osas. Samuti reguleeritakse looduslike kiirgusallikatega seotud inimtegevust, mille tulemusel suureneb oluliselt töötajate või elanike saadav kiiritus (nt looduslikke radionukliide sisaldavate materjalide töötlemine). Ühtlasi kuulub direktiivi reguleerimisalasse avariikiiritusolukordadeks valmisolek, nendele reageerimise kavandamine ja nende ohjamine. Direktiiviga sätestatakse vaid miinimumeeskirjad ning liikmesriikidele jääb vabadus kehtestada direktiiviga hõlmatud valdkondades ka rangemaid meetmeid, kui see ei piira EL siseturul kaupade ja teenuste vaba liikumist.

 

Viitetaseme kasutuselevõtt

Eelnõukohase kiirgusseaduse muutmisega võetakse kasutusele viitetase avarii- ja püsikiirituse olukorras. Viitetase on efektiivdoosi, ekvivalentdoosi või aktiivsuskontsentratsiooni tase avariikiirituse või püsikiirituse olukorras, millest kõrgema taseme puhul tuleb kasutusele võtta meetmeid kiirituse vähendamiseks. Viitetaseme kasutusele võtmine võimaldab kaitsta üksikisikuid – nt on lubatud eriolukorras kehtestada avariitöötajatele suurem viitetase, et neil oleks võimalik viitetaset ületamata päästa elusid ja ära hoida katastroofilise olukorra väljakujunemist. Lisaks kehtestatakse selgemad juhised sekkumiseks püsikiirituse olukorras, täpsustades nõudeid püsikiirituse olukorra ohjamise kavale. Kehtiva seaduse kohaselt peab kava sisaldama püsikiirituse olukorra kirjeldust ning olukorra lahendamise aega ja viisi. Eelnõukohase muudatuse kohaselt peab kavas välja tooma mh ka olukorra ohjamise eesmärgid, kaitsemeetmete vormi, ulatuse ja kestuse, keskkonna kiirgusseire programmi ning avalikkuse teavitamise strateegia.

 

Muudatused meditsiinivaldkonnas

Meditsiinivaldkonnas täpsustatakse, et meditsiinikiiritusena käsitletakse mh haiguse varase avastamise eesmärgil tehtavaid protseduure. Sellega seoses selgitatakse uue teemana meditsiinikiiritusseadmete kasutamist muul kui meditsiinikiirituse rakendamise eesmärgil, st meditsiinikiiritusseadmetega teostatavat inimese plaanipärast kiiritamist, mida ei tehta haiguse diagnoosimise, ravimise või varase avastamise eesmärgil. Siia kuulub näiteks laste füüsilise arengu radioloogiline hindamine seoses sportlasekarjääriga, ioniseeriva kiirguse kasutamine peidetud objektide avastamiseks inimese kehas, radioloogiline hindamine töölevõtmisel või sisserändel jmt. Samuti täpsustatakse meditsiiniradioloogia protseduuridega seonduvaid kiirgusohutusnõudeid, mis kehtestatakse töö- ja terviseministri määrusega.

 

Kiirgustöötajate kaitse nõuded täpsustuvad

Kiirgustöötajate kaitseks täpsustatakse eelnõus kiirgustegevusloa omaja kohtusi ja vastutust. Kiirgustegevusloa omaja on kohustatud kliinilise auditi tulemuste põhjal täiendama ja parandama kvaliteedijuhtimise süsteemi, korraldama töötajate koolitamist ja juhendamist. Samuti peab kiirgusloa omaja seadusemuudatuse kohaselt kontrollima enne välistöötaja tööle lubamist tema doosikaardile kantud andmete põhjal, et ta sobib tervisekontrolli andmete alusel tööle, et tema eelmise ja planeeritava kiirgustegevuse oodatavate kutsekiirituse dooside suurus ei ületa doosi kehtivaid piirmäärasid ning et töötaja on läbinud kiirgusohutusalase koolituse.  

Kiirgusloa omaja vastutab kiirgusseaduses ja loa tingimustes sätestatud kohustuste täitmise eest, et tagada kiirgusohutus ning töötajate kaitse mis tahes loa omaja valduses oleva kiirgusallika või tegevusega seotud kiirgusolukorras. Eelnõukohase muudatusega sõnastatakse kiirgusohutuse üldise põhimõttena kiirgustegevusloa omaja täielik vastutus.  Lisaks kehtestatakse töötajate tervisekontrolliga seotud nõuded. Näiteks peab seadusemuudatuse kohaselt kiirgustegevusloa omaja teostama A-kategooria kiirgustöötaja tervisekontrolli ka enne A-kategooria kiirgustöötaja tööle asumist, lisaks kehtivas seaduses sätestatud iga-aastase tervisekontrolli nõudele.

 

Parem teabevahetus

Eelnõu näeb ette ka muudatused paremaks teabevahetuseks. Kiirgustegevusloa omaja peaks edaspidi võimaldama töötaja taotluse korral töötajale juurdepääsu tema isikudooside seire tulemustele, sh mõõtmistulemustele, mida tulemuste hindamisel võidi kasutada, ning dooside hindamise tulemustele, kui hindamise aluseks oli järelevalve töökohas. Kehtiva seaduse kohaselt võimaldatakse töötajale küll ligipääs tema doosiregistrisse kantud seireandmete tulemustele, kuid mitte mõttetulemustele. Seega on töötajal seadusemuudatuse korral võimalik olla täpsemini kursis tema kohta käiva olulise terviseteabega. Samuti peaks olema otse tööandjalt info taotlemine lihtsam ja kiirem.  

Keskkonnaameti ja teised EL liikmesriikide pädevad asutused peaks tulevikus teavitama üksteist seoses tarbekaupade tootmise ja sisseveo lubamise või keelamisega, et liikmesriikidel oleks ülevaade teistes riikides tehtud otsustest ja nende põhjendustest ning seeläbi tagatud ühtne lähenemine kogu Euroopa Liidus. Kehtiv kiirgusseadus sellist kohustust ette ei näe.  

Terviseametile pannakse eelnõu kohaselt kohustus edendada oma pädevuse piires kiirgusteadlikkust, heade praktikavõtete kasutamist ja kiirgusohutuse põhimõtete järgimist ning anda välja kiirgus- ja tuumaohutuse juhend- ja teabematerjale. Samasisuline kohustus on kehtiva seaduse kohaselt vaid Keskkonnaametil, kellel aga pole piisavat pädevust meditsiinikiirituse kasutamise kliinilisest poolest. Lisaks pannakse eelnõukohase muudatusega Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile ja Terviseametile kohustus jagada asjaomastele isikutele, nt kiirgusallikate tootjatele ja tarnijatele ning vajadusel ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, teavet kiirgusohutusest.  

Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks Rahandus-, Sotsiaal-, Sise- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Muudatused peaks eelnõu kohaselt jõustuma 2018. aasta 6. veebruaril.

 

Eelnõu materjalid

EL kiirgusohutuse direktiiv