Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus  Juuni 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Uudised kliimamuutuste, jäätmete ja energeetika vallast on enda alla võtnud enamuse meie 100 korda ilmunud uudiskirjast


Kas 9 aastat ja 100 numbrit on palju või vähe ühe uudiskirja kohta on ehk teisejärguline küsimus. Sellest tähtsam on see, et meie uudiskiri on ainus Eestis, mis vahendab keskkonda puudutavaid õigusakte ja kohtuasju nii Eestist kui ka Euroopa Liidust. Sealjuures ühes keskkonnajuristi kommentaariga. Millise tundega vaatavad uudiskirja tegijad tagasi uudiskirja minevikule ja millisena näevad tulevikku?

 

 Unistus keskkonnaõiguse alasest uudiskirjast

Keskkonnaõiguse uudiskirja idee on vanem kui KÕK !

Uudiskirja väljaandmise mõte tekkis KÕKi asutajal Kärt Vaarmaril, kes juba enne KÕKi loomist unistas uudiskirjast, mis iga kuu kajastaks nii Eesti kui ka Euroopa Liidu keskkonnaõiguses ilmuvaid õigusakte ja uudiseid olulisematest kohtuasjadest. Kohe peale KÕKi asutamist 2007. aastal hakkaski toonane meeskond  just sellise uudiskirja kontseptsiooni välja töötama. Eesmärk oli teha uudiskiri nii selge ja arusaadava tekstiga, et see oleks loetav ka neile, kes igapäevaselt õigusaktidega kokku ei puutu. Alguses kirjutati uudiseid vabatahtliku tööna. Seejärel õnnestus uudiskirjale rahastus saada Avatud Eesti Fondi vahendatud Vabaühenduste Fondilt.

Kärdi sõnul on ta nüüd, mil ilmub uudiskirja sajas number, rõõmus selle üle, et kunagine idee realiseerus ja on aja jooksul järjest paremaks läinud. „Lootsime juba 2009. aastal esimest numbrit välja andes, et see ei jääks ühe-aastaseks projektiks ja mul on hea meel, et uudiskiri on nii pika aja jooksul järjepidevalt ilmunud. Usun, et neil, kes võtavad kord kuus aega uudiskirja läbilugemiseks, on sellest kasu“. 

 

Uudiskiri ilmub kasvõi lennukist mahajäämise hinnaga

Uudiskirja tegemisse on üheksa aasta jooksul panustanud pea kõik KÕKi töötajad. Viimased kolm aastat valmib see KÕKi toimeka kolmiku Siimu, Kadi-Kaisa ja Pille koostöös.

Uudiste valiku esimene sõel on erinevate uudisteallikate jälgimine. Näiteks vaatame läbi Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi pressiteated, meie enda Eesti Riigikogu ja Keskkonnaministeeriumi uudistevoo. Jälgime ka Riigikogu ja valitsuse istungite päevakorda, õiguskantsleri seisukohti ja mitmeid teisi uudisteallikaid nii Eesti kui ka Euroopa tasandilt.


Siim Tallinna kontoris uudiseid kirjutamas

Seejärel teeme välja nopitud uudistest omakorda valiku. Mille alusel valik tehakse? Siim selgitab: "Me keskendume õiguslikele muudatustele või nendele arengutele, millel võib olla mingi õiguslik väljund. Kui me oleks keskkonnaõiguse ja –poliitika kuukiri, siis oleks valik, mida võtta ja mida jätta mõnevõrra raskemgi". Peale lõpliku valiku tegemist asuvad kõik kolm uudiste põhjal kirjutama. Enamasti on uudiskirjas üks nö põhiuudis, mis on ühel või teisel põhjusel sellel ajahetkel teistest olulisem. Seda teemat käsitleme ka põhjalikumalt kui teisi. Samas püüame alati tausta, mõju ja KÕKi seisukohti ka teistele uudistele lisada, et lugejatel oleks lihtsam aru saada ja nad uudiseid endaga paremini seostada oskaks. Lõpuks peale teksti toimetamist ja tehnilist tööd läheb uudiskiri laiali erinevatesse kanalitesse, millest peamised on meie koduleht, Loodusaja list, otsetellijad ja meie Facebook'i leht.

Uudiskirja mitte vaid ei loeta maailma eri riikidest - seda on ka paljudes erinevates riikides kirjutatud.

Sarnaselt enamiku muude tegevustega tänapäeval ei ole uudiskirja koostamiseks vaja olla ühes konkreetses kohas. Seega saab uudiseid kirjutada ja uudiskirjagi lugejaile saata sisuliselt ükskõik kust – metsast, rabast, lennujaamast, hotellitoast, kohvikust, merelt või mujalt. Siimu sõnul on ta tegelenud uudiskirja väljaandmisega maailma eri riikides, mitmel korral on uudised lugejateni jõudnud erinevatest hotellidest ja lennujaamadest. „Ükskord pidin Madridis peaaegu lennukist maha jääma, kuna kaotasin uudiskirjaga tegeledes ajataju. Aga uudiskiri sai tookord ikkagi välja saadetud!“ Enamasti uudiskiri nii ekstreemsetes olukordades muidugi ei sünni, vaid valmib turvaliselt Eestis – osa Tartus ja osa Tallinnas.


Uudiskirja loetakse nii tööalasest huvist, silmaringi laiendamiseks kui ka õppetööks

Uudiskirja meeskonna arvates seisneb uudiskirja väärtus eelkõige selles, et uudiskirja lugejale on sellesse koondatud valik kõige olulisematest keskkonnaõiguse uudistest. Läbi on töötatud suur infokogus, milleks inimestel igapäevaselt ei pruugi aega olla. Siim lisab, et "samuti on see kasulik meile endile, sest võimaldab kursis olla, eriti just kohtupraktikaga, aga ka seaduste muudatustega“.  Kadi ütleb, et „ uudiskirja oluliseks väärtuseks lugejaile on kindlasti see, et KÕK töötab läbi näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, et ise aru saada ja lugejale arusaadavalt kirja panna õigusakti loomise või selle muutmise ajendid ja põhjused“. Oluline ei ole ju lõppude lõpuks mitte fakt, et õigusakti muudatus tehti, vaid põhjus, miks see tehti ja see kuidas ja kellele see mõju avaldab. Selle välja selgitamine õigusakti seletuskirjast teeb meid endid targemaks ja selle kajastamine uudiskirjas on kindlasti suur väärtus igapäevases infomüras ja inimeste kiires elutempos.


Kadi-Kaisa ja uudiskiri kodukontoris Tallinnas

Uudiskirja loetavus on aastatega kasvanud. Praegu tellivad uudiskirja otse oma meilile üle poolesaja huvilise ja keskmiselt loetakse keskkonnahuviliste poolt erinevaid artikleid iga kuu ca 1100 korral. Head tagasisidet oleme saanud ka lugejaküsitlusest. Näiteks teame selle põhjal, et valdavale osale lugejatest on uudiskiri kasulik eelkõige tööalaselt, silmaringi laiendamiseks ja õppetööks. Või et enim huvitavad lugejaid keskkonnaalaste õiguste, keskkonnamõjude hindamise ja jäätmete teemad.


Kujutleme end aastasse 2025

Kui tänane uudiskiri on järjekorras 100. number, siis kui kõik sama hästi edasi läheb, ilmub umbes kaheksa aasta pärast 2025. aastal 200. number. Püüdsime natuke fantaseerida, et millised teemad võiksid kajastuda uudiskirjas kaheksa aasta pärast ning kas ja millises suunas meie uudiskiri üldse arenema peaks.  

Kui seni on suurima kaaluga teemad olnud kliimamuutused, jäätmed ja energeetika, siis uudiskirja projektijuhi Pille prognoosib, et 2025. aasta teemadena võivad samuti esil olla eelkõige kliimamuutused ja jäätmed, ent erinevast vaatepunktist võrreldes praegusega ehk siis seisame probleemi ees, kuidas taastada või korvata seda, mis vahepeal valede otsuste tõttu tegemata jäeti. "Sama puudutab maapõue, mis tõuseb ehk samuti teemade hulgas senisest tähtsamale kohale. Võib-olla kerkib päevakorda ka praegu üks kõige vähem kajastamist leidev GMO (geneetiliselt muundatud organism) teema, kuna kliimamuutuste tõttu tavalisel viisil enam vilja kasvatada pole võimalik."

Pille uudiskirjaga maakodukontoris Tartumaal

Oma suurimaks väljakutseks uudiste kirjutamisel peavad nii Siim, Pille kui Kadi-Kaisa uudise selget ja arusaadavat esitamist. Uudise kirjutamiseks tuleb enamasti läbi töötada hulk materjale, seletuskirju ja erinevaid seisukohti, et mõista milles seisneb seadusemuudatus või miks selline muudatus aset on leidnud. Kui keeruline Euroopa Kohtu lahend saab uudiskirjas inimkeelde ümber sõnastatud ja selle sisu on nii kirjutaja enda kui ka lugeja jaoks arusaadavaks tehtud, võib rahule jääda. Oluline on ka tulevikus hoida uudiskirja lihtsat ja selget keelt ning mitte muutuda keelekasutuselt kuivaks ja juriidiliseks.

Uudiskiri ei jää kindlasti igavesti selliseks, nagu täna, ent üks on selge - edaspidigi soovime kirjutada ka keerulistest asjadest lihtsalt ja arusaadavalt.

Siim viskab õhku küsimuse, et kas Eesti ainus keskkonnaõiguse uudiskiri ei võiks lisaks õigusaktidele ja kohtuasjadele kajastada keskkonnaõigusega seotud teemasid veelgi laiemalt ja muutuda isegi senisest nö ajakirjanduslikumaks – sisaldada rohkem teemakohast pildimaterjali, erinevate osapoolte kommentaare jms

Oleme väga tänulikud teile, meie lugejad, sest ilma teieta me nii suure numbrini jõudnud ei oleks. Uudiskirjaga seotud teemadel ootame igal ajal teie tagasisidet projektijuhile Pillele meiliaadressil pille@k6k.ee. Täname ka kõiki neid, kes aastate jooksul on KÕKi meeskonna liikmetena ühel või teisel viisil uudiskirja väljaandmises osalenud.

Keskkonnaõiguse Keskuse tänu kuulub ka Keskkonnainvesteeringute Keskusele, kes alates 2011. a juunist rahastab uudiskirja väljaandmist.


Keskkonnaõiguse uudiskiri numbrites


  • Kokku on uudiskirja 100 numbris avaldatud ca 1672 keskkonnaõigusega seotud uudisartiklit.

  • Kõige uudistemahukam oli aasta 2013, mille jooksul ilmus 243 artiklit.

  • Kolm kõige uudiserikkamat teemat on kliimamuutused (203 artiklit), jäätmed (198) ja energeetika (128).

  • Vähim on kõneainet pakkunud keskkonnaseire (6), mullakaitse (9) ja keskkonnavastutuse (9) teemad.

  • EL tasandilt on uudiseid vähem kui Eestist. Vaid ühel aastal (2013) ületas EL tasandi uudiste arv (128 tk) Eesti oma (113 tk). Seevastu 2015. a oli Eesti tasandilt uudiseid 55 võrra rohkem.

  • Keskmiselt vaadatakse uudiskirjal erinevaid artikleid 1100 korral kuus.

  • Uudiskirja tellivad e-posti teel 540 lugejat.

  • Uudiskirja väljaandmisele panustavad KÕKi töötajad igakuiselt kokku ca 60-75 töötundi.