Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Oktoober 2013
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Aleksandri 8, 51004 Tartu | k6k@k6k.ee   

Riigikogu menetluses olevad metsaseaduse muudatused vajaksid täiendavat läbimõtlemist

10. septembril võttis Riigikogu menetlusse metsaseaduse ja halduskoostööseaduse muudatuste eelnõu, millega kavandatakse mitmete metsade majandamise piirangute (nt raielankide suurus, metsateatiste menetlemise kord) olulist leevendamist. KÕK analüüsis viimase 15 aasta jooksul metsaseaduses tehtud muudatusi ning sai kinnitust, et seadusandja on käsitlenud metsa eelkõige puiduressursi allikana ning elurikkuse säilitamise vajadusele ei ole alati piisavalt tähelepanu pööratud. Seda suunda jätkavad  meie hinnangul ka uued kavandatavad muudatused.


Kavandatavate muudatuste taustast

Metsaseaduse muutmise eelnõu väljatöötamine on kestnud juba pikemat aega. Eelnõude infosüsteemis avalikustati see juba eelmisel suvel (vt KÕKi 2012. a augustikuu uudiskirja) ning see sai mõnevõrra muudetud kujul Vabariigi Valitsuse heakskiidu käesoleva aasta juulis (vt KÕKi 2013. a juulikuu uudiskirja).

Mitmed meetmed on suunatud kehtiva metsanduse arengukava aastani 2020 täitmisele – need meetmed on juba arengukavas kas selgelt ette nähtud või seal võimalike lahendustena välja toodud. Lisaks sellele tuuakse eelnõu seletuskirjas piirangute leevendamise põhjustena välja raiemahtude vähenemist, tõhustunud keskkonnajärelevalvet ning ebaseaduslike metsaraiete ja muude rikkumiste arvu olulist vähenemist.

KÕKi hinnangul on probleemne, et nii metsanduse arengukava ja selle probleemipüstitus kui eelnõu seletuskiri eelmise kümnendi lõpu raieandmetele, mil raiemahud olid varasemaga võrreldes oluliselt langenud. Uusimad raieandmed näitavad raiemahtude hüppelist kasvu alates 2010. aastast (aastal 2009 oli koguraie maht 7,4 milj, pärast 2010. a kõigil aastatel üle 10 milj tihumeetri (tm)). Uute raiemahtude valguses ei pruugi kogu eelnõu probleemipüstitus ning (suhteliselt pealiskaudne) mõjude hinnang olla enam aktuaalne, mistõttu peab KÕK tõenäoliseks, et eelnõu vastuvõtmine ilma täiendava mõjude hindamiseta võib kaasa tuua raiemahtude suurenemise üle metsanduse arengukavas optimaalseks peetud mahu (12-15 milj tm aastas).


Lubatavad raied ja nende tingimused

Olulisimad muudatused puudutavad raiete lubatavust ja nende tingimusi.  Kõige murrangulisemaks võib pidada muudatust, mille kohaselt kaotataks üldjuhul uuendusraie (ehk lage- ja turberaie) lankidele pindala piirang. Kehtiva õiguse kohaselt on reeglina uuendusraielangi suuruse piiranguks 7 ha, tundlikumate metsade puhul kehtivad täiendavad piirangud. Muudatuste kohaselt jääks mõningad raielangi pindala piirangud tundlikumates metsakasvukohatüüpides edasi kehtima, ent muudes metsades lubataks raiet teostada kogu metsaeraldise piires, sõltumata selle suurusest.

Lisaks sellele kehtestataks eelnõu kohaselt uus raieliik – kujundusraie (tegu oleks vaid looduskaitselistel eesmärkidel teostatava raiega), muudetaks metsade küpsusvanuse määramise korda, kaotataks lankide minimaalse liitumisaja nõue ning tehtaks muid väiksema tähendusega muudatusi.

Uuendusraie lankide pindala piirangute kaotamise osas toob eelnõu seletuskiri välja, et muudatuse mõju elurikkusele metsades võib olla nii positiivne kui negatiivne. Positiivne on mõju siis, kui kasutada raiete ruumilist planeerimist. Samas ei näe eelnõu ette ühtegi uut meedet, mis võimaldaks metsi ruumiliselt planeerida, kehtivaid meetmeid ei saa KÕKi hinnangul samuti piisavaks pidada. Seetõttu peame nimetatud muudatusettepanekut ühekülgseks ning metsa kui ökosüsteemi vajadustega mittearvestavaks.


Metsateatis

Muudatused muudaksid oluliselt ka metsateatist puudutavat regulatsiooni. Kehtiva õiguse järgi on metsateatis raieloa taotluse sarnane dokument, mille alusel Keskkonnaamet kontrollib raie lubatavuse eeldusi ning otsustab raie lubatavuse üle. Eelnõuga plaanitakse see teatud juhtudel muuta vaid raiest teavitavaks dokumendiks ehk anda metsaomanikele õigus teostada raiet ilma Keskkonnaameti selge loata. Selline õigus oleks eelnõu kohaselt metsaomanikel, kes on vähemalt viimase 30 päeva jooksul avalikustanud metsaressursi arvestuse elektroonilises riiklikus registris metsa inventeerimisandmed. Viimastel oleks õigus esitada teatis otse elektroonilisse registrisse ning selle alusel 12 kuu jooksul raieid teha. Muudatus kehtiks vaid metsade osas, mis asuvad väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.

Samuti kaotataks metsateatise esitamise kohustus teatud juhtudeks, mil see on praegu kohustuslik –metsade uuendamiseks, pärandkultuuriobjektidest teatamiseks ja valgustusraiete teostamiseks.

KÕKi hinnangul aitab metsateatise regulatsiooni lihtsustamine küll vähendada Keskkonnameti halduskoormust, ent loakohustuse kaotamisega kaotab riik ainsa praktilise võimaluse kontrollida raieid enne nende teostamist. See võib kaasa tuua metsaraiete nõuete varasemast sagedasema rikkumise ja metsi kahjustada.

 

Metsauuendusekspertiisi olemus

Positiivseks võib pidada kavandatud muudatusi seoses metsauuendusekspertiisi olemusega. Senini ei olnud Keskkonnaametil seadusest tulenevat õigust teha metsauuendusekspertiise enda initsiatiivil, metsa uuendamise kohustuse täitmise kontrollimiseks. Eelnõu kohaselt võimaldataks metsauuendusekspertiise ka järelevalve teostamise eesmärgil. Võib eeldada, et Keskkonnaamet saab muudatuste vastuvõtmise järel teostada senisest märksa tõhusamat kontrolli metsade uuendamise üle, mis võiks ka metsaomanikke motiveerida senisest tõhusamalt oma kohustusi täitma.

 

Väikemetsaomanikke puudutavad muudatused

Väikeste metsamaade omanike raietegevuse hoogustamiseks nähakse eelnõus ette kaks meedet, mis tulenevad otseselt kehtivast metsanduse arengukavast:

  • raiete teostamiseks oleks eelnõu kohaselt füüsilisest isikust metsaomanikel vaja kehtivaid inventeerimisandmeid juhul, kui kinnistul asub enam kui 5 ha metsa (kehtivas õiguses on piiriks 2 ha);
  •  ilma metsateatist esitamata oleks lubatud raiuda ühelt kinnistult kuni 20 tm puitu, piiramata seejuures raieintensiivsust (hetkel kehtib täiendav piirang, et ühelt hektarilt võib raiuda kuni 3 tm).

 

Muud muudatused

Eelnõusse plaanitakse ka mitmeid muid muudatusi, mis puudutavad näiteks erametsandustoetusi, nende taotlemist ja taotluste menetlemist, vääriselupaikasid, kahju hüvitamise määrasid ning raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavaid ning raieõiguse võõrandamise dokumente.  Lisaks plaanitakse muuta mõningaid mõisteid (nt sõna „raiejäätmed“ plaanitakse asendada uue mõistega „raidmed“) või võtta kasutusele uued (nt mõiste „püsimetsana majandamine“, mis eksisteeris 1998. a metsaseaduses).

 

Kokkuvõte

KÕKi hinnangul on metsaseaduse kavandatavate muudatustega mitmeid probleeme. Esiteks on muudatused ühekülgsed, olles suunatud piirangute leevendamisele ja raiemahtude suurendamisele, nägemata ette tõhusaid meetmeid metsade kui ökosüsteemide kaitseks. Teiseks tuginevad eelnõu ning selle mõjude hinnang vananenud raieandmetele. Seoses oluliselt suurenenud raiemahtudega oleks kohane eelnõus kavandatud meetmeid uuesti hinnata, vältimaks raiemahtude suurenemist üle soovitud piiri.

Täpsemalt saab nii hetkel menetletavatest muudatustest kui varasematest muudatustest, nende põhjustest ning hinnanguist neile lugeda KÕKi poolt koostatud analüüsist „Metsamajandamise piirangud“ (analüüs hõlmab aastaid 1998-2013).

 

Metsaseaduse ja halduskoostööseaduse muudatuste eelnõu tekst ja seletuskiri Riigikogu kodulehel