Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus September 2019
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a/3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Riigikogu jätkab sügisel kolme keskkonnaalase seaduseelnõu menetlust

9. septembril alustas Riigikogu koosseis oma sügist tööperioodi. Rahvasaadikute suvepuhkuselt naasmise puhul anname ka meie lühikese ülevaate sellest, millised keskkonna valdkonna eelnõud arutlusele tulevad. Täpsemalt on diskussioonide objektiks kolm seadusemuudatust – atmosfääriõhu kaitse seaduse, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatused.


2021. a kehtima hakkavad süsinikuheite kauplemise reeglid näevad ette nn moderniseerimisfondi loomise

Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise eelnõu - eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv (EL) 2018/410, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid. Direktiiviga muudetakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (HKS) ja kehtestatakse reeglid järgmiseks kauplemisperioodiks aastateks 2021 kuni 2030. Kajastasime seda ka augustikuu keskkonnaõiguse uudiskirjas.

Direktiiviga luuakse täiendavad võimalused investeeringute tegemiseks. Peamiseks uueks võimaluseks järgmisel kauplemisperioodil on nn moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2-heitega majandusele üleminekuks. Fondist võib elektritootmiskäitistele tasuta eraldada lubatud heitkoguse ühikuid energiasektori moderniseerimiseks. Lisaks energiasüsteemide moderniseerimisele võivad fondi kaudu tehtavad investeeringud hõlmata ka investeeringuid transporti, põllumajandusse ning jäätmevaldkonda, et ka neis sektoreis heidet vähendada.

Eelnõuga määrataks HKS rakendavaks pädevaks asutuseks Keskkonnaamet, seni tegeles selle teemaga Keskkonnaministeerium. Selle muudatusega loodetakse vähendada ettevõtete halduskoormust, sest ettevõtetel on võimalus nüüd kõikide keskkonnalubasid ja keskkonnaalaseid kohustusi puudutavates küsimuses suhelda ühe asutusega.

Seaduse muudatused peaksid jõustuma 9.oktoobril, kui on direktiivi ülevõtmise tähtaeg.

 

Keskkonnaseadustiku üldosa ja teiste seaduse muudatused võimaldavad anda keskkonnalube käitisepõhiselt

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu - muudatuste peamine eesmärk on vähendada halduskoormust erinevate keskkonnalubade menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Eelnõuga luuakse alus keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS edasiarendusteks, et kaotada täna ühe käitise suhtes valdkonniti läbi viidavad paralleelsed keskkonnaloa menetlused ja ühtlustada keskkonnalubade andmist senisest veelgi rohkem. Muudatuste kohaselt ei oleks nt ühes konkreetses lubjakivikarjääris kaevandamist plaanides vaja enam taotleda eraldi kaevandamis-, vee- ja välisõhu saasteluba. Nende asemel tuleks taotleda ühte keskkonnaluba, mis kataks küll kõiki valdkondi, ent mille väljaandmist kaalutaks ühtse tervikuna. Pikemalt kirjutasime eelnõu sisust augustikuu uudiskirjas.

Sotsiaaldemokraatide ettepanek suunata veerand keskkonnatasudest Ida-Viru programmi rahastamiseks

Keskkonnatasude seaduse täiendamise eelnõu - eelnõu näeb ette jaotada riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest vähemalt 25 protsenti Ida-Virumaa programmi ja selles nimetatud tegevuste elluviimiseks. Eelnõu algatajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, Vabariigi Valitsus ettepanekut 11. juuli istungil ei toetanud. Pikemalt sel teemal saab lugeda juulikuu keskkonnaõiguse uudiskirjast.


Kõiki Riigikogu menetluses olevaid eelnõusid saad vaadata siit: 

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/