Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Jaanuar 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Riigikogu asub arutama kahte kliimamuutusega seotud arengukava

Riigikogu on asunud arutama kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050, mis seaks paika Eesti kliimapoliitika pikaajalises visiooni, valdkondlikud ja kogu majandust hõlmavad poliitikasuunad, et vähendada aastaks 2050 kasvuhoone heitgaase ning kliimamuutuste mõjudega kohaneda. Teisena ootab Riigikogu heakskiitu kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, mis peaks suurendama Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga hakkama saada.

Järgnevalt muudatustest lähemalt.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika raamstrateegia seab pikaajalised visioonid energiamajanduse, transpordi, metsanduse ja põllumajanduse arendamiseks. Strateegia kohaselt on Eesti kliimapoliitika suunatud kliimamuutuste mõjude ennetamisele ja leevendamisele.

Energiamajandus

Energeetika ja tööstuse valdkonnas nähakse kliimamuutuste ennetamise eesmärgil ette energiatõhususe suurendamist ning primaarenergia tarbimise vähendamist, et majanduses vähem kütuseid kuluks. Selle saavutamiseks soodustatakse tööstussektori ettevõtete paiknemist energia tootmisüksuste (nt soojuselektrijaamade) läheduses. Energiavõrkude süsteemi arendamiseks motiveeritaks suurtarbijaid ja -tootjaid võrkudega liituma. Soodustataks enim just tööstuse ja teiste turuosaliste jääksoojuse kasutamist kohalikes kaugküttevõrkudes.

Tööstussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks nähaks ette uudsete, vähese kasvuhoonegaaside heitega tehnoloogiate ja kütuste kasutuselevõttu, mis on võimalik tehnoloogia ja protsesside arendamise (nt senisest parema jäätmete käitluse korraldamine) ja ressursside tõhusa kasutamise kaudu (nt soodustataks õigusnormidega põlevkivituha kasutamist ehitusmaterjalide ja teiste toodete tootmise toorainena).

 Põlevkivisektori arendamisel pööratakse tähelepanu eelkõige kõrgema lisandväärtusega toodete ja selle käitlemise protsessi tõhustamisele. Sektori arendamisel lähtutaks sektori konkurentsivõimest, turupõhisest ELi kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi süsiniku hinnast ning riiklikest keskkonnanõuete piirangutest. Selle alusel plaanitakse tagada tõhusate ning keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamine, mis võimaldab õlitootmise protsessis tekkivaid jääkgaase elektri ning soojuse tootmiseks ära kasutada.

Hoonete energiatõhususe saavutamiseks arendataks õiguskeskkonda selliselt (pöörates eelkõige tähelepanu hoonete energiatarbimiste juhtimislahenduste arendamisele ja paremale rakendamisele), et tarbijad eelistaksid liginullenergiahooneid ja avalik sektor ehitaks maksimaalselt energiatõhusaid uusi avalikke hooneid. Samuti renoveeritaks järkjärgult ja terviklikult olemasolevat hoonefondi (luuakse vajadusel ka riiklikke rahastusvõimalusi) ja suurendataks kinnisvaraomanike teadlikkust hoonete renoveerimise kasulikkusest.

Elektrivõrkude arendamiseks soodustataks energiasüsteemides ülekande-, jaotus-, kütte- ja teiste seotud võrkude arengut. Arengu tagamiseks loodaks sobiv õiguskeskkond, mis soodustaks tarkade võrkude arendamist, millega saaks ühtlustada eri aegadel tootjate ja tarbijate juures tekkivaid tootmisvõimsuse ning energia ülejääke ja puudujääke. Samuti soovitakse tõsta tarbijate teadlikkust energiasäästu positiivsetest mõjudest ja toetataks selliste energialahenduste turulejõudmist, mis aitaks nii kodumajapidamiste kui ka äri- ja tööstustarbijatel energiatõhusust ja energiatarbimisega seotud kulutõhusust suurendada ning sel teel vähendada keskkonnamõjusid.

Soodustataks ka järjest enam taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu soojuse ja elektrienergia tootmises. Selleks juurutataks taastuvenergia koguste hankimisel konkureerivat pakkumismenetlust ja jätkataks riikidevaheliste taastuvenergia koostöömehhanismide kasutamist ning laiendamist.

Transport

Peamisteks prioriteetideks transpordi alal oleks ohutu ja sujuva liikluskultuuri edendamine, mis võimaldaks vähendada kütusekulu, luua kergliikluseks soodne keskkond, parandada liiklusohutust ja suurendada biokütuse kasutamise osakaalu transpordis. Selle saavutamiseks toetataks erinevate haldustasandite, kohalike omavalitsuste ja suuremate avalike asutuste kompetentsi ja haldussuutlikkuse suurendamist (nt transpordi- ja liikluskavade väljatöötamine), et kujundada säästlikku liikluskeskkonda (nt uute tõmbekeskuste ja arenduste rajamine olemasoleva rongiühenduse või muu hea kvaliteediga ühistranspordi teeninduspiirkonda). Kütusekulu vähendamiseks arendataks transpordikütuste tarbimise ja kasvuhoonegaaside heite seiret ning riigi ja kohaliku tasandi võimet analüüsida erinevate transpordipoliitika meetmete kogumõju.

Isiklike transpordivahendite kasutamise vähendamiseks soodustatakse mitmekülgsete ja paindlike liikuvusteenuste, sh lühirendi, autode ja jalgrataste ühiskasutuse arendamist (ning soodustataks ka ökonoomsemate liiklusvahendite kasutamist igapäevaliikluses). Linna parkimisteenuste osas suurendataks elektriautode laadimistaristu ja sõidukimootorite elektrisoojendite kasutuselevõttu ning pöörataks enam tähelepanu parkimiskohtade nõudluse ohjamisele.

Põllumajandus

Põllumajandustootjaid motiveeritaks kliimamõjude vähendamiseks mulla süsinikuvaru ja muldade elurikkust suurendama, mulla struktuuri säilitama ning taimede toitumist parandama. Selle saavutamiseks kaalutakse sobivate keskkonnameetmete (nagu nt biometaani tootmise laiendamine ning nõuded väetamise tõhustamiseks, mineraalsete väetiste asendamiseks orgaanilistega ja karjatamise suurendamiseks) väljatöötamist ja rakendamist, mis võimaldaks maaharijaid suunata mullatüübile sobivale põlluharimisele ja arendada põllumuldade arvestuse pidamist ning taastada püsirohumaid, väikemärgalasid ja puhvervööndeid.

Samuti soodustataks keskkonna- ja kliimasõbralike viljelusviiside ja põlluharimise tavade praktiseerimist (nagu nt minimeeritud maahariduse propageerimine), mis võimaldaks säilitada ja suurendada mulla viljakust süsinikuvaru suurenemise kaudu. Taimede toitumise parandamiseks on ette nähtud välja selgitada täppisväetamise ulatuslikuma rakendamise võimalused ning lämmastikväetiste kasutamise tõhusaimad kogused ja andmisajad, et vähendada toitainete leostumist ja kasvuhoonegaaside teket.

Metsandus

Kliimamuutuste leevendamiseks näeb kliimapoliitika ette, et metsi tuleks majandada säästlikult ja kestlikult. Selle tagamiseks soodustatakse metsamaa tootlikkuse suurendamist näiteks hooldusraie, puistute õigusaegse raie ja metsa kiire uuendamisega kasvukohatüübile sobilike puuliikidega, mis võimaldaks kasutada metsamaa tootmisvõimet parimal moel. Muudatusi tehtaks nii poliitikas kui õigusloomes, et saavutada Eestis toodetud ning kasutatud puittoodetega võimalikult suur süsinikuvaru talletamine toodetes. Oluline oleks ka metsamaa, soode ja turbaalade pindala hoidmine senisel tasemel, et võimaldada CO2-heite sidumise suurendamist atmosfäärist ja metsades süsinikuvaru säilitada.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Kliimamuutustega kohanemise arengukava oleks üks uue raamstrateegia alla kuuluvaid kitsamaid ja konkreetsemaid strateegiaid. Selle eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohaneda. Valdkondi, millele arengukava keskendub, on kaheksa:

  • planeeringud ja maakasutus, kus oleks eesmärgiks vähendada tormi-, üleujutus- ja erosiooniriski, leevendada asustatud aladel soojussaare efekti, suurendada asustuse kliimakindlust. Selle saavutamiseks suurendatakse teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ja riskidest maakasutuses, linnakorralduses ja planeerimises. Samuti tagataks ametnikele võimalus omandada oskused valida parimad lahendused maakasutuses ja planeerimises, et oleks võimalik maandada üleujutusriske ning linnahaljastu ja rohealade kliimariske;

  • inimtervis ja päästevõimekus, kus seatakse eesmärgiks parandada ja arendada päästevõimekust ning inimeste tervise ja vara kaitsmise oskust. Selle tagamiseks arendatakse info-, seire- ja tugisüsteeme ning koostatakse tegevusplaane kliimamuutustest tingitud terviseriskide tõhusamaks juhtimiseks ja maandamiseks;

  • looduskeskkond, kus soovitakse tagada liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus. Selle saavutamiseks tuleb nt tagada elurikkuse säilimine muutuvates ilmastikuoludes, ennetada invasiivsete võõrliikide loodusesse sattumist, neid tõrjuda ja ohjata;

  • biomajandus, milles soovitakse tagada põllu-, metsa-, vee-, kala- ja puhkemajanduse ning turba kaevandamise kliimateadlik ja jätkusuutlik planeerimine. Selleks näeb arengukava ette nt metsade mitmekesisuse, elujõulisuse, tootlikkuse ja tõhusa kasutamise tagamise ning turismi mitmekesistamise ja turistide rahulolu suurendamise;

  • taristu ja ehitised, kus soovitakse arengukavaga vältida kliimamuutuste negatiivset mõju elutähtsate teenuste kättesaadavusele ja hoonete energiatõhususele. Selleks tagatakse transpordisüsteemis liiklus- ja kaubaveo ohutus ning ligipääs elutähtsatele teenustele;

  • energeetika ja energiavarustus, mis seab eesmärgiks energiasõltumatuse, -turvalisuse ja -varustuskindluse säilimise senisel tasemel. Samuti oleks oluline tagada taastuvenergiaressursside kasutamisvõimalus ning suureneda ei tohiks primaarenergia lõpptarbimise maht;

  • majandus, milles soovitakse tagada eelkõige ettevõtjate pädevus kasutada parimal viisil kliimamuutustega kaasnevaid võimalusi ja oskused juhtida nendega kaasnevaid riske. Selle saavutamiseks on vajalik kliimamuutustega kaasnevaid majapidamiste riske maandada ja soodustada kliimamuutuste mõjuga arvestavat ettevõtlust;

  • ühiskond, teadlikkus ja koostöö, mis peaks tagama elanike arusaamise kliimamuutustega kaasnevate ohtude ja võimaluste osas. Selle saavutamiseks tuleb nt tõhustada riskijuhtimist ning tagada riigi- ja KOV-ide asutuste töötajate suutlikkus maandada kliimamuutustega kaasnevaid riske. Samuti on arengukava kohaselt oluliseks asjakohase ja põhjaliku teabe jagamine kliimamuutustest ja nende mõjust Eestile.

Arengukava peaks võimaldama suunata ja ühendada erinevaid meetmeid, mis võimaldavad parandada valmisolekut ja oskusi keskkonnamuudatustega toimetulekuks.

Kokkuvõte

Mõlemad dokumendid on koostatud eesmärgiga viia Eesti teadlikumalt ja sujuvamalt üle madalama süsinikuheitega majandusele. Poliitika põhialused ja kohanemise arengukava käsitlevad pea kõiki olulisi eluvaldkondi, mille osas sekkumine eesmärkide saavutamiseks vajalik on. Kahetsusväärselt võib aga dokumentidest välja lugeda vähest ambitsioonikust nii põlevkivisektorile alternatiividele leidmise kui ka taastuvenergeetika arendamise küsimustes, mis on kliimamuutuste ennetamise seisukohalt otsustava tähtsusega.

Kuigi kliimapoliitika seletuskirjas on põgusalt mainitud võimalust aastaks 2050 minna üle nii põlevkivi kui ka muu fossiilse tahkekütuse vabale elektritootmisele, ei nähtu dokumendist konkreetseid ja otsustavaid samme, mis selle saavutamiseks riigi poolt võtta plaanitakse. Keskendutud on taaskord pigem põlevkivi töötlemise protsessi tõhustamisele ja poliitika eesmärkide saavutamisel loodetakse jätkuvalt eelkõige turupõhistele mehhanismidele ning teaduse ja tehnika arengule. Seejuures on valitsuse viimase aja sammud näidanud, et põlevkivisektori säilitamiseks on riik siiski valmis turumehhanismidesse jõuliselt sekkuma (madala nafta hinna tõttu vähendati möödunud aastal järsult ressursitasusid). Arengukavast võib välja lugeda selle, et kliimamuutuste tõttu ei tohi väheneda taastuvenergiaressursside kasutus, kuid seatud pole ei ambitsioonikaid eesmärke (va kasvanud tuulekiiruse ära kasutamine kodumaise tuuleenergiaressursi kasvatamiseks) taastuvenergiaressurssi suurendamiseks ega jõulisi meetmeid selle saavutamiseks.

Kliimapoliitika põhialuste eesmärgi saavutamiseks - vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega - on KÕKi hinnangul vajalik konkreetsem ja jõulisem tegevusplaan. Vastasel juhul on oht, et jääme pikaks ajaks suureks saastajaks, panustades sellega iga elaniku kohta ebaproportsionaalselt palju kogu planeedi elanikkonda ohustavatesse kliimamuutustesse.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimamuutustega kohanemise arengukava