Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus August 2017
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Telliskivi 60a, A3, III k, 10412, Tallinn | k6k@k6k.ee   

Euroopa Kohus: EL liikmesriigid võivad keskkonna kahjustamise puhuks kehtestada keskkonnavastutuse süsteemist rangemaid reegleid (C‑129/16)

Euroopa Kohus langetas juuli keskpaigas otsuse, milles leidis, et EL riigid võivad keskkonda kahjustavatelt isikutelt nõuda kahjude hüvitamist ning neid karistada ka rangemate reeglite alusel, kui need, mis on kirja pandud EL keskkonnavastutuse direktiivis. Kohus rõhutas, et siseriiklike rangemate reeglite kehtestamine on lubatud, kui need on kantud samast eesmärgist ning on selle suhtes proportsionaalsed.

Vaidlusalune juhtum

Vaidlus sai alguse Ungarist, kus sealne keskkonnainspektsioon määras ettevõttele Túrkevei Tejtermelő Kft. trahvi ettevõtte kinnistul jäätmete ebaseadusliku põletamise eest. Kinnistul asuvas kolmes silohoidlas oli igasühes põletatud 30-40m3 jäätmeid, sh metallijäätmeid, mis pärast põletusplatsilt ära viidi. Ettevõte väitis, et oli andnud kinnisasja 2014. a märtsi keskpaigas ühele inimesele rendile, viimane suri aga kaks nädalat pärast lepingu sõlmimist ja enne jäätmete põletamist(see leidis aset 2014. a juuli alguses).

Ungari keskkonnainspektsioon õigustas ettevõttele trahvi määramist sellega, et Ungari seaduste kohaselt eeldatakse, et kinnistu omanik vastutab keskkonnariskide tekitamise eest kinnistu valdajaga solidaarselt (ühiselt koos kinnistu valdajaga). Kuna antud juhul oli rentnik surnud, peaks vastutama kinnistu omanik.

Euroopa Kohtult nõu küsinud siseriikliku kohtu jaoks oli peamine küsimus selles, kas ja kuidas puutub antud juhul vaidlusesse EL nn keskkonnavastutuse direktiiv, mis eeldab, et ametivõimud tuvastaks ja tõendaks põhjuslikku seost saastaja ja keskkonnakahju vahel.

Keskkonnavastutuse direktiivi kohaldamisala

Euroopa Kohus rõhutas esmalt, et kõigis küsimustes, mis ei ole EL õigusega reguleeritud, võivad EL liikmesriigid kehtestada selliseid reegleid, nagu soovivad. Seejuures ei pea need reeglid tingimata põhinema „saastaja maksab“ põhimõttel, mis on EL keskkonnaõiguse üheks juhtpõhimõtteks.

Järgnevalt hindas kohus, kas antud juhtum võiks olla reguleeritud EL keskkonnavastutuse direktiivi poolt. Kohus viitas, et direktiivi teksti kohaselt ei reguleeri keskkonnavastutuse direktiiv üldjuhul õhusaastet, vaid veekogude, pinnase, kaitsealuste liikide või looduslike elupaikade ohustamist ja kahjustamist. Samas on juba direktiivi preambulas välja toodud, et see hõlmab ka õhu kaudu levivat saastust niivõrd, kui see ohustab või kahjustab eelnimetatud keskkonnaelemente (pinnas, veekogud, kaitsealused liigid ja looduslikud elupaigad). Seda, kas antud juhul piirdus keskkonna kahjustamine õhusaastega või ohustati/kahjustati ka teisi keskkonnaelemente, peab hindama siseriiklik kohus.

Rangemate siseriiklike reeglite lubatavus

Järgmisena hindas Euroopa Kohus, kas Ungari keskkonnainspektsiooni tegevust saab pidada keskkonnavastutuse direktiivi rakendamiseks. Sellele küsimusele vastas kohus eitavalt, kuna ennetus- ja parandusmeetmete asemel määratud trahv ning see, et keskkonnainspektsioon ei pidanud tõestama põhjuslikku seost isiku tegevuse ja keskkonnakahju vahel, ei ole keskkonnavastutuse direktiivile omased.

Samas rõhutas Euroopa Kohus, et direktiivi artikkel 16 lubab rangemate siseriiklike vastutussätete kohaldamist, kui need on direktiivi eesmärgiga kooskõlas. Antud juhul pidas kohus Ungari seaduse sätteid just sellisteks, kuna need aitavad ära hoida keskkonnakahjustusi ning on direktiivi sätetest laiema kohaldamisalaga (asutus ei pea tõestama, et kinnistuomanik vastutab kahju eest, vaid vastupidi, kahju eest vastutamist eeldatakse). Kohus rõhutas vaid, et võetud meetmed peavad vastama ka EL õiguse üldpõhimõtetele, sh proportsionaalsuse põhimõttele.

Kohus leidis viimaks, et kinnistuomanike vastutuse rakendamiseks võib olla kohane ka trahvide määramine, sh olukorras, kus kinnistu omanik pole saastamist takistanud ja saaste tekitajat nimetanud. Samas tuleb ka trahvide puhul järgida proportsionaalsuse põhimõtet, st meede peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv ning ei tohi minna selle saavutamiseks vajalikust kaugemale. Seda, kas trahv oli antud juhul proportsionaalne, peab kontrollima Ungari kohus.

Kohtuotsuse tähendus

Nii Eestis kui mujal EL-s on EL keskkonnavastutuse direktiiviga paralleelselt jäetud kehtima või kehtestatud ka muid keskkonnakahju tekitamise eest vastutust ette nägevaid reegleid. Eestist võib näitena tuua veeseaduse §-s 391, looduskaitseseaduse §-s 77 ning jäätmeseaduse §-s 128 sätestatud kahju hüvitamise reeglid. Euroopa Kohus on oma uues lahendis rõhutanud, et selliste reeglite kehtestamine ja jõustamine on lubatav, ent samas selgitanud, millistel tingimustel. Eelkõige on nõutav, et „paralleelsed“ vastutusreeglid oleksid rangemad, aitaks täita sama eesmärki, mis keskkonnavastutuse direktiiv ning oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed.

Otsuse tekst