Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus Märts 2016
SA Keskkonnaõiguse Keskus |  Kastani 42, 50410 Tartu | k6k@k6k.ee   

Keskkonnaministeerium kavatseb leevendada raiereegleid

Veebruari lõpus avalikustas Keskkonnaministeerium metsaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse. Tegemist on dokumendiga, mille põhjal asutakse uute õigusloome reeglite järgi ette valmistama konkreetsemaid seadusemuudatusi. Järgnevas uudises kirjeldame lähemalt, milliseid probleeme ja milliste vahenditega metsandusvaldkonnas lahendada soovitakse.

Metsaseaduse ja raiemahtude lähiminevik

Viimane kord muudeti kehtivat metsaseadust põhjalikumalt 2013. a lõpus. Sellal tehtud muudatused olid samuti eelkõige kantud soovist metsaraieid hõlbustada ning metsa majandamist omanikele lihtsamaks muuta. Põhimõttelisemad muudatused seisnesid lage- ja turberaielankide piiride suuruse ülempiiride kaotamises ning nn elektroonilise metsateatise registreerimise regulatsioonis. Viimane tähendab sisuliselt metsateatise automaatset väljastamist väljaspool looduskaitseliste piirangutega alasid ja raie tegemise eelduste täitmisel. Raiereeglite leevendamise aluseks oli kehtiv metsanduse arengukava aastani 2020, mille kohaselt olid raiemahud eesmärgiks seatust väiksemad.

Arengukava koostamisest saadik on raiemahud jõuliselt kosunud. Kui veel 2009. a oli uuendusraiete mahuks ca 5,6 milj m3 ja raiete kogumahuks 7,3 milj m3, siis aastal 2014 olid mahud vastavalt 10,7 milj m3 ja 13,2 milj m3. Seega on uuendusraiete maht viie aastaga pea kahekordistunud (raiete kogumahu kasv on olnud vaid mõnevõrra aeglasem). Uuendusraiete maht 2014. aastal ületas seejuures juba arengukavas seatud eesmärke (10,1 milj m3). Raiealade pindala ületas samuti oluliselt arengukavas eesmärgiks seatut – plaanitud 34,5 tuhande ha asemel toimus uuendusraieid ca 51 tuhandel hektaril.

Raievanused ja raieviisid

Väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohaselt on esimeseks probleemiks see, et majandatavate metsade puhul on küpsusvanused, millest alates raieid teha tohib, majanduslikust seisukohast liiga kõrged. Seetõttu jääb omanikel saamata hulk tulu. Vanemad puistud sisaldavad rohkem haigustega puid ning vanuse kasvades väheneb süsiniku sidumine. Teise probleemina tuuakse välja, et mõned raieviisid on oma tingimustelt liiga sarnased. Piisavalt selge pole ka püsimetsa mõiste tähendus.

Eelkirjeldatud probleeme soovitakse VTK kohaselt lahendada turbe- ja valikraie tingimusi muutes ja kaotades teatud piirangud, mida peetakse ministeeriumi poolt ebavajalikeks. Nt soovitakse kaotada aegjärkse raie ajaline piirang, suurendada valikraiel raiuda lubatud häilude läbimõõtu jms. Samuti muudetakse kuusemetsades kehtivaid raievanuseid uuendus- ja valikraie puhul.

Vääriselupaikade kaitse

VTK kohaselt on oluliseks probleemiks ka vääriselupaikade (nn VEP) ebapiisav kaitse ja puudulik kaitse regulatsioon. VEPidele on seatud pindala suuruse ülempiir, mistõttu on osad kaitset väärivad metsaalad hetkel kaitseta. Samuti ei ole selgelt reguleeritud VEPide kaitse avalik-õiguslikele isikutele kuuluvatel maadel (sh KOVidele kuuluvatel maadel).

Muudatustega soovitakse kaotada VEPide pindala suuruse ülempiir – see tooks kaasa täiendava kaitse ca 776 ha suurusel alal. Samuti seataks KOVidele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele sarnaselt riigimetsa majandajatega kohustus kaitsta VEPe. Muuta soovitakse ka VEPide kaitse aluseks olevate lepingute sõlmimise korda. Mh muutuks väikestes VEPides (alla 0,5 ha) kaitse sisuliselt vabatahtlikuks ja maaomanikega enam lepinguid ei sõlmitaks. Samuti ei oleks VEPide kaitseks lepingute sõlmimine suurematel aladel riigile enam kohustuslik, vaid kaalutlusotsuseks.

Metsateatiste menetlemisega seotud küsimused

Metsateatistega seoses soovitakse lahendada kaht probleemi. Ühelt poolt on ministeeriumi hinnangul probleemiks see, et kehtiva korra järgi võib metsateatise esitamine ühel kinnistul muuta võimatuks raie naaberkinnistul. Põhjuseks on, et hetkel arvestatakse langi suurimat lubatud pindala kinnistute ja omanike üleselt, ehk vaadatakse, kui suur oleks erinevatel kinnistutel plaanitud raiete tagajärjel tekkiv lank looduses.

Teisalt peetakse probleemiks, et elektroonilist metsateatise registreerimise süsteemi ei kasutata piisavalt. Selle põhjuseks on nõue, et metsa inventeerimise andmed peavad enne teatise registreerimist ja automaatset kinnitamist olema avalikus metsaregistris nähtavad vähemalt 30 päeva. Selle nõude eesmärgiks on eelkõige naabrite jt raietest puudutatud isikute kaitse, kes saavad teoreetiliselt selle aja jooksul naabriga suhelda ja paluda metsa säilitamist.

VTKs toodud probleemide lahendamise viisina tehakse ettepanek, et raielangi pindalapiirangute täitmist järgitaks tulevikus vaid ühe isiku omandi piires. Metsateatiste elektrooniliselt registreerimist lubataks VTK kohaselt aga kohe pärast inventeerimisandmete sisestamist. Seega saaks raieõiguse sisuliselt kohe pärast inventeerimisandmete sisestamist. See peaks motiveerima metsaomanikke seda mehhanismi rohkem kasutama ja vähendaks halduskulusid.

Metsa inventeerimine ja metsakorraldajate tunnistus

Veel nähakse VTK kohaselt probleemina seda, et metsa inventeerimisüksused on liiga suured (üksuseks on katastriüksus, mis RMK puhul võib olla kuni paar tuhat hektarit). See toob kaasa suured kulud metsa inventeerimiseks ja sellest tulenevalt andmete aeglase uuendamise. Samuti ei anna kehtiv seadus õigust võtta ebakorrektselt või suurte vigadega töötavatelt metsakorraldajatelt nende tööks vajalikku tunnistust. See omakorda halvendab metsakorraldajate tehtava töö kvaliteeti.

Probleemide lahendamiseks soovitakse lubada inventeerimist väiksemate üksuste (eraldiste) kaupa, mis peaks andma ajakohasemad andmed. Samuti tehakse ettepanek rikkumiste korral peatada või kehtetuks tunnistada metsakorraldajatele väljastatud ja töö tegemiseks õigust andev tunnistus.

Muud kavandatud muudatused

Lisaks eeltoodule soovitakse VTK kohaselt lahendada järgmiseid ministeeriumi hinnangul esinevaid probleeme:

·         Metsakahjustuste likvideerimise protsess on ülereguleeritud, menetluses on kattuvaid etappe ja liigset bürokraatiat;

·         Metsaregistri pidamise eesmärk ei vasta tegelikkusele;

·         Erametsanduse toetuste menetlemise protsess on kulukas, samuti ei ole tänane toetuste andmise kord täielikult ühtlustatud Euroopa Liidu metsandusmeetmetes sätestatuga.

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt on muudatuste ühisnimetajaks metsa majandamise lihtsustamine senisest veelgi suuremal määral. Sellele on suunatud nii raievanuseid, metsateatiste menetlemist kui metsa inventeerimist puudutavad kavandatavad muudatused. KÕKi hinnangul on seejuures aga küsitav kavandatavate muudatuste vajalikkus ning mõistlikkus. Äsja avaldatud andmed üle-eelmise aasta raiemahtude kohta näitavad, et metsaraied on juba saavutanud metsanduse arengukavas ette nähtud raiemahud. Täiendavad leevendused toovad suure tõenäosusega kaasa raiemahtude kasvu jätkumise või kiirenemise, mis seab tõsisesse ohtu metsanduse jätkusuutlikkuse (raiemahud ületavad juurdekasvu, st metsaalad ning puidumass hakkavad vähenema). Viimane ei oleks hea ei kliimale ega ka elurikkusele. Arvestades, et meie põhjamaises kliimas avaldavad igasugused muudatused metsanduspoliitikas mõjusid aastakümnete kaugusesse tulevikku, tuleks juhinduda põhimõttest „üheksa korda mõõda, üks kord raiu“.