ÖKOMÄRGIS
Komisjoni otsus,
16. august 2012, millega kehtestatakse trükitud paberile ELi ökomärgise andmise
ökoloogilised kriteeriumid
Otsusega
kehtestatakse analoogselt muude toodetega (varem nt süle- ja lauaarvutid,
valgustid, koopia- ja joonestuspaber) ka trükitud paberile ELi ökomärgise
andmise kriteeriumid.
KESKKONNATASUD
Keskkonnatasude seaduse eelnõu
vähendab kohalikele omavalitsustele laekuvaid kaevandamistasusid
Rahandusministeerium (RahM) on avalikustanud eelnõu keskkonnatasude seaduse muutmiseks, et muuta maavara kaevandamisõiguse
tasude ning veevõtu tasude jaotust riigieelarve ja kohalike omavalitsuste
eelarvete vahel. Maavara kaevandamisõiguse tasu on tasu, mida tuleb maksta
riigile kuuluva maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise
eest. Tasu suurus on määratud kaevandatava maavara mahu või massi
alusel ning see sõltub sellest, millist maavara (nt dolokivi, liiv, kruus,
lubjakivi, põlevkivi) kaevandatakse. Juhul, kui maavara kaevandatakse
üleriigilise tähtsusega maardlas (nt kõigis põlevkivimaardlates), laekub kehtiva seaduse kohaselt 50% tasust riigieelarvesse ja 50% kaevandamisala
kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Kavandatava muudatuse kohaselt hakkaks KOV eelarvesse laekuma 25%
kaevandamisõiguse tasust (kui kaevandatakse üleriigilise tähtsusega maardlas),
ülejäänu jääb riigieelarvesse. Analoogne muudatus tehakse ka tasude osas, mida
tuleb maksta veevõtu eest üleriigilises maardlas. Muudatuse põhjendusena
tuuakse eelnõu seletuskirjas välja, et see aitab ühtlustada KOVide võimalusi
elukeskkonna parandamisel. Keskkonnatasude seaduse kohaselt on keskkonnatasude
eesmärgiks vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega seotud võimalikku
kahju. Kui riigieelarvest rahastatakse keskkonnatasudest laekunud summade eest
tavaliselt otseselt keskkonnakaitselisi meetmeid, siis KOVde jaoks ei ole raha
kasutamise eesmärk olnud seaduses paika pandud ja nn põlevkivivallad on seda
kasutanud lihtsalt eelarvesse laekuva tuluna. RahM on leidnud, et
keskkonnatasud on muutnud KOVde sissetulekute erinevuse ebamõistlikult suureks
ega peegelda nende tegelikke vajadusi. Suurte kaevandusaladega KOV-dele on
keskkonnatasu oluline, kuid ebastabiilne sissetulek, mistõttu on KOVde jaoks
oluline risk nt mõne kaevanduse ootamatu mitteavamine, ning kaevandustest
laekuvad sissetulekud võivad aastate lõikes oluliselt kõikuda.
KOV-dele laekuva kaevandamistasude osa vähendamine on RahM-l olnud plaanis
juba alates 2007. aastast, ent seni ei ole KOV-d sellega nõus olnud. Praegune
eelnõu kujutab endast kokkulepet valitsuse ja Omavalitsusliitude Koostöökogu
vahel, kusjuures muudatuse elluviimise eelduseks on veel mitmed tingimused.
Eelnõu seletuskirja kohaselt KOVde tulubaas muudatuse tulemusena tervikuna ei
muutu, vaid kaevandusalade KOVdele laekuv tasude osa asendatakse osaliselt
tasandusfondi toetusega. Ette nähakse ka nelja-aastane järk-järgult vähenev
kompensatsioon, juhul kui tasandusfondi eraldis ei kata muudatusest tingitud
tulude vähenemist. Muudatused on plaanis jõustada 2013. aasta algusest.
Keskkonnatasude seaduse muutmise
eelnõu ja seletuskiri Eelnõude
Infosüsteemis
Kehtiv keskkonnatasude seadus
RUUMILINE PLANEERIMINE
Vabariigi Valitsus kehtestas üleriigilise planeeringu
”Eesti 2030+”
6. septembril avaldati Riigi Teatajas Vabariigi
Valitsuse korraldus üleriigilise planeeringu ”Eesti 2030+”
kehtestamise kohta. Üleriigiline planeering on pikaajaline strateegiline kava, milles määratakse kogu
riigi ruumilise arengu kõige üldisemad põhimõtted. See annab üldised suunised
maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning riigi
tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate sidumiseks planeeringuga. Üleriigiline
planeering ise ei ole otseselt ühegi objekti rajamise aluseks, vaid on arengut
koordineeriv ja suunav dokument. Planeeringu
algatamist kajastasime lähemalt KÕKi 2010. a märtsikuu uudiskirjas.
”Eesti 2030+”
suunab Eesti järgmise 20 aasta ruumilist arengut, muuhulgas ka peale 2030.
aastat, keskendudes transpordi, asustuse, energeetika, looduskeskkonna ja
merealade arengule. Planeeringu peamine arengueesmärk on tagada
elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas, milleks on vajalikud kvaliteetne
elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste
võrkudega (nt energia, kergliiklusteed). „Eesti 2030+“ visioon põhineb hajalinnastumisel – ühtseks tervikuks seotakse kompaktsed linnad,
eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise
võrdselt ühepalju. See põhineb läbimõeldud transpordiühendustel
nii Eesti siseselt kui välismaaga, sh raudtee arendamisel. Lisaks on tähelepanuväärivad suunad seatud energeetika valdkonnas – Eesti energiavarustuse võimaluste
avardamine, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega, kliimale
soovimatu mõju vältimine, taastuvenergia suurema osakaalu saavutamine, energiasäästlike
meetmete rakendamise tagamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.
Muuhulgas märgitakse planeeringus, et järgneval aastakümnel hakkavad Eesti
valikuid territooriumi ja loodusressursside kasutamise kavandamisel ja
suunamisel määrama hetkel väljatöötatav rohetaristu
strateegia, „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” ning valmiv
looduskaitse arengukava aastani 2020.
Üleriigilise planeeringu lisana on koostatud ka planeeringu elluviimise
tegevuskava,
mis katab peamisi riigi tegevusvaldkondi, millest planeeringu eesmärkide
saavutamine sõltub. Planeeringu elluviimise tegevuskava täitmist on kavas
arutada valitsuse istungil vähemalt kord kahe aasta jooksul.
Vabariigi Valitsuse
korraldus üleriigilise planeeringu kehtestamise kohta Riigi Teatajas
Üleriigilise planeeringu tekst (pdf) planeeringu temaatilisel
veebilehel
Üleriigilise planeeringu elluviimise tegevuskava (pdf) planeeringu temaatilisel
veebilehel
Üleriigilise planeeringu seletuskiri Eelnõude
Infosüsteemis (EIS)
KÕKi 2010. a
märtsikuu uudiskiri üleriigilise
planeeringu algatamise kohta
KLIIMAMUUTUS
Austraalia ja EL ühendavad KHG
kauplemise süsteemid
28.
augustil teatas Euroopa Komisjon, et Austraalia ja EL kavatsevad ühendada
kasvuhoonegaaside (KHG) kauplemise süsteemid. Selline areng võimaldab tulevikus ELi ja Austraalia ettevõtetel
kasutada nii Austraalia kui ka ELi süsteemist pärinevaid heitkoguse
saastekvoote. Esialgu, alates 2015. aasta keskpaigast võimaldatakse üksnes Austraalia
ettevõtetel kasutada Euroopa Liidu KHG saastekvoote. Lõplikult ühendatakse KHG
kauplemissüsteemid regioonidevaheliselt hiljemalt
alates 1. juulist 2018. a –
seejärel avaneb ka ELi ettevõtetele võimalus kasutada Austraalia saastekvoote.
Nii Austraalia kui
ka Euroopa Liidu heitkoguste kauplemise süsteemid põhinevad sarnasel skeemil – suurimad
kasvuhoonegaaside tootjad on sunnitud (vähemalt teatud ulatuses) hankima oma
heitele vastava koguse saastekvoote. Keskkonnasäästlikumad ettevõtted saavad
omakorda müüa oma kasutamata saastekvoote suurematele saastajatele.
Euroopa Komisjoni pressiteade (ingl k)
Komisjoni otsus, 17. august 2012, millega muudetakse otsuseid 2010/2/EL ja
2011/278/EL seoses selliste sektorite ja allsektoritega, mille puhul
kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu peetakse märkimisväärseks (teatavaks
tehtud numbri C(2012) 5715 all
Mineraalvilla ja klaaskiutooteid tootvad ettevõtted saavad sarnaselt
teistele otsustes loetletud ettevõtetele õiguse tasuta kasvuhoonegaaside
heitekvootidele
Kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate
ring laieneb
5. septembril avaldati Riigi Teatajas Vabariigi Valitsuse määruse muudatused, mille kohaselt lisatakse
kasvuhoonegaaside (KHG) kauplemise süsteemi mõned uued tegevusvaldkonnad.
Muudatuste ajendiks on EL direktiivi 2009/29/EÜ (KHG kauplemise süsteem) lisas 1 nimetatud KHG tegevusalade lisamine
Eesti siseriiklikku õigusesse. Muudatuste kohaselt laieneb KHG kauplemise
süsteem alates 1. jaanuarist 2013. aastast, mil algab kolmas KHG
kauplemisperiood (2013-2020), ka käitajatele, kes tegelevad alumiiniumi,
lämmastikhappe, adipiinhappe, glüoksaali, glüoksüülhappe ja ammoniaagi
tootmisega. Need ettevõtted peavad edaspidi KHG emiteerimiseks omama KHG
heitkoguse luba ja saastekvoote. Eelnõu seletuskirja kohaselt Eestis sellised
ettevõtted puuduvad, mistõttu määruse muudatustel hetkel praktiline mõju ilmselt
puudub.
Määrusesse lisatakse ka seni kehtinud õigusega võrreldes detailsemad
reeglid põletusseadmete summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamiseks, millest
lähtudes selgitatakse välja käitise kuulumine KHG kauplemise süsteemi. Näiteks
täpsustatakse määruses tehnilised üksused, mida tuleb nimisoojusvõimsuse
arvutamisel arvesse võtta – nendeks võivad olla igat tüüpi katlad, põletid,
turbiinid, soojendid, sulatusahjud, jäätmepõletusahjud, kuivatid, mootorid jne.
Edaspidi tuleb liita kõigi selliste ühe käitise osaks olevate tehniliste
üksuste nimisoojusvõimsused, kus põletatakse kütuseid. Muudatused jõustuvad 1.
jaanuaril 2013. a.
Määruse muudatuste
tekst Riigi Teatajas
Määruse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)
(pdf)
ENERGEETIKA
Novembrist saavad tarbijad rehvide
kohta rohkem infot
1. novembrist jõustuvad EL määruse (EÜ) nr 1222/2009 (rehvide
märgistamise kohta)
nõuded. Määrus on kõigis EL riikides otsekohaldatav õigusakt, mis kohustab
rehvide tootjaid ja edasimüüjaid andma tarbijatele infot müüdavate rehvide
kohta. Sarnaselt nt pesumasinate ja teleritega tuleb rehvide müügikohas välja
panna märgis ning rehvidele kinnitada kleebis, millel on info rehvide
kütusesäästlikkuse, märjal teel pidavuse ning
sõidul tekkiva mürataseme kohta.
Rehvide märgistamise nõude eesmärgiks on lihtsustada tarbijate jaoks
teadlike valikute tegemist. Rehvide valik mõjutab oluliselt autode kütusekulu –
veeretakistuse arvele võib lugeda 20-30% auto kütusekulust. Kuna aga
veeretakistuse vähendamine võib lisaks kütusekulu vähendamisele kaasa tuua ka
halvema pidavuse märjal teel, on oluline teha tarbijale teatavaks ka
sellekohane info. Lisaks aitab rehvi kasutamisel tekkiva mürataseme
väljatoomine valida rehve, mis vähendavad liiklusega kaasnevat müra.
Uusi nõudeid kohaldatakse rehvidele, mis on toodetud pärast käesoleva aasta
1. juulit. Eesti kontekstis on ka oluline, et märgistamise nõuded ei kehti
naastrehvide suhtes.
EL määruse (EÜ) nr 1222/2009 tekst (pdf)
Euroopa Komisjoni temaatiline veebileht rehvide märgistamise
kohta (ingl k)
Hakatakse koostama uut transpordi
arengukava
6. septembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks transpordi arengukava 2014-2020 koostamise
ettepaneku, tehes
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ülesandeks arengukava sisu
väljatöötamise. Transpordi arengukava kujutab endast strateegilist dokumenti,
mis on aluseks kogu transpordisüsteemi arendamisele. Hetkel kehtiv arengukava 2006-2013 kehtestati Riigikogu poolt 2007. a jaanuaris.
Arengukava koostamise ettepanek seab raamid
arengukava koostamisele – selles on välja toodud nii transpordivaldkonna
probleemid, arengukava ülesanne, ülesehitus kui ka edasine ajakava. Erinevalt
kehtivast arengukavast ei tooda ettepanekus probleemina välja mitte
konkreetseid vajakajäämisi (nt ühistranspordi kasutuse madal osakaal,
liiklusõnnetused), vaid praeguse liikumise mugavuse, kiiruse ja turvalisuse
erinevust isikute soovidest. Peamisteks probleemseteks valdkondadeks on
koostamise ettepaneku kohaselt nt liikumiskeskkonna kvaliteet, ühistranspordi
liikumissagedus ja mugavus, aga ka taristu rajamise ja fossiilkütuste
kasutamisega seotud negatiivne keskkonnamõju ning negatiivne mõju
looduskeskkonnale.
Arengukava koostamise ettepanek püstitab uue
arengukava eesmärgi – tagada inimeste ja kaupade liikumine mugaval, kiirel,
ohutul ja jätkusuutlikul moel. Samas ei sisalda see konkreetseid meetmeid selle
saavutamiseks, need pannakse paika arengukava eelnõu koostamise käigus. Viimane
peaks toimuma kuni käesoleva aasta lõpuni ning selle osana peaks kaasatama ka
laiemat avalikkust. MKM peab arengukava valitsusele esitama järgmise aasta
aprilliks.
Transpordi arengukava 2014-2020 koostamise
ettepaneku materjalid Eelnõude Infosüsteemis
Transpordi arengukava 2006-2013 (pdf)
Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded muutuvad rangemaks
5. septembril
avaldati Riigi Teatajas majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) määrus, millega
karmistatakse hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid. Võrreldes varasema määrusega käsitleb uus terviktekst vaid nõudeid hoonete energiatõhususele, aga mitte
enam energiatõhususe arvutamise metoodikat. Nimetatud metoodika kehtestatakse
iseseisva MKM määrusega. Kuigi uues määruses säilitatakse kehtivad põhimõtted, siis täpsustatakse ja
lisatakse ka mõned mõisteid (nt nullenergiahoone).
Energiatõhususe miinimumnõuetest olulisim on energiatõhususarv, mis
iseloomustab hoone kompleksset energiakasutust. Energiatõhususarvu
piirväärtusi ei tohi ehitatavate või oluliselt rekonstrueeritavate hoonete
puhul ületada. Uue määrusega
kehtestatakse senistest rangemad kohustuslikud energiatõhususarvu piirväärtused
vastavalt EL direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta Näiteks, kui varasemas
määruses on ehitatava väikeelamu energiatõhususe piirväärtuseks 180 kWh/(m2a),
siis uues määruses on selleks 160 kWh/(m2a).
Eelnõu seletuskirja
kohaselt suurendavad rangemad energiatõhususe miinimumnõuded hoonete ehitamise
ning olulise rekonstrueerimise maksumust 5-10 %. Määrus jõustub 9. jaanuaril
2013.
Määruse tekst Riigi
Teatajas
Määruse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)
VÄLISÕHU KAITSE
Defineeriti põlevkivikütet kasutava suure põletusseadme
mõiste
21. augustil avaldati Riigi Teatajas Vabariigi
Valitsuse määruse muudatused, mis puudutavad
paiksetest ja liikuvatest saasteallikatest eralduvate teatud saasteainete
(vääveldioksiid, lämmastikoksiid, lenduvad orgaanilised ühendid, ammoniaak)
heidete summaarseid piirkoguseid ja nende saavutamise tähtaegu. Määruse
muudatustega võetakse üle EL direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade
kohta.
Määruse muudatuste kohaselt täpsustatakse mõningaid mõisteid ning
defineeritakse põlevkivikütet kasutava suure põletusseadme mõiste. Muudatuste
vajalikkus on tingitud praktikas esinenud probleemidest seoses põlevkivi
kasutava suure põletusseadme mõistega. Mõiste on oluline selliste põletusseadmete
suhtes kehtivate erandite tõttu. Nimelt anti Eesti EL-ga ühinemise lepingus
põlevkivi kasutavatele suurtele põletusseadmetele üleminekuperiood kuni 2015.
aasta 31. detsembrini, mil nad ei pea vääveldioksiidi ja tahkete osakeste
heitkoguste piirväärtusi järgima. Samas kohustati Eestit piirama põlevkivi
kasutavate põletusseadmete vääveldioksiidi summaarset heitkogust.
Määruse muudatuste tekst Riigi Teatajas
Määruse muudatuste eelnõu ja seletuskiri Eelnõude
Infosüsteemis (EIS)
Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse
nr 55 „Liikuvate saasteallikate andmeid esitama kohustatud isikute loetelu,
andmete esitamise tähtaeg ja vorm“ muutmine
Määrus sisaldab vormilisi
muudatusi seoses Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse asendamisega
Maanteeametiga, mõnede Keskkonnateabe Keskusele esitatavate andmete täpsustamisega
ning sadamatele teatud andmete esitamise kohustuse kaotamisega.
LOODUSKAITSE
Komisjoni
määrus (EL) nr 791/2012, 23. august 2012, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 865/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ)
nr 338/97 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) looduslike looma- ja
taimeliikidega kauplemisega seotud teatavate sätete osas
Määrusega muudetakse looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise
kauplemisega seotud tingimusi (nt isendite identifitseerimise ja märgistamise
tingimused, teatavate dokumentide tagasiulatuvalt väljaandmine, isikliku omandi
sertifikaatide väljaandmise tingimused jne).
MEREKAITSE
Keskkonnaministeerium teatas Eesti
merestrateegia esimese etapi valmimisest
Keskkonnaministeerium (KKM) on teatanud merestrateegia esimese etapi
valmimisest ja sellele järgnevatest aruteludest. KKM kodulehel on avalikustatud
kolm aruannet Eesti mereala keskkonnaseisundi hindamise kohta:
- Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgse
hindamise aruanne;
- Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgse
hindamise sotsiaal-majandusliku analüüsi aruanne;
- Eesti mereala hea keskkonnaseisundi indikaatorite
ja keskkonnasihtide kogumi aruanne.
Merestrateegia koostamise kohustus tuleneb EL direktiivist 2008/56/EÜ,
millega kehtestatakse EL merekeskkonna poliitika alane tegevusraamistik (nn
merestrateegia raamdirektiiv). Direktiivi kohaselt peavad kõik liikmesriigid
töötama välja ja rakendama merestrateegia, et saavutada või säilitada
mereakvatooriumis hea keskkonnaseisund hiljemalt aastaks 2020. Merestrateegia
koostamine algab merealade keskkonnaseisundi hindamisest (millega ongi KKM
poolt avaldatud tööde puhul tegemist), edasi tuleb kavandada juba meetmeid, et
keskkonnaseisundit parandada või hea keskkonnaseisund säilitada.
Merestrateegia raamdirektiivist tulenevalt peaks edasiste tegevuste ajakava
merestrateegia koostamisel olema järgmine: 15. juuliks 2014 tuleb kehtestada ja
rakendada sihtide pidevaks hindamiseks ja ajakohastamiseks mõeldud
seireprogramm, aastaks 2015 hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või
säilitamiseks mõeldud meetmeprogramm, ning aastaks 2016 meetmeprogrammi juba
rakendada.
Esimese etapi valminud tööde osas ootab KKM arvamusi 4. oktoobriks; 1.
oktoobril on KKM plaanis pidada avalik koosolek valminud tööde tutvustamiseks.
KKM
teade merestrateegia esimese etapi valmimise kohta
Merestrateegia koostamisega seotud materjalid KKM kodulehel
Merestrateegia raamdirektiiv
Lisalugemist merealade kasutamise suunamise kohta:
K. Vaarmari. Merealade kasutamine ja
kaitse: konkurents ja võidujooks
K. Broks. Merestrateegia raamdirektiivi
ülevõttev veeseaduse muudatus merestrateegiat ei käsitle
MAAPÕU
Aruanne: põlevkivi kaevandati 2011. aastal rohkem,
ent kasutati vähem elektri tootmiseks
Vabariigi Valitsuse 6. septembri istungil esitleti Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008-2015 (PÕKK) täitmise 2011. a aruannet. PÕKK on strateegiline dokument, mis määrab
põlevkivi kasutamise ja vajaliku tehnoloogia arendamise suunad, eesmärgid ja
põhimõtted aastani 2015. Aruanne, mis on PÕKKi vastuvõtmisest alates juba
kolmas, annab ülevaate põlevkivi kasutamise ning PÕKKs ettenähtud eesmärkide
saavutamise kohta möödunud aastal.
Aruande kohaselt kaevandati 2011. aastal põlevkivi kokku 15,9 milj tonni,
mida on tuntavalt vähem kui arengukavas ettenähtud ülempiir 20 milj tonni, ent
1,9 milj tonni enam kui 2007. a (nn baastase). Seejuures on põlevkivist
toodetud elektri osakaal kogu elektritootmises vähenenud 84,5 %-ni (2007. a
93,6%), põlevkiviõli toodang suurenenud aga 7% võrra. Põlevkivivaru
kaevandamise kaod olid baastasemega võrreldes sama suured, ning
allmaakaevanduste osakaalu tõusu tõttu võivad need veelgi suuremaks muutuda.
Põlevkivi jäätmete koguhulk on võrreldes baastasemega tõusnud, hoolimata
sellest, et jäätmete hulk ühe tonni töödeldud põlevkivi kohta on vähenenud.
Aruandes tuuakse välja, et veel käesoleval aastal kuulutatakse välja
riigihange järgmise perioodi põlevkivi kasutamise arengukava (2016-2030)
koostamiseks vajalike andmete analüüsiks (KÕKile teadaolevalt on vastav
riigihange juba suvel ka läbi viidud). Samuti on tellitud või tellimisel
mitmeid uuringuid ja analüüse, mis on aluseks keskkonnatasude (sh põlevkivi
kaevandustasu) määrade kehtestamiseks perioodiks 2016-2020.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava
2008-2015 (PÕKK) (pdf)
PÕKK 2011. a täitmise aruanne (pdf)
GMOD
Euroopa Kohus: liikmesriik ei või keelata GMOde
kasvatamist oma territooriumil argumendiga, et ei ole veel kehtestatud meetmeid
GM-, tava- ja mahepõllunduse kooseksisteerimiseks
Euroopa Kohus on teinud 6. septembril otsuse kohtuasjas C-36/11, milles lahendas Itaaliast laekunud
eelotsusetaotlust. Taotlus esitati ettevõtte Pioneer Hi Bred Italia Srl ja
põllumajandusega tegeleva ministeeriumi vahelise kohtuvaidluse raames. Ettevõte
oli vaidlustanud ministeeriumi teate, et viimane ei saa ettevõtte poolt
esitatud taotlust geneetiliselt muundatud (GM) maisi kasvatamiseks läbi vaadata
enne, kui Itaalia maakonnad ei ole vastu võtnud GM- ning tava- ja mahekultuuride
kooseksisteerimise meetmeid.
GMOde turustamise ja kasvatamise lubamiseks on EL tasandil seatud sisse
üsna keerukas menetlus, ent kui GM-toode on EL tasandil turustamisloa saanud,
võib seda ilma edasiste turustamispiiranguteta kasvatada kõigis EL liikmesriikides.
Kooseksisteerimise ehk samaaegse viljelemise meetmed peaksid samas tagama, et
kõigil talunikel Euroopa Liidus on vaba valik tootmisviisi – kas tava-, mahe-
või geneetiliselt muundatud organisme (GMO) kasutava põllunduse – kasutamiseks.
Kuna GMOde kasvatamine on tava- ja mahepõllumeeste jaoks võimalikuks
saasteallikaks (mis tavapõllumeestele võib tähendada lisakohustusi toodete
märgistamise ja jälgitavuse nõuete täitmise näol, mahepõllumeestele
mahetootmise välistamist), on EL direktiiviga 2001/18/EÜ antud EL liikmesriikidele õigus võtta tarvitusele
meetmeid, et ära hoida GMOde ettekavatsemata esinemine teistes toodetes.
Euroopa Komisjon on välja andnud nn kooseksisteerimise soovitused, mille kohaselt võivad sellisteks
kooseksisteerimist tagavateks meetmeteks olla nt kohustuslikud vähimad vahemaad
GM- ja muude põldude vahel, info vahetamine külviplaanide kohta, masinate
puhastamise meetmed jmt. Mitmed EL liikmesriigid on püüdnud lahendada
GM-kultuuridest tekkiva võimaliku saaste probleemi sellega, et on kuulutanud
või andnud regioonidele võimaluse kuulutada teatud piirkonnad üldse GMO-vabaks.
Vaidlusaluse GMO – maisiliini MON 810 – turustamiseks on Euroopa Liidus
esimene luba antud juba 1998. aastal. Maisiliin on kantud EL ühiste
põllumajandustaimete sordikataloogi. Seetõttu leidis Euroopa Kohus kõnealuses
kohtuasjas, et selle GM-maisi kasvatamiseks ei oleks Itaalia tohtinud
kehtestada siseriikliku loa taotlemise kohustust, vaid kasvatamist tuleb lubada
ka ilma siseriikliku loata. Samuti ei olnud Kohtu arvates õigustatud GMO-de
kasvatamise piirang põhjendusel, et maakondades ei ole veel kehtestatud
kooseksisteerimise meetmeid. Vastupidine
seisukoht tähendaks Kohtu arvates liikmesriikide jaoks ajaliselt piiramatut
võimalust GMO-de kasvatamine keelata, hoidudes lihtsalt igasugusest tegevusest
kooseksisteerimise meetmete kehtestamiseks. Selline keeld ei ole kohtuotsuse
kohaselt aga õiguspärane.
Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas
C-36/11
Kooseksisteerimise teemaline
info Eesti Keskkonnaühenduste Koja veebilehel
KALANDUS
Kalapüügilubade taotlemine ja andmise menetlus muudeti osaliselt
elektrooniliseks
5. septembril avaldati Riigi Teatajas Vabariigi
Valitsuse määruse muudatused, mis puudutasid kalapüügilubade taotlemise ja andmise protsessi, peamiselt
seoses elektroonilise andmeedastuse arenguga. Lisaks ajakohastatakse määruse
lisasid seoses elektroonilise andmeedastusega ning viiteid EL õigusaktidele.
Muudatuste tulemusena võib kalapüügiloa taotluse
esitada nüüd ka elektrooniliselt ning loa andja ei pea edaspidi enam otsuseid
pitseriga kinnitama. Samuti antakse kalapüügiloa taotlejale võimalus juba
taotluse esitamisel märkida, kas ta soovib loa andmise otsuse ja ajaloolise
püügiõiguse jaotuse otsuse ning sellega seotud kirjavahetuse kätte saada paberkandjal
(posti teel) või elektrooniliselt. Lisaks edastatakse muudatuste kohaselt edaspidi
loa andmise otsus loa taotlejale alles pärast ajaloolise püügivõimaluse jaotuse
otsuse tegemist, kui arvutatakse ka ajaloolise püügivõimalus. Sellega
välistatakse edaspidi taotlejale mitme järjestikuse dokumendi edastamist
lühikese aja jooksul.
Määruse muudatused laienevad kutselise kalapüügi valdkonnas nii kalalaeva
kalapüügiloale kui ka kaluri kalapüügiloale. Kehtivaid
kalapüügilubasid välja ei vahetata.
Määruse muudatuste
tekst Riigi Teatajas
Määruse muudatuste eelnõu ja seletuskiri Eelnõude
Infosüsteemis (EIS)
JAHINDUS
Kooskõlastusringile saadeti uue jahiseaduse eelnõu
Keskkonnaministeerium saatis 31. augustil
kooskõlastusringile uue jahiseaduse eelnõu, mis võrreldes kehtiva
jahiseadusega suurendab maaomanike õigusi jahinduses. Kajastasime uue
jahiseaduse eelnõu kontseptsiooni lähemalt juba 2010. a juunikuu
uudiskirjas. Eelnõule on võimalik seisukohti esitada kuni 21.
septembrini.
Kehtiva jahiseaduse rakendamisel
on tekkinud konfliktid maaomanike ja jahimeeste vahel, mistõttu maaomanikud on soovinud võrreldes kehtiva
õigusega suurendada maaomanikele kuuluvaid õigusi jahinduses. Ehkki maaomanikud on soovinud jahipiirkondade moodustamise õigust, neile
seda eelnõu kohaselt ei võimaldata – praegused
jahipiirkonnad säilivad. Samas antakse maaomanikele õigus jahipiirkonna kasutaja välja vahetada juhul,
kui enamus jahipiirkonda jääva maa omanikest (2/3 jahipiirkonna pindalast) seda
nõuab. Samuti on jahipidamine enamasti lubatud vaid maaomanikuga lepingu sõlmimisel, välja arvatud
kui jahipidamine toimub piiramata või tähistamata alal. Lepingus määratletakse
ka ulukikahjustustega seonduv kahju hüvitamine. Eelnõu kohaselt on maaomanikul
võimalik jahimehelt nõuda ka osalist kahju hüvitamist, kui kokkulepet kahju
hüvitamiseks ei õnnestu sõlmida.
Veel üheks olulisemaks muudatuseks on maakondadesse jahindusnõukogude moodustamine, kuhu kuuluvad nii jahimehed kui
ka maaomanike esindajad. Nõukogu pädevuses on riigile ettepanekute tegemine
jahimaade jaotamisega seonduvalt ning uluksõraliste küttimispõhimõtete (sh
küttimismaht ja –struktuur) kooskõlastamine ja otsustamine. Kehtiva jahiseaduse
kohaselt kehtestab uluksõraliste küttimismahud riik.
Lisaks sisaldab uus jahiseaduse
eelnõu mitmeid muid muudatusi kehtiva õigusega võrreldes (nt suurulukite
nimekirja uue jahiuluki – hallhüljes –
lisamine; püstoli või revolvri kasutamise õigus kinni püütud väikeuluki
surmamiseks; jahitunnistuse kehtivusaja pikendamine kümne aastani jne).
Jahiseaduse eelnõu ja seletuskiri Eelnõude Infosüsteemis (EIS)
KÕKi 2010. a
juunikuu uudiskiri jahiseaduse eelnõu kontseptsiooni kohta
|