k6k Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.
Keskkonnaõiguse keskus



MÄRTS 2012

Kui uudiskiri näib e-mailis imelik, vaata seda veebis.

Uudiskirja saab endale elektrooniliselt tellida siin, loobumiseks palume saata teade aadressile k6k@k6k.ee


Hea lugeja!

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõud on avalikustatud ja nende osas on võimalik arvamust avaldada. Diskussiooni ärgitamiseks oleme andnud uudiskirjas ülevaate eelnõudega plaanitavatest suurematest muudatustest. Muud uudised räägivad olulisematest värsketest Euroopa Kohtu otsustest avalikkuse kaasamise ja keskkonnamõju hindamise teemal, energiatõhususe direktiivi eelnõu heakskiitmisest Euroopa Parlamendi poolt, geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemise nõuetest jpm.

Head lugemist!



Peateemad

Uus planeerimisseadus: ülevaade avalikustamisel olevast eelnõust

 

Uus ehitusseadustik: ülevaade avalikustamisel olevast eelnõust

 

Euroopa Kohus selgitas transpordiprojektidele parlamendi poolt lubade andmise tingimusi ja selliste otsuste vaidlustamise võimalusi

 

lühiuudised

  1. Euroopa Komisjon avalikustas teatise EL keskkonnaõiguse rakendamise kohta

Keskkonnaalased õigused

  1. Euroopa Kohus: õigusloomet puudutavale teabele võib juurdepääsupiirangu seada üksnes kuni õigusloomeprotsessi lõpuni

Keskkonnamõjude hindamine

  1. Euroopa Kohus: KSH kohustuse rikkumise tulemusena tühistatud õigusakti mõju on erandkorras lubatud säilitada

Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll

  1. Euroopa Komisjon selgitas PVT viitedokumentide koostamise korda ning sisu

Kliimamuutus ja energeetika

  1. Euroopa Parlamendi energeetikakomisjon andis heakskiidu energiatõhususe direktiivi eelnõule
  2. Käitajad peavad 30. aprilliks esitama kasvuhoonegaaside saastekvoodid aastatel 2008-2011 tekitatud heite eest

Välisõhu kaitse

  1. Euroopa Komisjon täpsustas suurte põletusseadmete riikliku üleminekukava korda

Looduskaitse

  1. Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon võõrliikide teemal

Vesi

  1. Kodumajapidamises kasutatavates pesuvahendites piiratakse fosfaatide sisaldust
  2. Muudatused avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas
  3. Keskkonnaministeerium algatas veemajanduskavade ajakohastamise
  4. Projekteerijad ja puurijad saavad andmeid puurkaevude ja -aukude kohta esitada ka e-keskkonnaameti kaudu

Mullakaitse

  1. Euroopa Komisjon: mulla degradeerumisega tuleb tõhusamalt tegeleda

Ohtlikud ained

  1. Euroopa Komisjon lisas REACH määruse eriti ohtlike ainete loetellu 8 uut ainet

GMOd

  1. Põllumajandusministri uus määrus täpsustab geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemise nõudeid

Uus planeerimisseadus: ülevaade avalikustamisel olevast eelnõust

21. veebruaril avalikustas justiitsministeerium eelnõude infosüsteemis uue planeerimisseaduse eelnõu. Koos ehitusseadustikuga alustati selle eelnõu väljatöötamist juba 2008. aastal. Eelnõu kohaselt ei too uus planeerimisseadus kaasa planeerimise alustalade ümberkujundamist – jätkuvalt toimuks ruumiline planeerimine Eestis nelja tasandi planeeringute kaudu – üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Samuti jäävad üldjoontes paika kohaliku tasandi planeeringute menetluse põhimõtted Samas on kehtiva õigusega võrreldes siiski kavas mitmeid olulisi muudatusi. Siinkohal on antud neist üksnes üldine ülevaade, et ärgitada lugejaid eelnõuga tutvuma ja diskussioonis osalema.

Loe lähemalt


Uus ehitusseadustik: ülevaade avalikustamisel olevast eelnõust

21. veebruaril avalikustati eelnõude infosüsteemis (EIS) ehitusseadustiku eelnõu. Eelnõu on justiitsministeeriumi juhtimisel välja töötatud koos uue planeerimisseaduse eelnõuga ning sellesse on koondatud kõik olulisemad ehitusvaldkonda reguleerivad normid. Kuigi eelnõu koostamisel on eeskuju võetud kehtivast ehitusseadusest, on sellesse plaanitud teha hulgaliselt muudatusi ning seadustiku eriossa koondatakse mitmeid hetkel eriseadustega reguleeritavaid valdkondi, nt tee-ehitus. Üheks olulisemaks muudatuseks keskkonnaõiguse rakendamise seisukohalt on ehitusloa ja kasutusloa kohustuse ulatuse vähendamine.

Loe lähemalt


Euroopa Kohus selgitas transpordiprojektidele parlamendi poolt lubade andmise tingimusi ja selliste otsuste vaidlustamise võimalusi

Euroopa Kohus on 16. veebruaril teinud otsuse kohtuasjas nr C-182/10, milles on selgitanud, millistele tingimustele peab vastama projekti tegevusluba, mis ei ole antud haldusaktina, vaid on kinnitatud seadusandliku aktiga. Kohtu tõlgenduste kohaselt peavad ka seadusandliku aktiga tegevuslubade kinnitamisel jälgima, et oleksid täidetud EL direktiivi 85/337/EMÜ (nn keskkonnamõju hindamise direktiiv) eesmärgid, ehkki sellised aktid iseenesest KMH direktiivi kohaldusalasse ei kuulu. Samuti peab selliste aktide vaidlustamise võimalus olema tagatud samas ulatuses nagu haldusaktina antavate tegevuslubade puhul.

Loe lähemalt


ULDOLULIST

Euroopa Komisjon avalikustas teatise EL keskkonnaõiguse rakendamise kohta

Euroopa Komisjon avalikustas 7. märtsil teatise (COM 2012) 95, milles kirjeldatakse nii EL keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamisega soetud väljakutseid kui ka võimalikke lahendusi nendega tegelemiseks. Dokument ei ole esimene omalaadne, Euroopa Komisjon avaldas keskkonnaõiguse rakendamise alase teatise ka 2008. aastal.

Komisjoni hinnangul on EL keskkonnaõiguse tõhus ning ühetaoline rakendamine oluline nii keskkonna ja inimtervise kaitseks kui ka ettevõtjatele õigusselguse loomiseks ja EL ühisturu toimimiseks. EL keskkonnaõiguse mitterakendamine toob kaasa ka märkimisväärse rahalise kahju; teatise kohaselt on kaasnevate kulude rahaliseks suuruseks ümmarguselt 50 miljardit eurot aastas. Olemasoleva seadusandluse täiemahuline rakendamine tooks endaga teisalt kaasa hinnanguliselt 400 000 uut töökohta.

Komisjon leiab, et EL õiguse parema rakendamise huvides on vaja parandada nii info kättesaadavust kui ka õigusrikkumistele reageerimist erinevatel tasanditel (riiklik, regionaalne, kohalik). Teave keskkonnaõiguse rakendamise praktika kohta tuleks võimalikult suures ulatuses teha interneti vahendusel erinevatele osapooltele kättesaadavaks. Teisalt on oluline tagada normide täitmist kogu Euroopa Liidus. Selleks on vaja tõhustada järelevalveorganite tööd, muuhulgas soovib Komisjon kaaluda uute EL õigusaktide puhul spetsiifiliste järelevalvesätete lisamist ning hinnata EL tasandi järelevalvemehhanismide loomise võimalusi lisaks riiklikele süsteemidele. Samuti aitab EL keskkonnaõiguse jõustamist tagada see, kui liikmesriikide poolt luuakse varasemast tõhusamad viisid kodanike ja organisatsioonide kaebuste läbivaatamiseks haldusorganite ning kohtute poolt.

Euroopa Komisjoni teatis ei too otseselt kaasa õiguslikke muudatusi, küll on see aga aluseks Euroopa Liidu 7. keskkonnaalase tegevusprogrammi väljatöötamisele ning annab üldiseid suuniseid tulevaste õigusaktide väljatöötamiseks.

Vt Euroopa Komisjoni teatise teksti (pdf, ingl k)

Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet


KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Euroopa Kohus: õigusloomet puudutavale teabele võib juurdepääsupiirangu seada üksnes kuni õigusloomeprotsessi lõpuni

Euroopa Kohus tegi 14. veebruaril kohtuasjas C 204/09 otsuse, milles selgitas EL direktiivi 2003/4/EÜ (nn keskkonnainfo kättesaadavuse direktiiv) art 2 punktis 2 sätestatud riigiasutuse mõistet ning direktiivi kohaldamist keskkonnaalast seadusandlust puudutavale teabele. Kohtuasi puudutas Saksamaa klaasitootja teabenõuet keskkonnateemadega tegelevale ministeeriumile juurdepääsu saamiseks teabele seoses perioodil 2005-2007 kasvuhoonegaaside saastekvootide eraldamise otsuste menetlemise protsessiga (sh ministeeriumisisestele seisukohtadele ja kirjavahetusele). Ministeerium keeldus teabenõude täitmisest, viidates sellele, et õigusloomeprotsessis osalejana ei ole tal kohustust infot avalikustada, samuti oli teave kaetud konfidentsiaalsuspiiranguga, kuna see puudutas riigiasutuste tööd.

Direktiivi 2003/4/EÜ alusel on riigiasutused kohustatud isiku taotlusel keskkonnainfole juurdepääsu võimaldama. Direktiiv võimaldab sätestada siseriiklikus õiguses, et riigiasutuse mõistega ei ole hõlmatud õigusemõistmise ja seadusandlusega tegelevad asutused ja institutsioonid (art 2 lg 2). Euroopa Kohus leidis, et sellest tulenevalt ei kohaldata direktiivi ministeeriumidele ja muudele asutustele õigusloome teabe osas, milles nad osalevad seaduseelnõude ettevalmistamise, parlamendile esitamise ja arvamuse kujundamise kaudu. Küll aga ei kohaldu kohtu hinnangul teabele juurdepääsu võimaldamise piirang enam pärast õigusloomeprotsessi lõppemist. Sellist lähenemist põhjendab kohus eesmärgiga tagada õigusloomeprotsessi laitmatu kulgemine, mis pärast protsessi lõppu pole enam ohustatud.

Direktiiv näeb ette ka võimaluse piirata juurdepääsu infole, kui teabe avalikustamine võib kahjustada riigiasutuste töö konfidentsiaalsust (art 4 lg 2). Euroopa Kohus märkis selles osas, et riigiasutused võivad teabele juurdepääsu piirata riigiasutuse töö konfidentsiaalsuse tõttu üksnes siis, kui selline piirangu alus on siseriiklikus õiguses sätestatud. Kohus rõhutas, et sellisel juhul peab riigiasutuse töö ulatus, millele konfidentsiaalsus laieneb, olema siseriiklikes õigusnormides selgelt määratletud. Samas lisas kohus, et riigiasutuse töö konfidentsiaalsusele tuginemisel peab riigiasutus lähtuma huvide tasakaalustamisest iga üksikjuhtumi konkreetsetele asjaoludele toetudes – peab hindama, kuidas teabe avalikustamine teabe konfidentsiaalsust võib kahjustada.

Eestis lubab avaliku teabe seadus tunnistada õigustloovate aktide eelnõud asutusesiseseks kasutamiseks üksnes enne nende kooskõlastamisele saatmist või vastuvõtmiseks esitamist (AvTS § 35 lg 2 p 1). See tähendab, et meil ei ole võimalik piirata teabele juurdepääsu kogu õigusloomeprotsessi jooksul, vaid ainult osal sellest. Seega võib loota, et Eestis eeltoodud kohtuasjaga analoogseid probleeme praktikas tekkida ei saa.

Vt Euroopa Kohtu otsust asjas C 204/09  

Vt ka EL direktiivi 2003/4/EÜ (nn keskkonnainfo kättesaadavuse direktiiv) (pdf)


KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Euroopa Kohus: KSH kohustuse rikkumise tulemusena tühistatud õigusakti mõju on erandkorras lubatud säilitada

Euroopa Kohus tegi 28. veebruaril kohtuasjas C 41/11 otsuse, milles asus seisukohale, et erilistel asjaoludel on lubatud keskkonnamõju hindamise kohustuse rikkumisele vaatamata vastuvõetud ja seejärel tühistatud õigusakti mõju säilitada kuni õiguspärase akti jõustumiseni. Kohtuasi puudutas Belgia nitraaditundlike alade tegevuskava, mis on kehtestatud EL direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest alusel, ning millele ei viidud läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) (selles asjas KSH kohustuse rikkumist puudutavat kohtulahendit kajastasime KÕKi 2010.a juulikuu uudiskirjas). Käesolevas asjas on tegemist Belgia kohtu eelotsusetaotlusele antud vastusega, kas on lubatud kõnealuse määruse tühistamise tagajärgi edasi lükata kuni õiguspärase õigusakti jõustumiseni. Kuna kõnealune tegevuskava võeti vastu KSH-d läbi viimata tuleks see vastuolu tõttu EL õigusega tühistada, kuid samal ajal on tegevuskava EL direktiivi 91/676/EMÜ kohaseks täitmiseks vajalik.

Euroopa Kohus selgitas, et üldjuhul on liikmesriigil kohustus keskkonnamõju hindamise kohustuse rikkumisega vastuvõetud kava või programm peatada või tühistada. Kohus nentis aga, et erandkorras võib olla lubatud rakendada siseriikliku õiguse sätet, mis võimaldab tühistatud õigusakti mõju säilitada kuni õiguspärase õigusakti jõustumiseni. Kohus märkis, et seejuures peab olema täidetud kaks tingimust: esiteks peab tegu olema meetmega, mis võtab nõuetekohaselt üle direktiivi 91/676 ning teiseks tuleb tuvastada, et tegevuskava tühistamisega seotud kahjulik keskkonnamõju on suurem kui selle edasikehtimisel. Lisaks võib selline siseriikliku õigusakti mõju erandkorras säilitamine toimuda üksnes minimaalse perioodi jooksul, mis on vajalik KSH kohustuse rikkumise heastamiseks vajalike meetmete rakendamiseks.

Vt Euroopa Kohtu otsust asjas C 41/11

Vt ka EL direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (pdf)

Loe samas asjas varasema eelotsusetaotluse kohta lähemalt  2010.a juulikuu keskkonnaõiguse uudiskirjast


SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL

Euroopa Komisjon selgitas PVT viitedokumentide koostamise korda ning sisu

10. veebruaril võttis Euroopa Komisjon vastu rakendusotsuse 2012/119/EL, milles täpsustatakse parima võimaliku tehnika (PVT) viitedokumentide koostamise korda (eelkõige sellega seotud teabevahetust) ning nende dokumentide sisu.

PVT viitedokumendid on EL tööstusheite direktiivi (2010/75/EL) kohaselt Euroopa Komisjoni poolt välja töötatavad tehnilised dokumendid, mis kirjeldavad mingi saastuse kompleksse kontrolli ja vältimise regulatsiooniga hõlmatud tööstusliku tegevusvaldkonna parimat võimalikku tehnikat. Parim võimalik tehnika on mingis kindlas tööstusharus kasutatav tehnika, mis on ühelt poolt keskkonna kaitsmisel kõige tõhusam ning teisalt seejuures majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav. EL tööstusheite direktiiv reguleerib suure keskkonnamõjuga tööstustegevusi ning koondab ja uuendab mitmeid varasemaid EL õigusakte, nt saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (2008/1/EÜ) ning suurte põletusseadmete direktiivi (2001/80/EÜ).  PVT viitedokumendi üheks osaks on eraldi Komisjoni otsusega vastu võetavad PVT järeldused, mis on aluseks konkreetse käitiste suhtes antava kompleksloa nõuete määramisel. Käitistest lähtuva heite piirväärtuste määramisel tuleb tööstusheite direktiivi kohaselt üldjuhul otseselt lähtuda PVT järeldustes kirjeldatud heitetasemetest. EL tööstusheite direktiiv tuleb liikmesriikidel üle võtta 7. jaanuariks 2013. a.

Komisjoni rakendusotsus on juhiseks, kuidas viia läbi PVT viitedokumentide koostamist ning kuidas need üles ehitada (milline peaks olema viitedokumentide struktuur). Samuti kirjeldatakse täpsemalt, millised peaksid olema kompleksloa nõuete määramisel olulist rolli mängivad PVT järeldused. Seeläbi soovitakse saavutada ühtest praktikat nii erinevate valdkondade viitedokumentide ja järelduste koostamise protsessi kui ka dokumentide sisu osas.

Vt Euroopa Komisjoni rakendusotsuse teksti (pdf)

Vt ka Euroopa Komisjoni tööstusheidete teemalist veebilehte


KLIIMAMUUTUS JA ENERGEETIKA

Euroopa Parlamendi energeetikakomisjon andis heakskiidu energiatõhususe direktiivi eelnõule

Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon (ITRE) andis 28. veebruaril oma heakskiidu uue energiatõhususe direktiivi eelnõule. Direktiivi peamiseks eesmärgiks on saavutada aastaks 2020 läbi energiatõhususe tõusu 20% primaarenergia sääst. Sellise eesmärgi võttis Euroopa Liit endale 2007. a märtsis, nn uue kliima- ja energeetikapaketi vastuvõtmisel. Komisjoni hinnangul on direktiivi vastuvõtmine vajalik, kuna ilma lisasammude võtmiseta saavutatakse eesmärgist vaid umbes pool (9% primaarenergia sääst).

Vaidlused Euroopa Parlamendis direktiivi eelnõu täpse sisu üle olid pingelised, Euroopa Komisjoni poolt eelmise aasta juunist avalikustatud ettepanekusse (mille sisu kohta võib lugeda meie 2011. a juuli uudiskirjast) tehti mitmeid muudatusi. Positiivseks võib pidada, et direktiivi eelnõule lisati liikmesriikidele siduvad energiatõhususe suurendamise eesmärgid. Samas alandati avalike hoonete kohustuslikku energiasäästlikumaks renoveerimise mahtu 3%-lt aastas 2,5%-le. Teisalt jäi direktiivi eelnõusse sisse üks olulisemaid nõudeid - energia turustajate ja jaemüüjate suhtes kehtiv kohustus säästa igal aastal 1,5% enda poolt müüdavast energiast (nt küttesüsteemide tõhustamise, topeltklaasidega akende ehitamise vms teel).

Järgmise sammuna algavad läbirääkimised Euroopa Parlamendi ning liikmesriikide esindajate (Euroopa Nõukogu) vahel. Euroopa Nõukogu eesistujamaa Taani on pidanud direktiivi osas kokkuleppe saavutamist oma 2012. a juulis lõppeva eesistumisaja üheks tähtsaimaks eesmärgiks.

Vt Euroopa Komisjoni algse eelnõu teksti (pdf, ingl k)

Vt Euroopa Parlamendi poolt eelnõusse tehtud muudatuste teksti (pdf, ingl k)

Vt ka Euroopa Parlamendi pressiteadet (ingl k)

Vt ka portaali Euractiv.com artiklit hääletuse kohta (ingl k) 

Vt ka Euroopa Komisjoni veebilehte EL kliima- ja energeetikapaketi kohta (ingl k)

Käitajad peavad 30. aprilliks esitama kasvuhoonegaaside saastekvoodid aastatel 2008-2011 tekitatud heite eest

27. veebruaril võttis keskkonnaminister vastu määruse „Kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise kord“ muudatused. Muudatuste kohaselt peavad kasvuhoonegaaside kauplemise süsteemiga hõlmatud käitajad esitama aastatel 2008-2011 tekitatud heitele vastava hulga saastekvoote käesoleva aasta 30. aprilliks. Määruse varasema versiooni kohaselt oleks neil vastav kohustus tulnud täita alles kauplemisperioodi lõpus, st järgmise aasta 30. aprilliks.

Muudatus on seotud kasvuhoonegaaside riikliku jaotuskava heakskiitmisega Euroopa Komisjoni poolt möödunud aasta detsembris. Selle alusel oli käitajatele võimalik tasuta välja jagada teatud hulk saastekvoote (selle kohta kirjutasime lähemalt jaanuari uudiskirjas), puudujääva koguse peavad käitajad vajadusel hankima oksjonite teel. 

Vt muudetud keskkonnaministri määruse teksti Riigi Teatajas

Vt ka 2011. a detsembrikuise keskkonnaõiguse uudiskirja uudist Eesti riikliku kasvuhoonegaaside jaotuskava heakskiidu kohta


VÄLISÕHU KAITSE

Euroopa Komisjon täpsustas suurte põletusseadmete riikliku üleminekukava korda

Euroopa Komisjon võttis 10. veebruaril vastu rakendusotsuse 2012/115/EL, millega täpsustatakse suurtele (vähemalt 50 MW nimisoojusvõimsusega) põletusseadmetele kohaldatavatest heite piirväärtustest erandite tegemise korda siseriikliku üleminekukava alusel. Rakendusotsuses on täpsustatud, milliseid andmeid peab siseriiklik üleminekukava sisaldama ning kuidas üleminekukavasid koostada ja rakendada.

EL direktiivi 2010/75/EL (nn tööstusheite direktiivi) kohaselt hakatakse alates 2016. aastast enne 7. jaanuari 2013. a keskkonnakompleksloa saanud suurte põletusseadmete (nt üle 50 MW nimisoojusvõimsusega fossiilkütuseid põletavate elektrijaamade) suhtes rakendama varasemast rangemaid heite piirväärtusi. Siseriiklikud üleminekukavad on üks selles direktiivis leiduvaid üleminekuregulatsioone, mille alusel saab suurte põletusseadmete suhtes erandkorras kohaldada tavapärasest leebemaid heite piirväärtusi vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tolmu heitele. Üleminekukavad saavad vastavalt tööstusheite direktiivile kehtida 2016. a 1. jaanuarist 2020. a 30. juunini, selle aja jooksul vähendatakse kavaga hõlmatud põletusseadmete heitele kohaldatavaid piirväärtusi järk-järgult selliselt, et need vastaks 2020. aastast direktiiviga ette nähtud, varasematest rangematele heite piirväärtustele.

Vastuvõetud rakendusotsus on liikmesriikidele üleminekukavade koostamisel oluline, kuna kirjeldab täpselt, milliseid andmeid selles esitada tuleb selleks, et üleminekukava loetaks Euroopa Komisjoni poolt nõuetele vastavaks. Euroopa Komisjoni heakskiit üleminekukavale on selle kohaldamise eelduseks. Liikmesriikidel on nõuetekohase üleminekukava esitamiseks aega järgmise aasta 1. jaanuarini.

Vt Euroopa Komisjoni rakendusotsuse 2012/115/EL teksti Euroopa Liidu Teatajas (pdf)


LOODUSKAITSE

Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon võõrliikide teemal

Euroopa Komisjon on algatanud veebipõhise konsultatsiooni võõrliikide sissetungi teemal. Mujalt sissetoodud invasiivsed võõrliigid, mis kohalikus keskkonnas kiiresti levivad, võivad ohustada kohalikku loomastikku ja taimestikku ning kahjustada tõsiselt ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust. Euroopa Komisjon on kaalumas võimalusi probleemi lahendamiseks, vajaduse korral ka vastava õigusakti vastuvõtmisega. Algatatud arutelu eesmärgiks on koguda arvamusi, kuidas probleemi kõige tõhusamalt lahendada. Võimalike meetmete hulgas on Komisjoni teatel kaubanduspiirangud, märgistussüsteemid, järelevalvemehhanismid, tõrjemeetmed ning kahjustatud ökosüsteemide taastamine.

Arutelul osalemiseks palutakse huvitatud isikutel – üksikisikutel, ettevõtete ja tarbijate esindajatel, huvirühmadel, vabaühendustel ja ametiasutustel – esitada oma arvamus enne 12. aprilli 2012. Uuringus saab osaleda aadressil: http://ec.europa.eu/environment/consultations/invasive_aliens.htm

Allikas: Euroopa Komisjon

Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet

Loe invasiivsete võõrliikide kohta lähemalt Komisjoni veebilehelt (ingl k)


VESI

Kodumajapidamises kasutatavates pesuvahendites piiratakse fosfaatide sisaldust

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 10. veebruaril vastu määruse fosfaatide ja muude fosfori ühendite kasutamise piiramiseks kodumajapidamises ja pesumajades kasutavates pesupesemisvahendites ja nõudepesumasina pesemisvahendites, mille eesmärgiks on vähendada pesuvahenditega vetesse kanduvate fosfaatide hulka. Määrusega muudetakse EL määrust 648/2004/EÜ puhastusvahendite märgistamise kohta.

Määruse kohaselt kehtestatakse pesupesemisvahendite fosfori piirmääraks 0,5 grammi ühe pesemiskorra kohta, piirmäär jõustub 30. juunil 2013. aastal. Nõudepesumasinates kasutavate puhastusvahenditele seatakse fosfori piirmääraks 0,3 grammi ühe pesemiskorra kohta, see nõue jõustub 1. jaanuaril 2017. aastal. Pikaajalise üleminekuperioodi põhjuseks on võimaldada pesuvahendite tootjatel asendada fosfaadid keskkonnasõbralikemate ainetega. 

Fosfaate kasutatakse vee pehmendamiseks ja pesemisvahendite töö tõhustamiseks, kuid tegemist on veekeskkonda kahjustavate ainetega, mis suurendavad eutrofeerumist (vetikate vohamist). 

Vt Euroopa Liidu Nõukogu pressiteadet

Vt määruse teksti Euroopa Liidu Nõukogu kodulehel (pdf, inglise keeles)

Vt EL määrust 648/2004/EÜ puhastusvahendite märgistamise kohta

Muudatused avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas

8. märtsil võttis Vabariigi Valitsus vastu uue avalikult kasutatavate veekogude nimekirja. Senine valitsuse määrus avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kohta tunnistati kehtetuks. Muudatus on tingitud asjaolust, et avalikult kasutatavate veekogude nimekiri tuleb kinnitada korralduse kui üksikaktiga, mitte määruse kui üldaktiga. Nimelt vastab nimekiri haldusmenetluse seaduse kohaselt üldkorralduse tunnustele – avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamisega reguleeritakse nimistus olevate veekogude avalik-õiguslikku seisundit ja nende kasutamisega seotud subjektiivseid avalikke õigusi ja kohustusi. Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta (nt suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine jms).  Kõik veekogud ei ole avalikult kasutatavad, kuna kuuluvad eraomandisse. 

Lisaks vormilisele muudatusele on nimekirjas tehtud ka sisulisi täpsustusi, kuna see on olnud muutumatu alates 2003. aastast. Nii on nimekirja lisatud uusi tekkinud järvi (saartel ja Läänemaal on tekkinud rannajoone muutuse ja maapinna kerke tõttu endistest merelahtedest uusi järvi, põlevkivi-, pae-, liiva-, kruusa- ja turbakarjääridesse on tekkinud mitmed uued tehisveekogud). Mõned järved, paisjärved ja vooluveekogud on nimekirjast ka välja arvatud seoses veeseaduses §-s 7 sätestatud nõuetega avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kandmise kohta (nt ühe kinnisasja piires asuvat eraõiguslikule isikule kuuluvat väljavooluta seisuveekogu ei kanta avalikult kasutatavate veekogude nimekirja; samuti ka vooluveekogu, mille valgala on väiksem kui 25 km2).

Vabariigi Valitsuse määrus kehtiva avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtetuks tunnistamise kohta jõustub 30. märtsil 2012.a ning korraldus uue nimekirja kohta jõustub 30. märtsil 2012.a

Vt VV korraldusega kehtestud uut avalikult kasutatavate veekogude nimekirja Riigi Teatajas

Vt VV määrust kehtiva nimekirja kehtetuks tunnistamise kohta Riigi Teatajas

Vt taustaks ka Vabariigi Valitsuse 8.03.2012. a istungi kommenteeritud päevakorda ning uue nimekirja eelnõud ja seletuskirja eelnõude infosüsteemis (EIS)

Keskkonnaministeerium algatas veemajanduskavade ajakohastamise

Keskkonnaministeerium on teatanud, et hakkab ajakohastama veemajanduskavasid. Veemajanduskavad on vee kaitse ja kasutamise korraldamise alusdokumendid, mis on koostatud kõikide veemajanduspiirkondade ehk vesikondade jaoks. Eestis on kolm vesikonda – Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Kehtivad veemajanduskavad kinnitas Vabariigi Valitsus 2010. aasta aprillis ja need tuleb Keskkonnaministeeriumi teatel ajakohastada hiljemalt 2015. aasta detsembriks.

Ministeeriumi teatel keskendutakse ajakohastatavates veemajanduskavades senisest enam põllumajandusest ja hajaasustusest tulenevale reostusele,  kliimamuutuse mõjule, paisutatud ja tõkestatud jõgedele ning veekogude tervendamisele. Täpsustada plaanitakse üksikasjalikke meetmeid vete seisundi parandamiseks, meetmete elluviijaid, tegevusteks vajalikke kulutusi ja neist saadavat tulu.

Veemajanduskava, meetmete kava ning üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava koostamises osalemine on avatud kõigile asjast huvitatud isikutele ning kõik saavad esitada oma seisukohti. Selleks korraldatakse igas vesikonnas kolmel korral kuuekuuline avalik väljapanek – kõigepealt oodatakse 2012. aastal seisukohti veemajanduskavade koostamise ajagraafiku ja tööplaani kohta, 2013. aastal oluliste veemajandusprobleemide kohta ning 2015. aastal veemajanduskava eelnõu kohta.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Vt ka Keskkonnaministeeriumi teadet veemajanduskavade ajakohastamise kohta

Vt täiendavat infot veemajanduskavade koostamise, sh vesikondade ja kehtivate veemajanduskavade kohta Keskkonnaministeeriumi vastavalt veebilehelt

Projekteerijad ja puurijad saavad andmeid puurkaevude ja -aukude kohta esitada ka e-keskkonnaameti kaudu

29. veebruaril võttis keskkonnaminister vastu puurkaevu ja puuraugu rajamise nõuete määruse muudatused, mis puudutasid puurkaevude ja -aukude kohta Keskkonnaametile andmete esitamist nende projekteerijate või puurijate poolt. 

Määruse muudatuste kohaselt saavad puurkaevude ja -aukude projekteerijad ja puurijad esitada andmeid rajatud või rekonstrueeritud puurkaevude ja -aukude konstruktsiooni, geoloogilise läbilõike, veekeemia jmt kohta, sisestades nõutud andmed ise otse elektroonilisse andmebaasi e-keskkonnaameti portaali kaudu. Seni kehtinud määruse järgi kandis puurkaevude ja -aukude andmeid elektroonilisse puurkaevude ja -aukude andmebaasi Keskkonnaamet, tehes seda puurijate ja projekteerijate poolt esitatud materjalide põhjal. Seega võimaldavad määruse muudatused eelnõu seletuskirja kohaselt oluliselt vähendada Keskkonnaameti töökoormust ning lühendada puurkaevu või -augu rajamise või rekonstrueerimise protsessi. Keskkonnaameti ülesandeks jääb e-keskkonnaameti kaudu esitatud andmete kontrollimine ja nõuetele vastavuse kinnitamine. 

Puurkaevu või -augu andmete esitamiseks elektroonilisel teel peab isik järgima keskkonnaministri määruses kehtestatud nõudeid Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide kohta. Isik peab sõlmima Keskkonnaametiga e-keskkonnaameti kasutamise lepingu. Määruse muudatused jõustusid 9. märtsil. 

Vt puurkaevu ja puuraugu rajamise nõuete määruse teksti Riigi Teatajas

Vt puurkaevu ja puuraugu rajamise nõuete määruse muudatusi Riigi Teatajas

Vt ka määruse muutmise eelnõud ja seletuskirja Eelnõude Infosüsteemist EIS

Vt ka määrust Keskkonnaametile elektroonilisel teel esitatavate dokumentide nõuete kohta Riigi Teatajast


MULLAKAITSE

Euroopa Komisjon: mulla degradeerumisega tuleb tõhusamalt tegeleda

Euroopa Komisjon esitas veebruaris kaks uut aruannet, milles käsitletakse Euroopa mullapinnaga seotud poliitilisi ja teaduslikke aspekte. Aruannetes esitatud järeldustest on Komisjon toonud olulisena välja, et aastatel 1990-2006 kaotati iga päev vähemalt 275 hektarit mullapinda selle alatiseks veekindla materjaliga katmise läbi (mis tähendab kümne aastaga Küprose suuruse pindala kaotamist); mulla vee-erosioon mõjutab Euroopas 1,3 miljoni km2 suurust maa-ala; mulla degradeerumine mõjutab meie võimet toota toiduaineid, hoida ära põude ja üleujutust, peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning võidelda kliimamuutusega.

Õigusliku regulatsiooni seisukohalt on oluline, et Komisjon on jälle kord toonud välja vajaduse meetmete järele, et mulla jätkuvat degradeerumist ennetada. Seni on Komisjon toetanud teadlikkuse tõstmisega seotud algatsui ning teadus- ja seireprojekte, samuti eraldanud finantsvahendeid tööstusalade ja saastunud maa taastamiseks. Samas ei ole praegused meetmed Komisjoni teatel piisavalt tõhusad, et Euroopa mullapinda kaitsta. Euroopa Komisjon esitas juba 2006. aastal eelnõu mulla raamdirektiivi kehtestamiseks, ent seda ei ole senini nõukogus ja Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud.

Vt ka Euroopa Komisjoni pressiteadet

Vt ülevaadet mullakaitse teema reguleerimisest KÕKi temaatilisel veebilehel


OHTLIKUD AINED

Euroopa Komisjon lisas REACH määruse eriti ohtlike ainete loetellu 8 uut ainet

14. veebruaril võttis Euroopa Komisjon vastu määruse (EL) nr 143/2011, millega lisati 8 uut ainet EL määruse (EÜ) nr 1907/2006 (nn REACH määrus) XIV lisasse. REACH määrus on õigusakt, mis reguleerib kemikaalide (eriti ohtlike kemikaalide) kasutamist Euroopa Liidus. Määruse kohaselt kuuluvad kemikaalid, mida kasutatakse tööstus teatud kogustes registreerimisele, mõningatel juhtudel hinnatakse nende ohutust. Ohtlike ainete kasutamine on piiratud (lubatud teatud juhtudel või ainult vastava loa alusel) või täielikult keelatud. Määruse XIV lisas on loetletud ained, mida loetakse eriti ohtlikeks, kuna tekitavad vähki, on mutageensed, põhjustavad kahju reproduktiivorganitele või on bioakumuleerivad. Selliste ainete puhul on nende kasutamine ükskõik kui väikestes kogustes lubatud vaid Komisjoni poolt antud loa alusel. 

REACH määruse XIV lisasse lisatud uute ainete kasutamine ilma loata on keelatud sõltuvalt ainest hiljemalt 21. augustist 2015. a. Taotlusi ainete kasutamiseks loa saamiseks on võimalik esitada samuti sõltuvalt konkreetsest ainest kuni 21. veebruarini 2014 (mõningate ainete puhul on taotluste esitamise tähtaja lõpp varasem). Koos uute ainetega kuulub eriti ohtlike ainete loetellu nüüd 14 erinevat ainet. Esimesed kuus ainet lisati loetellu eelmise aasta veebruaris, kajastasime seda ka 2011. a märtsikuises keskkonnaõiguse uudiskirjas. Kandidaatainete nimekirja, mis võidakse samuti Komisjoni poolt eriti ohtlike ainete loetellu lisada, kuulub lisaks neile veel 73 ainet.

Vt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 143/2011 teksti (pdf)

Vt ka EL määruse (EÜ) nr 1907/2006 teksti (pdf)


GMO

Põllumajandusministri uus määrus täpsustab geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemise nõudeid

Eelmises uudiskirjas kirjutasime kahest uuest määrusest, millega täpsustatakse geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemise nõudeid seoses GM põllukultuuride käitlemiseks vajaliku koolituse ning GM põllukultuuride andmekogusse andmete esitamise taotlusega. Nüüdseks on Riigi Teatajas ilmunud kolmaski selleteemaline põllumajandusministri määrus (määrus nr 11) – selle määrusega kehtestatakse GM maisi ja kartuli kasvatamisest teavitamiseks esitatava teatise sisu- ja vorminõuded, teavitusvahemaa ulatus ning käitlemise täpsustatud nõuded.

Uue määruse kohaselt tuleb enne GM põllukultuuri kasvatamise alustamist teavitada teavitusvahemaa piiresse jääva põllu valdajat vastavast kavatsusest väljastusteatega tähtkirjaga või elektrooniliselt digitaalallkirjaga (teate vorm on määruse lisas, teade tuleb GMOVS kohaselt esitada vähemalt 3 kuud enne kasvatamisega alustamist). Teavitusvahemaa ulatuseks on 400 m GM maisi kasvatamise korral ja 100 m GM kartuli kasvatamise korral. Lisaks tuleb GM põllukultuuri kasvatamisel jätta sama liiki geneetiliselt muundamata põllukultuuri põllu ja GM põllu vahele vahemaa, milleks on maisi puhul 200 m ja kartuli puhul 50 m (või saavutada selle vahemaa piiresse jäävate sama kultuuri kasvatavate põldude omanikega kirjalikud kokkulepped). Lisaks on määrusega sätestatud nõuded GM põllu servas olevale puhvertsoonile ning ajavahemikule, mis tuleb jätta GM põllukultuuri ja samal põllul sama, ent geneetiliselt muundamata kultuuri kasvatamise vahele (maisi puhul 2 aastat, kartuli puhul 4 aastat). Eraldi nõuded kehtestatakse GM põllukultuuri veole, ladustamisele, seadmete puhastamisele ning GM põllukultuurist hiljem tärganud taimede eemaldamisele.

GM põllukultuuride käitlemise nõuded tulenevad geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadusest (GMOVS), mida täiendati vastava peatükiga juba 2010. aastal – vt selle kohta lähemalt keskkonnaõiguse uudiskirja tollasest uudisest. Nõuete eesmärgiks on vältida tava- ja mahepõldude saastumist geneetiliselt muundatud organismidega.

Vt põllumajandusministri määrust nr 11 Riigi Teatajas